3
fotot

5ndal aprillil kell 15:00 maandusime Kuala Lumpuri lennuväljal. Temperatuuri erinevus võrreldes Indoneesiaga oli märgatav. Õhk tundus kuivem ning jahedam ja ähvardavalt tume taevas andis märku, et peatselt on oodata vihma.

Couchsurfer AJ tervitas meid metroojaamas koos oma naisega. Liiklus on pealinnas hästi organiseeritud. Peetakse lugu valgusfooridest ning vasakut pööret tehes kontrollitakse, et paremalt kedagi ei läheneks. Linn oma välimuselt meenutas mitte enam aasiamaad vaid modernset Euroopat.

Keskeas perepea on jõukas petrooliumi ärimees. Peale fossiilkütuse müümise on tema suurteks kirgedeks pehmed kaisukarud ning hüljatud kassid. Pisut hirmutav arv mängukarusid ehtisid ta autot, maja väravat, terrassi ning elutuba. Puuri pistetud kaheksa tänavakassi ning küülik tukkusid garaaži installeeritud puurides.

AJ rääkis, et tema vanematel ei olnud töö tõttu laste kasvatamiseks kuigi palju aega ning lapsevanema kohustused võttis üle vanaema. Vana, kuid elujõuline naine õpetas talle palju inimestest hoolimise ning loomade abistamise kohta.

Lapsepõlve tagasi vaadates meenutab ta, et kunagi ei suletud nende kodu ust ühelegi rändurile. Alati pakuti neile parimat toitu ning korralikku voodiaset. Erilist hoolitsust jagas vanaema ka tänavaloomadele, mida AJ nüüd omakorda teha üritab.

Toit, mida tüüpiline Malaisia pere sööb, koosneb riisist, pastast, munast, kalast, kanast, saiast, õlis praetud köögiviljadest ning vürtsistest kastmetest. Üllatav oli laual marineeritud kurke näha. Muslimi traditsioonide kommete kohaselt ei sööda nende peres kunagi sea või ussiliha.

Süüakse palju. AJ ütles, et perepea ei tohi söömist enne lõpetada, kui külaline on võtnud viimase suutäie. Seda selleks, et hea isuga kostiline end mingil juhul ebamugavalt ei tunneks.

Esimese öö magasime Janiga väikeses einestamisruumis, mis ekstra meie jaoks lagedaks tõsteti. Uni tillukesel diivanil oli magus – ärkasime kell 9.30. Mäletan siiani selgelt sel ööl nähtud unenägu. Istusin koos valgete juustega naisega hämaras ruumis, kes mulle tulevikku ennustas.

Õigem oleks tegelikult öelda, et tulevikku joonistas. A4 formaadis paberile maalis habras naine abstraktseid fragmente, mida mina omakorda oma paberile kopeerisin.

Mosaiigikillukestest eristus naise siluett, mis tema seletuste kohaselt tähistas naise domineerimist mehe üle.

Minu joonistuse koopiat nähes ütles ta mulle, et valgeid alasid ei tohi tuleviku tarvis jätta. Need on kui lahtised otsad ning jätavad liiga palju ruumi võimalike valede energiate ligimeelitamiseks.

Kõige kummalisem oli see, kui olin oma loo Janile ära rääkinud, siis kümme minutit hiljem tormas ta vannitoast välja ning ütles et tal on midagi, mis talle just meenus.

Suurte silmadeaga mulle otsa vaadates, teatas ta mulle, et ta nägi sel samal ööl sarnast unenägu, kuidas üks vana mees käskis tal end paljaks võtta ning voodile pikali heita.

Hall mees kummarus, et teda lähemalt uurida. Tema pilk peatus Jani puusanahal, kust ta luges tulevikku. Paraku ei mäleta Jani oma tuleviku kirjeldustest mitte midagi.

Jaga artiklit

1 kommentaar

X
xxx  /   15:56, 11. mai 2014
ei tea mis see pererahvas seal öösel teie kallal toimetas...unes või ilmsis..

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis