Eesti uudised

ABITUGA HÄDAS 

KAI TÄNAVSUU, 12. juuni 1999 00:00
Tallinna pimedate töökeskus maksab miinimumpalka kurdile ja kehva nägemisega Jürile, kellele käib päevanorm üle jõu. Pimedate töökeskuses Hariner töötab töölepingu alusel 73 inimest. Ligi 15 aastat tööd teinud Jüri on esimese grupi nägemisinvaliid, ta ei kuule. Jüri töötas varem plastmassipressi peal, sealt viidi ta üle harjaosakonda.

Jürile üleviimine ei meeldinud. Mittetulundusühingu Hariner personalijuht Juta Borissenko ütles aga, et harjaosakonnas on soojem ja ohutum.



Tegemata töö



”Invaliid ei jõua teha nii palju, et palka välja teenida,” selgitas Borissenko. ”Nii et talle tuleb maksta tegemata töö eest. See pole aga mitte meie, vaid riigi ja sotsiaalabi ülesanne.”



Kui inimene ei näe, aga kuuleb, siis saab ta masina hääle järgi aru, kas press töötab korralikult või mitte. Kui ta ei kuule, siis plastivalupressil töötada ei saa, lisas personalijuht.



Borissenko ei teadnud, kas invaliidid üldse tohivad pressi peal töötada. Seda ei osanud talle öelda ka tööinspektsioon.



Seadust pole



”Tööinspektsioon märkis, et ühing ei taga miinimumpalka,” rääkis Borissenko. ”Vastasime, et selle tagab töö hulk. Aga töö tuleb siis ikka ära teha.”



Jüri aga ei jõua nii palju harju teha, et miinimumpalka välja teenida. ”Algul oli see mõistetav, sest tal tuli ümber õppida,” rääkis Borissenko. ”Kolm kuud maksime talle miinimumpalga välja. Leppisime kokku, et edaspidi saab ta oma normiga hakkama. Et ta seda ei jõua, siis maksame praegu lihtsalt peale.”



Töökeskus küsis nõu tööinspektsioonist ja sai vastuseks: selles asjas pole millestki eeskuju võtta, pole ka seadust. Inspektsioon soovitas asja kohtusse anda. ”Meie invaliidiga küll kohut käima ei hakka,” ütles Borissenko.



Halb eeskuju



Töökeskuse juhatuse esimees Endel Ehatamm märkis, et kui inimene tööd ei tee, siis ei saa talle palka maksta. ”Varsti võivad harjajaoskonna töötajad arvama hakata, et kellelgi pole vaja tööd teha. Et kõik tulevad ja istuvad ja saavad palka.”



80 protsendile keskuse inimestest on see viimane töökoht, sest kuskil mujal nad tööd ei saa.



Soome pimedate töökeskuses töötab 40 invaliidi. Nemad teenivad tööga 40% ja saavad ülejäänud raha sotsiaalabist.



”Tuleks järgida Soome suunda,” lausus Ehatamm. ”60-protsendine toetus on mõeldamatu, kui kas või 25% saaks, siis tuleks nad hästi toime.”



Seadus ei näe terve ja puudega inimese erinevust, märkis Ehatamm. Ent ükski puudega inimene ei suuda tervega võrdselt töötada.



Töölepingu seaduses on invaliidi kohta ainult üks punkt, lisas Borissenko: invaliidi ei tohi tööle võtta katseajaga neile ette nähtud asutusse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee