Aet Kukk, Triin Ott, Inimõiguste Instituut 11. mai 2014 21:08
Inimõiguste küsimustele on hakatud üha rohkem tähelepanu pöörama. Põhjuseid on mitu. Võime välja tuua nii globaliseerumise laiemas mastaabis kui ka üleüldise tehnoloogia arengu nii relvastuse kui ka kommunikatsiooni valdkonnas. Kõik eelnev on küll suurel määral hea, kuid pöörates tähelepanu inimõigustele, siis on ühtlasi tekkinud teatav oht, et antud õigusi rikutakse. Mida suurem on areng erinevates valdkondades, seda rohkem peame kontrollima, kas käitutakse inimõigustele vastavalt. Loomulikult on probleemiks kindlasti inimõiguste ja julgeoleku dilemma ning viimasel paaril aastakümnel on järjest rohkem tõstatatud küsimusi inimõiguste ja interneti seose problemaatikast.

Eelnev on asjakohane ka julgeoleku küsimuste puhul. Pärast 11. septembril 2001 toimunud terroriakti on mõistetavalt ka julgeoleku küsimustele suuremat tähelepanu pööratud. Teisalt peame mõistma, et julgeolekukaalutlustel kontrolli tõstmine on tekitanud olukorra, kus teatud grupi inimõigusi on hakatud piirama. Mitu sellist piirangut/vaidlust on jõudnud nii USA Ülemkohtusse, Euroopa Inimõiguste Kohtusse, Euroopa Kohtusse jm.

Oluline on ühendada julgeolekuhuvid ning inimõiguste kaitse, sest vastasel juhul võime tekitada ühiskonna, kus ekstremistlikud liikumised ning terrorism muutuvad populaarseks. Probleemiks on autoritaarsed riigid. Peamiselt valitsus ise ei suuda kaitsta inimõigusi vajalikul määral ning tekivad konfliktikolded.

Loomulikult on demokraatlikes riikides inimõiguste ning julgeolekuküsimused tagatud põhiseaduslikult ning antud küsimuste vahel tasakaalu leidmine ning julgeolekumeetmete rakendamine inimõiguste teenistusse peaks olema iseenesestmõistetav.

On olukordi, kus on lubatud inimõiguste piiramine, kuid tegemist on kaudselt mitte õiguste rikkumise, vaid vastupidi nende kaitsmisega. Selline situatsioon võib väga kergelt tekkida, kui on olemas vaenulik pool, kes võib teatavaid olukordi endale meelepärasel moel ära kasutada.

Oht inimõigustele võib avalduda mitmel moel: riigivõimu, ametnike omavoli, korruptsiooni ja karistamatuse, kuritegevuse ning organiseeritud kuritegevuse ja konkureerivate jõukeskuste, nende hulgas paramilitaarsete üksuste, geriljade ning maffia tegevuse käigus.

On oluline saavutada riigi julgeolek ning seejärel võime diskuteerida inimeste julgeoleku teemadel. Võrreldes riikide julgeolekuvõimekust ja inimõiguste rikkumisi, on näha selge seos. Seal, kus valitseb julgeolekudefitsiit, rikutakse massiliselt ka inimõigusi: Süüria, Liibüa, Sudaan, Iraak, Afganistan.

Õigusterikkumisi on mitmesuguseid, varieerub ka rikkumiste aste. Äärmiselt oluline on rahvusvahelise kogukonna reaktsioon riikides toimuvatele massikuritegudele ja ränkadele inimõiguste rikkumistele. 2005. aastal kehtestas ÜRO peaassamblee nn kohustus kaitsta põhimõtte. Sellega võtsid riigid endale kohustuse kaitsta elanikkonda genotsiidi, etnilise puhastuse, inimsusvastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest.

Nii on järjest suuremaks probleemiks kujunemas kolmnurk, mille moodustavad inimõigused, julgeolek ning infovabadus.

https://www.facebook.com/events/397005983761625/

Neli kodanikuühiskonna MTÜd said kokku ja otsustasid korraldada huvipakkuvatel teemadel. Otseülekanne on jälgitav Õhtulehe veebis laupäeval, 17. mail. Teemadeks: infopoliitika ja uued ACTAd, umbluu ja teadus, uimastipoliitika valikud, inimõigused ja julgeolek.

Korraldavad: MTÜ Eesti Interneti Kogukond, MTÜ Eesti Skeptik, MTÜ Ravikanep, Inimõiguste Instituut.

Twitteris #eurokodanik - tviidid jõuavad reaalajas eetrisse ja kandidaatide ette.