Eesti uudised

Hulljulge koolipoiss sai alajaamast eluohtliku elektrilöögi: enne valu tundsin hirmu, et saan surma (96)

Teet Teder, 12. mai 2014 07:00
HAIGLAVOODIS: Surmasuust pääsenud Andrus räägib oma loo, et keegi midagi sama rumalat välja ei mõtleks ja ennast ohtu ei paneks. Foto: TEET MALSROOS
"Ma soovin, et keegi ei mõtleks samasugust rumalust välja nagu mina," ütleb Mustamäe haiglas kinniseotud kätega olev 16aastane Andrus. Tema käed on põlenud, selgroolülid katki ja rindkere põrutatud, aga ta elab.

"Sõber nägi sähvatust. Mina vist karjatasin, kui elektrilööki tundsin ja kangestusin 2–3 sekundiks.

Algul valu ei tundnud. Tundsin hirmu, et saan surma. Kui taipasin, mis juhtus, suutsin ennast alajaamast eemale lükata ja kukkusin.

Tundsin seljas valu. Raske oli hingata. Kui hakkasin ennast püsti aitama, tundsin valu kätes – need olid põlenud!"

Nii räägib Märjamaa koolipoiss Andrus, kes ülemöödunud nädalavahetusel läks nagu ikka sõpradega välja – oli laupäeva hilisõhtu, kui koos ringi jõlguti. Ka kooli ümbruses, kus on mitu alajaama.

"Teised läksid poodi ja sõbraga jäime kahekesi. Algul polnud midagi, aga siis, ma ei tea kust see loll mõte tuli alajaama otsa ronida – ja ronisingi, igavusest.

Läksin alajaama välisseinale pihta, sain elektrilöögi ja kukkusin pea peale."

Selgroolülid katki

Andrus proovis püsti tõusta, aga viskas uuesti pikali, et šokist toibuda.

Ka sõber sai šoki, ega suutnud arsti kutsuda. Veidi rahunenud, hakkasid nad koos Märjamaa haigla poole kõndima. Haiglas Andrus abi ei saanud.

Märjamaa kiirabi ei olnud ja ühtki arsti poisid ei leidnud. Andrus heitis ooteruumi diivanile pikali ja helistas kiirabisse.

Tuli Pärnu kiirabi ja viis Andruse alul Pärnu haiglasse, sealt edasi Tallinna.

Nüüd lebab Andrus Mustamäe haigla intensiivravi osakonna voodis, millest ta välja pole saanud. Külalisi lubatakse tema juurde ainult üks korraga ja vaid 15 minutiks. "Põletus kätel, selgroolülid katki ja rindkeha lõin vist ära," kirjeldab ta.

"Pole hea vaatepilt," ütleb Andrus oma käsi vaadates, aga tunneb kergendust, et põletused on pindmised.

"Mul vedas ja kõik saab täiesti korda. Vaja ainult natukene oodata. Voodist välja veel ei saa, aga varsti," loodab Andrus.

"Ma tunnen ise, kuidas kõik paremaks läheb," ütleb ta nädal pärast juhtunut.

Andrus tunnistab, et see oli üks rumalamaid tempe tema elus ja hoiatab teisi. "Loodan, et teised ei hakka järele tegema ega midagi sellesarnast välja mõtlema."

Elektrilevi: Andrus on õnnesärgis sündinud

Elektrilevi teatel ei löönud Andruse temp elektriühendusi rivist välja, mistõttu pole Elektrilevil ka juhtunu kohta täpsemat infot.

Sel juhul on tegemist õnnesärgis sündinud noormehega, kuna tavaliselt lõpeb selline asi surmaga," ütleb Elektrilevi kommunikatsioonijuht Tuuli Sokmann ja hoiatab: "Elektrivõrguga seotud õnnetused ongi sageli raskete tagajärgedega. Paneme kõikidele noortele ja lapsevanematele südamele, et elektriobjektid ei ole teismeliste ajaviitekohad ja selline "meelelahutus" võib maksta elu.

Teine kriitilisem riskirühm on väiksemad lapsed, kes võivad vandaalide tõttu lahtijäänud kilpe või alajaama-aedasid uudistama minna.

Kui möödunud aastal tehtud uuringu järgi räägib lastele elektrivõrgu ohtudest vaid viis protsenti vanematest, siis seda on ilmselgelt liiga vähe. Just 5–7aastastele lastele, kes iseseisvalt väljas liikuma hakkavad, tuleb õnnetuste vältimisest rääkida, teismeeas on juba hilja.

Kõige rohkem elektriõnnetusi juhtub igal aastal suvekuudel, seega on õige aeg teadmisi elektriohtudest värskendada ja neist ka lastele rääkida."

Mida elektriohtudest võiks teada, leiab www.elektrilevi.ee/ohutus leheküljelt.

Kuigi hulljulge teismelisega oli viimane suurem õnnetus 2011. aastal, kui 15aastase poiss ronis Kaineli alajaama katusele, juhtub aastate lõikes elektrivõrkudega seotult õnnetusi rohkem: lastega, metsa- või kaevetööde tegijatega, metallivarastega. Viimastest on 2–3 aastaga elu jätnud neli inimest.