Juhtkiri | Inglise lõvi ja Prantsuse liilia
„Kevadtormil" osalevad peale eesti kaitseväelaste ja kaitseliitlaste meie NATO-liitlased 9 riigist. Samuti korraldatakse „Kevadtormiga" paralleelselt NATO õppus „Steadfast Javelin", samamoodi toimus mullu „Steadfast Jazz". Alles äsja käis Eestis NATO peasekretär, kes ühtlasi kinnitas, et Eesti võib kindel olla alliansi valmisolekus oma liikmete kaitsel artikli 5 alusel, öelgu skeptikud mida tahes. USA merejalaväelased on kohal, lisahävitajaid on piirkonda saadetud, Rasmussen lubab, et Baltikumi kaitseplaanid on olemas ja vajadusel täiustatakse neid. Olgem ausad, palju enamat ei olekski erilist mõtet NATOlt Baltimaade julgeoleku parandamiseks nõuda praeguses olukorras, kus tegelikult otsene sõjaline oht meid ei ähvarda. Või siiski – Prantsusmaa, samuti nimeliselt NATO liige, võiks Mistralid Venemaale üle andmata jätta.
Peaminister Taavi Rõivas ütles Ämarist Kesk-Aafrika missioonile suunduvaid kaitseväelasi ära saates, et meie julgeolek põhineb solidaarsusel – seistes rahvusvahelise julgeoleku eest, seisavad Eesti sõdurid Eesti julgeoleku eest. Veel ütles Rõivas, et saame NATO liikmena olla kindlad liitlaste kõhklematule abile.
Meile tundub, et solidaarsusest on asi kaugel, kui üks NATO liige relvastab agressorit, kes võib neid relvi kasutada teise NATO liikmesriigi ründamiseks. Eesti näitas üles initsiatiivi ja oli esimeste seas valmis Prantsusmaale Kesk-Aafrika Vabariigis korra tagamisel appi tulema. Kui Eesti osalemisega Afganistanis ja teistel missioonidel on asi lihtne ja selge – meie olime aastaid seal kohal, nüüd aitavad liitlased meid –, siis liitlassuhe Prantsusmaaga näib kahetsusväärselt ühepoolne.
