(MARI LUUD)

Pärast rasket füüsilist koormust vajab keha aega, enne kui uueks pingutuseks valmis on. Kui liiga vara, endale piisavalt puhkust andmata, trenni tormata, ei pruugi treeningust kasu saada, vaid pigem vastupidi – sellest võib isegi kahju olla. Kuidas teada, kas aeg on järgmiseks trenniks küps?

Kõigepealt on oluline mõista, milleks organismile üldse pärast koormust puhkust on vaja anda. Raske treeninguga tekitatakse lihaskoesse pisivigastusi ning lihaste energiavarud tühjenevad.

Taastumine annab organismile võimaluse nende vigastuste parandamiseks ja energia puudujääkide likvideerimiseks. Kui me kehale selleks aega ei anna ja trenniga kiirustame, tulemused ei parane. Väsinuna treenimise tagajärjeks võivad olla ka vigastused.

Arengu tagab õige treeningu ja puhkuse vahekord: treening peab vahelduma optimaalse taastumisperioodiga. Organism arenebki just taastumise käigus. Kõige parem viis välja selgitada, kas keha on uueks koormuseks valmis, on mõõta enda hommikust pulssi. Seda tuleks teha kohe pärast ärkamist, enne kõiki muid toimetusi (ja kindlasti enne kohvijoomist!).

Mõõda pulssi igal hommikul minuti aja jooksul. Kuigi pulsisagedus võib päeviti mõne löögi võrra erineda, leiad sedasi siiski oma keskmise hommikuse pulsisageduse. Kui oled enda tavalise hommikuse pulsi välja selgitanud, aitab see pärast rasket treeningut või võistlust organismi taastumiskiiruse üle otsustada.

Kui hommikune pulss on tavapärasest 6-9 lööki kiirem, on see märk, et keha ei ole uueks koormuseks päris valmis. Pulsisageduse tõus võib viidata mitmele asjaolule: organism ei ole koormusest taastunud, uneaega on napiks jäänud, kallale kipub stress või haigus. Tasub hoogu maha võtta.

Kui oled planeerinud raskemat treeningut, lükka see edasi või tee selle asemel kergem trenn. Kui pulss on tavapärasest 10 või enam lööki kõrgem, võib asi tõsisem olla. Kindlasti tasuks trenn üldse vahele jätta ning võtta aega puhkamiseks. Maga, söö täisväärtuslikku toitu ning leia endale muid tegevusi, ära kipu trenni.

Kuigi puhkus võib kärsituks muuta, ei ole sellises seisundis trenniminek kehale mingil moel kasulik. Kui hommikune pulss aga järk-järgult aeglasemaks muutub, on see tõenäoliselt hea märk: treenituse tase on kasvanud. Taastumist saab kiirendada õige toidu, joogi ja puhkusega.

Pärast intensiivset koormust on oluline lihaste energiavarud taastada, teisisõnu, süüa toitaineterikas söögikord ning juua piisavalt palju vedelikku. Viimast tuleb eriti kuumal suveajal silmas pidada. Kuigi sooja ilmaga võib mõte trennijärgsest külmast õllest või siidrist ahvatlev tunduda, tuleks teada, et alkohol on taastumise suurim vaenlane.

Kuna alkohol on organismi jaoks võõrkeha, hakkab keha esmalt seda välja tõrjuma ning alles seejärel vigastatud kudesid taastama. See aga lükkab taastumist ning järgmist kvaliteetset treeningut edasi.

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis