Maailm

"Peatage piinamine!" (2)

Aadu Hiietamm, 14. mai 2014 07:00
RAPORT: Inimõigusorganisatsiooni Amnesty Internationali (AI) peasekretär Salil Shetty demonstreerib värsket raportit, milles kinnitatakse, et viiel viimasel aastal on inimesi piinatud vähemalt 141 riigis. Foto: AP / Scanpix
Jõhker raport: viiel viimasel aastal on 141 riigis inimesi vägistatud ja pekstud, uputatud ja uimastatud, põletatud ning piinatud koerte ja rottidega

Elektrišokk, peksmine, vägistamine, alandamine, hukkamise ja uputamise simuleerimine, põletamine, tundide viisi ebamugavas asendis hoidmine, uimastite sunniviisiline manustamine, koerte või rottidega hirmutamine – need on vaid mõned iseloomulikud piinamisviisid, mida inimõigusorganisatsioon Amnesty International oma värskes raportis ära toob.

Piinamine on üks rängemaid inimõiguste ja põhivabaduste rikkumisi, mis mõjutab ka praegu miljoneid inimesi ja nende perekondi ning ei ole ühelgi juhul õigustatav. Seetõttu alustas mainekas inimõigusorganisatsioon Amnesty International (AI) eile ülemaailmset kampaaniat "Peatage piinamine".

30 aastat konventsiooni

ÜRO võttis juba 30 aastat tagasi vastu piinamisvastase konventsiooni. See on nüüdseks ratifitseeritud 155 riigis.

Ometi on viimase viie aasta jooksul inimesi piinatud koguni 141 riigis, selgub AI värskest raportist. See juhib tähelepanu sellele, et vähemalt 79 riiki, kus inimesi piinatakse, on piinamisvastase konventsiooni ratifitseerinud.

Seejuures usub Hiinas ja Indias koguni 74% elanikest, et piinamine on mõnikord vajalik ja õigustatud.

AI toob piinamise näitena ära mitu konkreetset juhtumit.

Mehhiklanna Claudia Medina (33) viisid mereväelased endaga tema kodust Veracruzis kaasa 7. augustil 2012 kell kolm öösel.

Nad panid sideme naise silmadele, sidusid kinni tema käed ja viskasid veoautosse, mis viis ta mereväebaasi.

Claudiat süüdistati kuulumises kriminaalsesse jõuku. Naine eitas seda.

Seejärel piinati teda elektrišokiga, peksti, kuritarvitati seksuaalselt ja jäeti pärastlõunal tooli külge seotuna kuuma päikese kätte istuma.

Claudia pääses piinajate käest alles siis, kui ta nõustus alla kirjutama ülestunnistusele, mida tal ei lubatud lugeda.

Hiljem rääkis ta, et piinamiseta ei oleks ta ühelegi paberile allkirja andnud. Kohtus võttis Claudia tunnistatu tagasi ja rääkis üksikasjalikult, kuidas teda piinati.

Ebaseadusliku relva omamise eest saadeti ta siiski vanglasse. Juhtunu on aga jäänud praeguseni uurimata.

AI lisab, et Mehhikos piinavad politseinikud ja sõjaväelased sageli kinnipeetavaid ning reeglina neid selle eest ei karistata.

Viide Leedule

Ja teine iseloomulik näide.

Filipiinlanna Alfreda Disbarro (32) istus 3. oktoobril 2013 pahaaimamatult Paranaque’s internetikohvikus, kui ootamatult sisenesid politseinikud.

Nad süüdistasid üksikema uimastitega kauplemises. Naine eitas seda ja tühjendas vabatahtlikult taskud. Nendes oli vaid mobiiltelefon ja üks viiepeesone metallraha. Politseinikud ei uskunud Alfredat. Nad panid tal käed raudu ja viisid politseijaoskonda.

Seal pandi ta vastu seina seisma, topiti tolmulapp suhu ja peksti kepiga, topiti näppe silma, jagati kõrvakiile ja ähvardati relvaga.

Seejärel võeti naiselt allkiri tühjale paberilehele, anti talle pihku kotike narkootikumidega ja fotografeeriti.

Nüüd ootab noor üksikema vanglas kohtuprotsessi. Tema kaebused piinamise kohta jäeti tähelepanuta.

AI andmetel on piinamine igapäevane ka Marokos, Nigeerias, Usbekistanis, Põhja-Koreas ja Süürias. Venemaal esineb seda peamiselt Põhja-Kaukaasias.

Ameerika Ühendriike nahutab AI peamiselt oletatavate terroristide ebainimliku kohtlemise eest.