Jüri Ratas (Erakogu)

Üksikkandidaat Kristiina Ojulandi küsimustele vastab Keskerakonna teine number Jüri Ratas.

Olete öelnud, et Eesti ei peaks olema lahenduste otsimisel nn mugav kaasreisija Euroopas. Mis on need valdkonnad Euroopa Liidus, kus teie arvates peaks Eesti olema n-ö vedur, mitte vagun?

Eesti esindajad Euroopa Liidu institutsioonides peavad loomulikult tegelema kõigi üleeuroopaliste küsimustega. Samas on neil võimalus ja selge kohustus tõstatada ning edasi arendada meie inimestele olulisi teemasid. Ma pean silmas näiteks Läänemere strateegia tegevuskava täiendamist ja rakendamist, Rail Balticu projekti, põllumajandustoetuste ühtlustamist ning laiemalt vähem jõukate riikide järeleaitamist Euroopa Liidu struktuurifondide kaudu. Ühtlasi toetan eraldi fondi loomist Ida-Euroopa väikeettevõtluse toetamiseks siinse majanduse elavdamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Olles metsarikas ja heade metsanduslike kogemustega riik, on meil võimalus või hoopis kohustus olla koos Soomega üheks kaasveduriks metsa kui keskkonna kujundaja teaduslik-rakendusliku tegevuse valdkonnas.

Eesti on 2018. aasta esimeses pooles Euroopa Liidu eesistujariik, mis annab meile võimaluse juhtida Euroopa tähelepanu meile olulistele valdkondadele ja seda eeskätt liidu järgmise finantsperioodi (2021–2027) valguses. Samuti pean oluliseks Eesti aktiivset rolli üleeuroopaliste IT-lahenduste väljatöötamisel ja laiendamisel. Teatavasti asuvad just Tallinnas nii Euroopa Liidu sisejulgeoleku IT-agentuur kui ka NATO küberkaitsekeskus.

Mida teeksid Euroopa Parlamendis Eesti riigi heaks Keskerakonna kandidaadid Yana Toom ja Mihhail Stalnuhhin, keda on süüdistatud eesti keeleõppe ja integratsioonipoliitika takistamises ning Priit Toobal, kellele hiljuti esitati kuriteosüüdistus eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ja dokumendi võltsimises?

Eesti esindajad Euroopa Parlamendis selguvad 25. mail valimiste tulemusena. Rahvas tervikuna on alati targem kui tema juhid ning olen kindel, et Eesti vabariigi ja siin püsivalt elavate Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud valivad meile parimad kuus saadikut.

Keskerakonna esindajad kohalikes omavalitsustes, riigikogus ja Euroopa Parlamendis lähtuvad oma igapäevases töös Eesti inimeste huvidest. Minu juhitud töörühm koostas Euroopa Parlamendi valimisteks programmi, mis seab esmaseks eesmärgiks euroopaliku heaolu Eestisse toomise. See tähendab hästi tasustatud töökohti, suuremaid pensione, sotsiaalset turvatunnet ja võrdsemat ühiskonda. Loomulikult rõhutame valimisprogrammis ka turvatunde ja julgeoleku tagamist kõigile Eesti ja Euroopa Liidu elanikele.

Mis on Eesti iseseisvuse olulisim tagatis?

Eesti inimeste vabadustahe, kodumaa-armastus ning oma riigi ja üksteise hoidmine. Meie turvatunnet suurendavad selgelt ka Euroopa Liit ja NATO, mis mõlemad on taganud rahu ning julgeoleku kõigis oma liikmesriikides.

Millal peaks Euroopa Liit rakendama Venemaa agressiivse välispoliitika kaitseks Euroopa Nõukogu arutatud uut faasi, mis hõlmaks laiaulatuslikke majandussanktsioone?

Eesti ja Euroopa huvides on pingelise olukorra rahumeelne lahenemine. Mitmepoolsed läbirääkimised ning diplomaatia laiemalt on küll aeganõudvad ja vaevalised, kuid siinkohal ei ole ühtegi paremat lahendust.

Tänavu tähistame ELi ja NATO liitumise 10. aastapäeva. Need lepingud on osutunud praeguses julgeolekuolukorras Eesti kaheks päästerõngaks. Kas te teate, kes oli ELi ja NATOga liitumiste läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht ning kes allkirjastas ELi ja NATO liitumislepingud Eesti poolt?

Eesti jõudmine Euroopa Liitu ja NATOsse on meie taasiseseisvumisaja ühed olulisemad saavutused, mille üle võime siiralt uhkust tunda. Mõlema organisatsiooniga liitumise nimel tegid tööd mitmed valitsused ja oma panuse andsid siinkohal kõik praegused parlamendierakonnad. Ennekõike oleme nii kaugele jõudnud aga tänu Eesti inimeste tublidusele ja meelekindlusele.

Teie välja toodud dokumendid allkirjastas Eesti vabariigi toonane välisminister. Usun, et need sündmused on tegelikult meeles ka küsijal endal.

Kas Keskerakonna koostöölepingu säilitamine Kremli võimuerakonna Ühtse Venemaaga, kelle esindajad on ühtlasi korduvalt rõhutanud, et Venemaa kavatseb oma kaasmaalasi kaitsta ükskõik kus ja ükskõik kuidas, on väärtuspõhise demokraatia ja Euroopa Liidu seisukohtadega kooskõlas?

Kindlasti ei toeta ma pingelise rahvusvahelise olukorra ärakasutamist poliitiliste plusspunktide teenimiseks. Kuidagi teistmoodi ei oska ma taas vahetult enne valimisi tõstatatud küsimust kümne aasta taguse protokolli osas nimetada. Seda enam, et ma pole seotud selle koostööprotokolli koostamise ega allkirjastamisega.

Jaga artiklit

12 kommentaari

K
kumb siis venelane on,kas vana parteilane Lauristin  /   16:12, 28. mai 2014
vüi veidi noorem Ansip ?
E
eit  /   11:03, 26. mai 2014
mulle ei meeldi see euroopalike väärtuste kiitmine . lapsi kasvatatakse valesti , vanemad tantsivad laste pilli järgi , õpetajatel on vähe õigusi , ulakad lapsed teevad mida tahavad . olen sõjaaegne ja mäletan hästi kasvatust , mille olen saanud , vana eestiaegne endast ja teistest lugupidav kasvatus . ja tundub , et keskerakonna ja savisaare sõimamine ajab kõik asjad ära . mina praeguse süüdimatu ühiskonnaga rahul ei ole . igaüks peaks vastutama oma tegude eest . meil toimub ainult kõrgel tasemel tehtud sigaduste aegumistähtaegade ootamine . rahval on lubatud olla aus ja lõuad pidada . loll riik .

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis