Kommentaar

Marika Tuus | Muudame Eesti apteegid euroopalikuks 

Marika Tuus, riigikogu liige, Keskerakond, 19. mai 2014 16:42
Foto: TEET MALSROOS
Jätaks õige käimasolevas apteegisõjas kõrvale ravimitootjate, hulgimüügifirmade ja suurte apteegikettide majandushuvid ning räägiks hoopis patsiendi tervisehuvidest ja vajadusest häda korral vajalik ravim kätte saada.

Kui me sellest lähtuks, siis saaksime aru, et apteegiturg vajabki riiklikku reguleerimist. Vastasel korral lööksid ärimehed oma poed püsti üksnes suuremates linnades ja hõivaksid kohad valgusküllastes kaubanduskeskustes, kus neid on praegugi palju. Aga maainimene vajab samuti apteeki ja sinna ei taha keegi tulla. Teatas ju hiljuti Terve Pere apteegikett, et kui 9. juunist asutamispiirangud kaovad ja riigikogu mingit regulatsiooni ei tee, tahavad nad avada 15 üldapteeki Tallinnas ja Tartus ning on uues turuolukorras sunnitud sulgema enamiku oma maa-apteekidest.

Samal teemal

Maa-apteegi nimel

Viimaste geograafilised asutamispiirangud, mille riigikohus põhiseadusevastaseks kuulutas, eksisteerivad suuremas osas Euroopa riikides. Samas pandi parlamendile siiski kohustus apteekide vohamise vastu teatud asendusregulatsioon paika panna. Seda on vaja eelkõige väikeste maa-proviisorapteekide-rohupoodide kaitseks, kes ei kuulu võimsatesse ärikettidesse ja peavad kuidagi ots-otsaga toime tulema. Sotsiaalkomisjonis püütaksegi praegu konsensusega lahendeid leida.

Näiteks erandina kõikidest teistest Euroopa riikidest, ei olnud siiani apteeker – kõrgharidusega rohuteadlane-proviisor – Eestis tervishoiutöötaja. Seda on nüüd otsustatud muuta. Kui siiani ei olnud apteegiteenus Eestis riigi asi, siis nüüd ta saab selleks. Riik võtab kohustuse tagada ravimite kättesaadavus kogu Eestis. Vastasel juhul peaks haigekassa oma eelarvest apteekidele maal peale maksma ehk doteerima. Arutlused praegu käivad, kõike ei saa kiirkorras lahendada.

Hulgimüüja dikteerib

Just sellepärast tahetaksegi poolteiseks aastaks aeg maha võtta ja suure nõudlusega piirkondades ajutised asutamispiirangud kehtestada, sest asi vajab sügavat analüüsi ja kaalumist. Ma ei ütleks, et sel ajal oleks turg lukus. Ravimiameti ja omavalitsuse soovil saaks ka linnadesse apteeke juurde teha. Maale saab kõikjale neid juurde asutada. Kes aga soovivad, palun! On uskumatu, kuidas õiguskantsler näeb turu korrastamises põhiseadusevastasust nimetades seda konkurentsi- ja ettevõtlusvabaduse kahjustamisena. Ka tõesti on ettevõtlusvabadus ühiskonna ülim väärtus, aga inimeste tervis mitte?

Ma saan aru, et suured ravimiketid ja nende huvide eest võitlevad advokaadid seisavad kiivalt ravimite jae- ja hulgimüügi lahutamise vastu, sest mängus on nende ärihuvid. Nüüd, kui apteekrist saab tervishoiutöötaja, ei tohiks seda ju enam ainult ettevõtluseks pidada. Heaks tavaks Euroopas on, et hulgimüügifirmad ei oma apteegikette. Meil kuulub aga näiteks ühele hulgimüügifirmale 150 apteeki. Nüüd otsustasime sotsiaalkomisjonis seda muuta. Et jae- ja hulgimüük oleksid teineteisest lahus. Võidab patsient, kes saaks sõltumatu teenuse.

Meil on hulgimüügifirmad saanud aga aastaid mõjutada apteekri käitumist. Piltlikult on see nii, et hulgimüügi esindaja läheb ravimitootja juurde ja suurt kogust tellides nõuab sealt soodustusi –osa kaupa odavamalt. Kui tootja soodustust ei tee, siis ei müüda ka seda ravimit apteekides edasi. Ravimite apteeki toojad nõuavad omakorda rohumüüjatelt, et nad soodustaksid vastava ravimi müüki, dikteerivad täpselt, millisesse riiulisse ja millisele kohale ravim asetada. Ketiapteeker peab neid nõudeid vastuvaidlematult täitma.

Ravimivalik suuremaks

Proviisoriapteek on oma otsustes ja soovitustes vaba ja lähtub patsiendi huvidest. Tema on ketist lahutatud. Selle muudatuse valguses ootame ka suuremat ravimite valikut. Praegu on see Eestis kuus korda väiksem kui näiteks Rootsis. Olgugi, et mingi ravim on müügiloa saanud, ei pruugi seda apteegist alati ei leia.

Kindlasti tahame tulevikus otsustada selle kasuks, et apteekide asutamise luba väljastatakse ainult proviisoritele, mis on ka Euroopa põhimõte ja millesarnane nõue kehtib ka näiteks advokaadi- ja notaribüroodes. Nii oli see ka meil 2005. aastani, kui lubati apteeki omada vaid proviisoril, kel oli vähemalt viis aastat tööstaaži. Seda ei tohiks pidada suvaline vorstipoe ärimees. Kahjuks kehtis see seadus vaid pool aastat ja muudeti siis apteegi pidamine taas tavaliseks äriks.

Nüüd on aeg küps proviisorapteekide süsteemi juurde naasmiseks. Et taanduks ärihuvid ja taastuks aus teenindus – meie kõigi tervise huvides

Samal teemal

06.00.2015
Sõltumatud apteegid korraldavad reedel hoiatusstreigi
04.05.2014
President Ilves: ravimiturg tuleb reguleerida hiljemalt novembri lõpuks
21.04.2014
Riigikogu võttis vastu apteekide korraldust puudutava seaduse