Alustanud ravi kõikvõimalike paiksete vahenditega ning jõudnud lõpuks organismiga manipuleerivate seespidiste preparaatide juurde, sealjuures püsivat abi või leevendustki leidmata, tekib küsimus miks miski ei aita?
Mis on nii valesti, et olukord ei parane?
Mida ma valesti teen?
Mis on selle lõppematu jada põhjuseks?
Viimane küsimus on õige suhtumise algus. Loodusmeditsiinis rõhutatakse nii palju seda, kui tähtis on probleemile läheneda selle põhjusi uurides, mitte tagajärgi peita püüdes.
Nii on ka akne raviga.
Võin öelda, et minu teekond algas natuke rohkem kui aasta tagasi. Siinkohal mainin, et akne on ikka veel olemas, aga aja möödudes on näha, et olukord paraneb.
Pärast aastast antibeebipillide võtmist ja siis lõpetamist tuli tagasilöök, milleks olin juba valmistunud. Olin seadnud endale eesmärgi, et enam keemiliste preparaatidega tegemist ei tee ja paikseid akneravimeid, mida arsti poolt välja kirjutatakse, samuti ei kasuta.
Pöördusin ayurveda arsti poole. Konsultatsiooni tulemusena sain nimekirja toidulisanditest  ning soovitusi menüüst, mis vastab minu organismi vajadustele.
Esimene kuur kestis pea pool aastat. Ning tulemus oli näost näha. Oli näha, et organism hakkas puhastuma. Enesetunne pole olnud kunagi varem parem ja samuti polnud nahk olnud kunagi varem selline. Nii kohutavat aknet polnud mul isegi puberteedieas esinenud. Eriti halvas seisus olid põsed(kuhu mul kunagi varem polnud „punne" tekkinud).  Siiani ravin arme, mis jäid põskedele.
Pärast esimest kuuri hakkasin tõsiselt jälgima, mida söön. Katsetasin enesetunde järgi millised toiduained milliseid sümptomeid välja toovad. Enesetunne halvenes näiteks piimatoodete ja nisutoodete tarbimisel. Mingi hetk arvasin, et võibolla on mul gluteenitalumatus. Mõistlik oleks minna muidugi arsti juurde ja see kindlaks teha. Tsöliaakia on tänapäeval üsna levinud haigus. Juured peituvad juba selles ajas, kui meie vanemad veel noored olid ning millised olid nende toitumisharjumused ja toiduvalik tol ajal. Kui see oli üheülbaline ja toitainetevaene (peamiselt kooritud nisust valimistatud tooted), siis pole ime, et järeltulijate organism on tundlikum ning võib mõne jaoks tavalise toidu puhul haigusnähud välja lüüa.
2014 kevadel läksin uuesti ayurveda kliinikusse arsti vastuvõtule ja sain jällegi nimekirja soovituslikest toidulisanditest, sel korral oli neid vähem, aga lisandunud oli üks hormonaalsüsteemi toetav preparaat. Kuuri alustades olin juba valmis, et tuleb tagasilöök ja näonaha seisund muutub veel halvemaks. Praegu olen kuuri lõpufaasis ning midagi pole hullemaks läinud. Loogiline seletus sellele on, et organism on vahepeal saanud aineid, mida vajab ja järsult on suures koguses vähenenud mittevajalike ainete osakaal.
Välispidise toetuse soovitustest saate lugeda järgmises postituses.

Jaga artiklit

4 kommentaari

K
Kas  /   14:10, 19. mai 2014
ayurveda kliinikus võib abi saada ka õietolmuallergia puhul? aitäh
V
Või mis  /   10:49, 12. mai 2014
Aga ometigi on ju toidulisandid ka keemilised preparaadid

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis