Eesti uudised

Armani ülikond ja džiip – kust riigiametnik selleks raha võtab? (38)

Karoliina Vasli, 23. mai 2014 07:00
TÕETUND: Arnold Sinisalu (vasakult), Rainer Saksa ja kapo pressiesindaja Harrys Puusepa nägu peegeldab, et selline tähelepanu pole just meeldiv. Foto: Ilmar Saabas (Delfi)
Skandaal teabeametis: luureametnikud riisusid mitusada tuhat eurot.

Vahistatud on neli teabeameti töötajat, keda kahtlustatakse ulatuslikus riisumises. Kahju ulatub mitmesaja tuhande euroni. Ühe kahtlusaluse, Pavel Kotkini endine kolleeg arvab, et mehe viis kuritegelikule teele soov luksuslikult elada.

Riigiprokuratuur saatis eile hommikul meediale pressiteate, milles on öeldud, et nelja teabeameti tööga seotud ametnikku kahtlustatakse võõra vara omastamises suures ulatuses. Kahele kahtlustatavale on esitatud kahtlustus ka riigisaladuse ebaseaduslikus avalikustamises. Kriminaalasja menetleb riigiprokuratuuri juhtimisel kapo.

Veidi hiljem kutsuti kokku ka pressikonverents. Teabeameti peadirektor Rainer Saks ja kapo juht Arnold Sinisalu olid kui patriootlikud kaksikud – mõlemal mehel must ülikond, valge särk ning sinine lips. Saks ütles, et kuriteole saadi jälile tavapärase sisekontrolli käigus.

Kaks nime öeldi välja

Menetluse sisu kohta pressikonverentsil uut teavet ei antud, aga avalikustati kahe kahtlustatava nimi: Sergei Bõstrov ja Pavel Kotkin. Mõlemad olid teabeametis töötanud pikka aega.

"Pavel Kotkin on töötanud nii-öelda kohakaasluse alusel välisministeeriumis," ütles Saks ja toonitas, et juhtum on seotud vaid teabeametiga.

Sõnavõttudele järgnenud küsimustelaviin põrkas kui vastu betoonmüüri.

Näiteks uuriti Arnold Sinisalult, kas varastatud on teabeameti raha. "Kahjuks ütlen ausalt, et ei saa neid vastuseid praegu anda, sellele küsimusele saate vastuse, kui menetlus on lõppenud."

Prokurör Inna Ombler sõnas, et tegu oli ametiisikutele usaldatud võõra varaga, mille ametnikud omastasid. Ta märkis, et kahju suurus veel muutub ja paraku ilmselt suureneb.

Ta lisas, et ka siis võib isikute täpse positsiooni kuulutada riigisaladuseks. Siiski tuuakse süüdimõistva kohtuotsuse korral kõikide asjaga seotud isikute nimed avalikkuse ette. Inna Ombler ütles, et kahtlustatavate ring on suurem ja olemasolevale neljale tuleb lisa.

Armani ülikond ja džiip

Pavel Kotkini minevik on värvikas. Eesti Ekspress on kirjutanud, kuidas 1997. aasta jaanuaris paljastas Tartu ülikooli õppejõud Priit Kama pettuse III kursuse asjaõiguse eksamil. Kapo Virumaa osakonna direktori, eksternina juurat õppinud Peeter Oissari asemel tegi eksami kapo jurist Pavel Kotkin. Oissar eksmatrikuleeriti ja mõlemad petturid lahkusid kapost omal soovil. Millal Kotkin teabeametisse asus, riigiorganid eile ei öelnud. Lähetuse korras töötas Kotkin juba mitu aastat välisministeeriumi diplomaatilise julgeoleku osakonna juhina.

Mehega seal tööalaselt kokku puutunud inimene kirjeldas Õhtulehele: "Kotkin käis ülimalt hästi riides – viimase moe Armani ülikonna ja kõige kallimate lipsudega. Ta sõitis ringi Lexuse džiibiga, elas üleüldiselt hästi."

Kotkinil on Nõmmel maja. Kunagine kolleeg lisas, et osakonna juhina tundus ta kõigile teistele puutumatu, Kotkinile meeldis kõike kontrollida. "Tunda oli, et luksuseihalus oli tal päris suur. Ega riigiametniku palgast kõike lubada ei saa."

Välisministeerium Kotkini tegemisi ei kommenteerinud, viidates, et mees oli kokkuvõttes ikkagi teabeameti palgal.

Ka Sergei Bõstrovi nimi on meediast läbi käinud. Bõstrovi eestvedamisel loodi 1990ndate algul teabeteenistuse eriüksus, kuhu kuulus paarkümmend meest. Kolleegid kutsusid neid killeriteks. Meeste ülesandeks oli näiteks piiri taga paljastamisohtu sattunud Eesti luurajate turvaline kojusaatmine. Ka pidi eriüksus tagama sõja puhkedes riigijuhtide siirdumise välismaale.

Kolonelleitnant Jüri Kadak kinnitas, et eriüksust juhtinud Bõstrov on kindral Johannes Kerdi eriline usaldusisik.

"Omal ajal juhtis Bõstrov Kaitseliidu 2. osakonda," rääkis Kadak.

"Peatselt ilmus ta aga välisluuresse. Tema mehed jäid kevadel ka Pihkvas vahele. Koostöö käib välisteenistuse ja Kerdi kaudu ning lõpeb ilmselt Kadriorus."

Vabadusvõitleja Enn Tarto ütles 1999. aastal riigikogu kõnepuldis, et Bõstrov ja veel paar eriüksustega seotud meest on juba okupatsiooniajast tuttavad isikud, kes truualamlikult okupatsioonivõimu teenisid.

Samal teemal

22.05.2014
Juhtkiri | Vahelejäämised tekitavad küsimusi
22.05.2014
KLASSIKALINE RETOORIKA: korruptsioon Teabeametis näitab meie tugevust
22.05.2014
Teabeameti süüasjas on kohus vahistanud kaks inimest
22.05.2014
Nelja Teabeameti töötajat kahtlustatakse omastamises ja riigisaladuse avalikustamises

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee