(STANISLAV MOSHKOV)

EKRE esinumbri Martin Helme küsimustele vastab SDE esinumber Marju Lauristin

1. Te olite aastaid tagasi tipp-poliitikas osaledes valitsuses. Hiljem olete olnud aktiivne pigem teaduses ja poliitikas osalenud vaid oma erakonna hääletoojana. Miks te soovite teha tagasitulekut poliitikasse ja kas te ei leia, et võiks anda võimaluse uuel põlvkonnal end teostada?

Olles põhiliselt seotud ülikoolis õppetöö ja sotsiaalteadusliku tegevusega. Olen siiski kogu aeg osalenud ka poliitikas, olles Tartu volikogu liige ja kuuludes ka oma erakonna juhtorganitesse. Minu otsus kandideerida europarlamenti on eeskätt seotud sooviga praegusel Euroopa tuleviku jaoks kriitilisel ajal rakendada oma teadmisi, rahvusvahelisi kogemusi ja veenmisoskusi Euroopa Liidu suurema solidaarsuse ja avatuse saavutamiseks.

Olen veendunud, et Eesti turvalisus sõltub väga suuresti sellest, kuivõrd Euroopa Liit soovib ja suudab vastu seista Venemaa agressiivsetele ambitsioonidele. Tean, kui suur selgitustöö selle saavutamiseks seisab meil ees. Seepärast olen valmis ka valituks saades tõesti Brüsselisse tööle asuma.

Muidugi toetan ma uue põlvkonna poliitikute esiletõusus ja olen omalt poolt püüdnud panustada sotside nimekirja noorima liikme Liina Raua edusse.

2. Kas te jagate oma partei seisukohta homode "abielu" küsimuses?

Jagan seisukohta, et inimesed, kes teineteist armastavad ja tahavad jagada elu rõõme ja raskusi ning soetavad ühiselt vara või ehitavad ühist kodu, vajavad seaduse kaitset teatud kriitilisteks elujuhtumiteks (osapoolte lahkuminek, kaaslase haigus või surm). Neil peaks olema selleks õigus ja võimalus, sõltumata nende soost, vanusest, tervisest  või muudest eripäradest.

Kuidas inimeste püsivat kooselu nimetada, on keelelise maitse ja kultuuritraditsiooni küsimus. Isiklikult ma ei kasuta samasooliste inimeste kooselu või partnerluse kohta tavaliselt sõna "abielu", nagu mulle ei meeldi ka vabaabielus olevate lapsevanemate puhul, kui teineteist nimetatakse "partneriks" või "kaaslaseks".

3. Kas te jagate valitsuskoalitsiooni plaani lõdvendada oluliselt kodakondsuse saamise võimalust? Kui jah, siis mis põhjusel olete muutnud meelt, arvestades, et 90ndatel oli see üks peamine vastasseisu küsimus Keskerakonna ja Mõõdukate/sotside vahel?

Olen sotsiaalteadlasena palju tegelnud integratsiooni küsimustega. Tean, et venekeelse elanikkonna hulgas on paarkümmend tuhat vanemaid või kehvema haridusega inimesi, kes siiralt soovivad saada Eesti kodanikeks, on oma väärtushinnangutelt Eesti patrioodid, kuid kellel pole õnnestunud kõigist püüdlustest ja keelekursustest hoolimata ometi keeletesti läbida. Arvan, et oleks õige neile inimestele kodakondsuse andmisel mitte nõuda kirjaliku testi läbimist, vaid piirduda suulise vestlusega. Samuti pean loomulikuks, et Eestis sündinud mittekodanike lapsed saaksid kohe Eesti kodakondsuse. Sotsiaalteadlased on selliseid ettepanekuid ka palju kordi valitsustele teinud, aga meid pole seni kuulda võetud.

4. Kas teie meelest on õiglane, eurokeeles solidaarne, et Eesti inimesed peavad maksma Kreeka riigi võlgu, et see saaks raha maksta ära Saksa pankadele?

Seni pole meie Kreeka võlgu pidanud maksma, vaid kreeklased ise on hakanud nende tingimuste mõjul end liigutama kriisist välja rabelemiseks. Aga kui tahame, et meie majandus ja sotsiaalsfäär kosuksid eurorahade toel, peame ka ise euro stabiilsusse panustama.

5. Kas te pooldate kavas olevat plaani asuda Lõuna-Euroopasse saabuvaid illegaalseid Aafrika ja Lähis-Ida immigrante euroliidu otsusel muudesse liikmesriikidesse laiali hajutada, st Eestisse saata? Kui te leiate, et sellist plaani polegi, siis kuidas suhtute mõttesse, et immigratsiooni üle otsustatakse Brüsselis, mitte liikmesriikides?

Brüsselis ei otsustata midagi sellist ilma liikmesriikide nõusolekuta. Kuid arvestades seda, et maailmas on järjest enam kriisikoldeid või looduskatastroofe, mis sunnivad inimesi kodudest põgenema, peame olema valmis inimesi, kes meilt abi otsivad, inimlikult kohtlema ja jõukohaselt aitama, nii nagu 1944. aastal Eestist põgenenuid aidati Rootsis, Saksamaal, Kanadas ja Austraalias.

Ei usu, et meile massilist aafriklaste voolu tuleb, kuid kui näiteks Ukraina verised kokkupõrked lähiajal ei lõpe ja presidendivalimised seal oodaud lahendusi ei too, võime varsti olla silmitsi olukorraga, kus peale distantsilt kaasatundmise nõutaks meil ka sealsetele põgenikele varjupaiga leidmist.

6. Kas te pooldate kvoote naistele a) poliitikas, b) eraettevõtluses?

Ma ei ole kunagi pooldanud formaalseid kvoote. Küll aga peaks meilgi valitsema hea tava, et ühiskonna juhtpositsioonide jaotumises püütakse hoida soolist tasakaalu.

Jaga artiklit

3 kommentaari

N
neetud kapitalistlikud s..... küüditavad  /   19:40, 19. mai 2014
vaese rahahaige eaka inimese maalt välja .... nüüd vene sõdureid pole,ega ometi meie omad ameeriklased ole üle võtnud vanu häid kombeid.
EV on tõesti üks põnev riik. vaja röökida selle Savisaare kallal,miks tema,kurivaim keeras ENSV uppi.
Kallis Lauristin oleks nautinud personaalpensioni ,aga nüüd tööta end ribadeks .ole surmani ametis.
P
Palju pappi ja papidega tantsu vihtuda kindlam  /   12:00, 17. mai 2014
Tunnel ka kindlam? Muidugi pole unistamine keelatud.

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis