Tudengina Hollandis

Tudengina Hollandis: kulus kolm käiku Rijksmuseumisse, et kõik ära näha (3)

Kais Allkivi, 24. mai 2014, 10:41
Rijksmuseumi fuajees, kust ringkäik alguse saab. Elle Allkivi
Vitriinitäied eri ajastu püsse ja püstoleid, igas pikkuses ja laiuses mõõgad, lugematud laevamudelid, raudrüüd ja eri ajastute rõivad, ehted ja vaibad, keraamika ja tarbeesemed, toretsev mööbel ja imekaunid nukumajad ning loomulikult kuulsate ja vähem kuulsate meistrite maalid - ringkäik Rijksmuseumis ehk Hollandi riiklikus kunstimuuseumis on väga vaheldusrikas ja pakub igaühele midagi. Hoiatus: seal võib ära kuluda terve päev!

Mullu aprillis lõi Rijksmuseum pärast kümme aastat kestnud renoveerimistöid taas uksed valla. Kuna muuseumi taasavamine oli ka ülikoolis hollandi keele tundides korduvalt jutuks tulnud ja Madalmaade kunst on mulle sümpaatne, kibelesin augustis suveülikooli tõttu Hollandisse sattudes kangesti kuulsale kunstikogule pilku heitma.

Kohtusin ühel kolmapäeval kell 13 Amsterdamis sõbrannaga, kes juhtus samal ajal siinmail olema. Mõtlesime, et kui muuseum on avatud kella 17ni, jõuame kenasti kõik - vähemalt kõik põhilise - ära vaadata. Aga võta näpust! Viimaks lidusime paanikas trepist alla, saateks lindilt tulev hääl, mis tuletas meelde, et kolme minuti pärast hoone suletakse. Kolme ja poole tunniga jõudsime ära vaadata heal juhul poole kollektsioonist.

Suurem osa ajast kulus meil ära allkorrusel. kus keskaegsele kristlikule kunstile ja Itaalia renessansiajastu maalidele järgnesid ehted, rõivad, imeilus sinivalge Hollandi portselan ning relvaladu ja laevamudelite saal, kust me kuidagi edasi ei jõudnud.

Relvad kui kunstiteosed

Ma polnud varem vaadanud relvi kui meistriteoseid, ent kümned peente nikerduste, joonistuste ja pärlmutriga ehitud püssid ja püstolid veensid mind vastupidises. On isegi vandlist inimpeakujulise käepidemega püstoleid. Lisaks vaat et kahe mehe pikkused odad ja piigid ning kõiksugu erinevad mõõgad - hiiglaslikest kahekäemõõkadest peenikeste rapiirideni välja - ning kunstipäraste reljeefidega kaetud kahurid. Vanaaegsed laevad on mind aga alati lummanud ning põnev on keerulisi, sadade köitega laevamudeleid lähemalt uurida.

Kuna olime igas saalis pikalt peatunud ja hoolega tutvustavaid tekste lugenud, selgus nüüd kella vaadates, et aega on vaid veidi üle tunni. Otsustasime 18. sajandi kunstile pühendatud teise korruse esialgu vahele jätta, et meil õnnestuks kindlasti näha kolmanda korruse nn augaleriid, kus on eksponeeritud Rembrandt van Rijni, Johannes Vermeeri, Jan Steeni ja Frans Halsi maalid. Kõige silmanähtavamale aukohale on tõstetud Rembrandti „Öine vahtkond“ - oma ajastul mitmes mõttes uuenduslik taies, mille erilisust selgitavad detailiti lahti skeemid, mille külastajad saavad maali silmitsemise ajaks pihku võtta.

Jõudsime veel samal korrusel pisut ringi vaadata. Viimase asjana köitsid meie tähelepanu - ja köidaksid ilmselt iga tüdruku tähelepanu - muinasjutulised, täiuslikult sisustatud nukumajad, millest üks on nii suur, et ülemise korruse nägemiseks tuleb mõned trepiastmed ronida. Loomulikult ei olnud need portselannukkudega majad, mille minimööbel, mininõud ja minikangatükid on valmistatud autentsetest materjalidest, mõeldud lastele mängimiseks. Sääraseid maju tellisid Hollandi kuldajastul jõukad kaupmeheprouad, et külalistele muljet avaldada.

Miks muuseum küll nii vara kinni läheb?

Liiga vara tuli meil viimase märguande peale trepist alla joosta: teine ja neljas korrus jäid täiesti nägemata! Imestasin, miks muuseum nii vara suletakse. Võiks ju kella 18ni või 19ni avatud olla. Teadsin kindlalt, et tahan tagasi minna ja kogu väljapaneku ära vaadata. Ühtlasi olin nähtust nii vaimustunud, et tahtsin seda elamust ka lähedastega jagada.

Märtsis sattusingi Rijksmuseumisse veel kahel korral koos Eestist tulnud külalistega. Sõitsime mõlemal korral kohale juba hommikul, et piisavalt aega jääks. Teisel külastusel õnnestus mul viie tunniga läbi kammida kolm alumist korrust, kuid neljandani me ei jõudnud, sest ema pole kaasaegsest kunstist vaimustatud ja pealegi polnud ta varem Amsterdamis käinud ning soovis ka pisut linna peal kõndida.

Koos poiss-sõbraga seadsime eesmärgiks teha ülevaatlik ringkäik, vaadata pikemalt rohkem huvi pakkuvaid eksponaate ja mitte igal sammul üksikasjadesse kaevuda, et jõuaks kõigele pilgu peale visata. Nii käisin viimaks ära ka kõrgeimal korrusel, kus saab muuhulgas näha lennukimudeleid, arhitekti ja mööblidisaineri Gerrit Rietveldi loomingut ning Yves Saint Laurenti kleiti, mis inspireeritud Hollandi kunstniku Piet Mondriani maalist.

Ühtlasi avastasin, et Aasia paviljonil, kus on vaatamiseks väljas Aasia jumaluste ja muude mütoloogiliste tegelaste kujud, on kaks korrust. Ka saalides, kus olin varem juba korra või kaks käinud, märkasin veel mõndagi huvitavat, mis oli varem kahe silma vahele jäänud.

Targem on minna argipäeval

Kuna viimane kord käisin muuseumis laupäeval, tuli sissesaamiseks seista pikas järjekorras, mida nädala sees kummalgi korral polnud. Ootasime ukse taga vähemalt pool, kui mitte kolmveerand tundi. Teisalt oli eelmüügist pileti ostnud külastajate saba isegi pikem ega paistnud eriti palju kiiremini edasi liikuvat. Pealegi oli ootamine vaeva väärt.

Lisaks väike soovitus neile, kes külastavad Rijksmuseumit palaval suvepäeval: muuseumiaias on purskkaev, mis võimaldab pugeda veejugade sõõri keskele. See tähendab muidugi jahutavaid veepritsmeid. Läbi veejugade on vahva ka üksteist pildistada.

3 KOMMENTAARI

m
Mind huvitab 25. mai 2014, 22:11
hoopis mitu korda oled käinud punaste laternate tänaval raha teenimas?
n
nja 25. mai 2014, 22:10
Rijksmuseum tehakse muuseas kell 9 lahti, mitte 13:00. Ise süüdi, et nii hilja läksid.
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee