Uudised

Kaseorg taastub 

9. juuni 1999, 00:00
Esialgu tõkkejooksus Eesti Iisraelikoondisse arvatud Indrek Kaseorg soovib keskenduda juuli algul peetavaks kümnevõistluse esiliigaks Rootsis, et rünnata Sevilla MM-i valiknormi.

Pamela Andersonilt võetakse malli
(BZ, SL)


Seksisümboli Pamela Andersoni loobumine suurtest rindadest leiab üha rohkem järgijaid.
Aastakümneid on suuri rindu erootikaideaaliks peetud — kui loomulik suurus mõõtu välja ei andnud, võeti appi silikoon. Kuid siis otsustas seriaaliga ”Rannavalve” kuulsaks saanud 31-aastane Pamela Anderson kunstpolsterdusest loobuda.


Seda, et tema tähelepanu äratanud rinnaoperatsioon uueks trendiks kujuneb, ei osanud staar küll arvata.



Prantsuse ajakirja Voici andmetel tegid rinnavähendamise läbi ka näitlejanna Drew Barrymore ja lauljanna Courtney Love. Barrymore’i sõnul tunneb ta end nüüd palju paremini: ”Nüüd olen ma oma kehaga rahul, varem tundsin end kogu aeg paksuna.”



Kuuldavasti mõtiskleb isegi filmidiiva Demi Moore selle üle, kas mitte uue trendiga kaasa minna.




Eeslil ja sebral sündis laps
(DER STANDARD ONLINE, SL)




Väike seesel nägi ilmavalgust nädalavahetusel Kesk-Jaapanis Tochigi provintsi safaripargis. Kuna taoline ristsugutis ilmselt järelkasvu ei saa, valvatakse sukkpüksibeebit erilise hoolega, kirjutab ajaleht.




Mesilased hakkavad demineerijaks
ALLAN KASESALU




Järgmise sammuna riputatakse mesilastele selga riisiterasuurune ja 25 milligrammi kaaluv kõrgtehnoloogiline seljakott. Selleks, et putukad koorma välja kannataksid, tehakse neile enne spetsiaalses külmkapis neli minutit kestev šokiprotseduur.



Väikesesse seljakotti on paigutatud ülitundlikud andurid lõhkeaine avastamiseks.



Kui mesilane maamiini juurest tarusse tagasi lendab, kogub miniraal seljakotikesest andmed, rekonstrueerides sekundite jooksul putuka lennutee ja määrates sellega kindlaks miini täpse asukoha.



Andmed edastatakse keskusesse ja sealt demineerijatele, kes võivad asuda miini kahjutustama.



Punase Risti andmetel on kogu maailmas maasse kaevatud 120 miljonit maamiini, mille ohvriks langeb iga päev umbes 60 inimest.



Läinud nädalate jooksul paigutati ka Kosovo piiridele miine.



Lisaks mesilastele treenitakse sõjalistel eesmärkidel nii Venemaal kui ka USA-s delfiine, kes avastavad magnetmiine.



Ajalehest DAS BILD vahendanud




KURILOOM
REUTERS




Aafrika metsik koer hüppamas välja Pilanesbergi mängureservaadi basseinist. Aafrika metsikud koerad, keda peetakse musta mandri kõige tigedamaks elukaks — mõnede arvates on see siiski liialdus —, on ajujahtide tõttu jõudnud väljasuremise piirile. Tänu pühendunud loomakaitsjatele on see liik hakanud taastuma. Üheksa isendit on veetnud mõned kuud elektriaiaga piiratud reservaadis, et harjutada neid uue ümbrusega. Täna lastakse koerad metsaparki lahti.




Belgias jätkub lahjenduskuur

MARKO SAARET


Ehkki Belgias üleöö puhkenud toiduskandaal kulmineerus eelmisel nädalal, sundides tagasi astuma kaks ministrit, maitsevad belglased selle ”vilju” veel praegugi.
Lahjenduskuurile tuleb jääda ilmselt hoopis pikemaks ajaks, kui inimestele meeltmööda oleks.



Möödunud nädalavahetusel ja selle nädala alguses Belgia poodides uurivaid ringkäike tehes võis näha tublisti tühjenenud lihalette ning vaid üksikuid kõhklevaid inimesi kaupa uurimas. Kanamune ja kanaliha, mis eeskätt vähki tekitavat dioksiidi sisaldada võivad, muidugi müügil pole.



Vaatamata faktile, et toksilist ainet võib sisaldada ka looma- ja veelgi tõenäolisemalt sealiha, on seda siiski kuigipalju lettidel, ehkki tegemist on vaid äärmiselt väljavalitud ning mõistagi igapäevastest kallimate paladega.



Sunnitud üleminek taimetoidule


Mis siis üle jääb? Ei muud, kui igasugune lihakraam menüüst välja jätta ning pöörduda juurja puuviljade juurde.



Ilmselt pole see mõnda aega suur probleem, kuid samas ei tea keegi, millal igapäevase toidulaua juurde tagasi pöörduda saab.



Viimane uudis on eile avaldatud sõnum, et ilmselt tuleb lettidelt ära korjata ka piimatooted, mis oleks küllap liig ka kannatlikumatele.



Küllap inimeste rahustamiseks üritas peaminister Jean-Luc Dehaene kinnitada, et dioksiini sisaldavad siiski vaid kanaliha ja munad.



Toiduskandaal põhjustab Belgiale suurt majanduslikku kahju. Mõistagi keelustas Euroopa Liit Belgia lihatoodete ja kanamunade ekspordi.



Riigi kanalihatoodangust pool läheb ekspordiks. Võib ette kujutada, milline hoop on karm, kuid möödapääsmatu keeld Belgia farmeritele, kel jääb turustamata 48 miljonit muna ja 4000 tonni kanaliha nädalas.



Põllumehed on hakanud esimesest šokist toibununa oma õiguste eest võitlema, valitsuselt tahetakse saamatajäänud tulude eest kompensatsiooni ühtekokku 2 miljardit Belgia franki (800 miljonit Eesti krooni).



Paljud süüdistavad valitsust selles, et dioksiidiprobleemist teati tegelikult juba märtsikuus, kuid keegi ei võtnud tollal midagi ette.



Vastuargument



Valitsuse vastuargument on, et kui märtsis signaale tuligi, polnud neil teaduslikku kinnitust.



Intriigialtimad ajakirjanikud on aga küsimuse püstitanud nii: kas probleemi avalikustamisega viivitamine polnud mitte katse möödapääsmatut Euroopa Liidu ekspordikeeldu edasi lükata? Teatud kogus mürgist dioksiidi sisaldavat toodangut on teadaolevalt eksporditud Saksamaale, Prantsusmaale ja Hollandisse, mis on nendegi riikide elanikud murelikuks teinud.



Poliitiliselt ebasobival ajal


Toiduskandaal Belgias puhkes poliitilist elu silmas pidades üsna ebasobival ajal.



Pühapäeval lähevad belglased üleriigilistele valimistele, ning pole üllatav, kui peaminister Jean-Luc Dehaene jääb kolmandast järjestikusest peaministriportfellist ilma osaliselt kanade ja munade tõttu.



Autor on Eesti Raadio korrespondent Brüsselis.




Lühidalt




Taas Belgradi


BELGRAD. NATO intensiivistas ööl vastu eilset õhurünnakuid Jugoslaavia vastu, lubades neid jätkata seni, kuni president Slobodan Milosevic on andnud kõigile oma vägedele korralduse Kosovost lahkuda.



Kaks raketti kukkus plahvatamata Belgradi elurajoonidesse, kus hukkus vähemalt üks ja vigastada sai neli inimest. Samuti ründas NATO Serbia vägede positsioone kogu Jugo- slaavias.



Lahkus segaduses


PEKING. Hiina seisukoht Kosovo rahuplaani suhtes ei olnud selgunud, kui Euroopa Liidu rahuvahendaja Soome president Martti Ahtisaari eile pärast seitsmetunnist külaskäiku Pekingist minema sõitis.



Läti puhas



RIIA. Euroopa Nõukogu eksperdid ei avastanud Lätis inimõiguste rikkumisi, kuid märgivad oma ettekandes, et mittekodanike integreerimise ülesanne pole veel kaugeltki täidetud.



Landsbergis Moskvas


MOSKVA. Leedu muusikaprofessorist parlamendispiiker Vytautas Landsbergis andis eile Moskva konservatooriumis klaverikontserdi. Landsbergise etteaste on üks osa suurest kontserdist, mille annab Moskva riiklik akadeemiline sümfooniaorkester Pavel Kogani dirigeerimisel. Seimi juht esitab leedu helilooja ja kunstniku Mikalojus Ciurlionise palasid. (REUTERS-AFP-BNS, SL)



Ähvardab suudelda



TOKYO. Tai transvestiidist kickpoksija Parinya Kiatbusaba lubas oma jaapanlasest vastast huultele suudelda, kui too teda võitma peaks. Matš Jaapani meistri Hiroyuki Doiga toimub neljapäeval. Parinya mänedzeri sõnul võib tegu olla Parinya viimase matšiga, sest Tais 30 matši võitnud mees kavatseb minna soovahetusoperatsioonile. (REUTERS-BNS, SL)




ETA on pankrotiohus
PEETER RAIDLA





Kindel leping


19. jaanuaril 1999 sõlmis ETA direktor Neeme Brus notariaalselt kinnitatud eellepingu Ajakirjandusmaja müümiseks 16 miljoni krooni eest osaühingutele Jakarta Grupp ja Houses & Flats.



Pooled leppisid kokku selles, et taas saadakse notar Aivar Mesikäpa juures kokku 25. veebruaril. Kaks päeva enne pidi Jakarta Grupi esindaja tasuma notari deposiitarvele 7 miljonit krooni ning Houses & Flats 1 miljon krooni. Ülejäänud 8 miljonit krooni kohustusid ostjad tasuma hiljemalt 30. märtsiks.



Ootamatu ostja


Suur oli aga ostjate üllatus, kui notar Aivar Mesikäpp neile 23. veebruaril kirjalikult kinnitas, et maja on juba nädal varem maha müüdud. Ajakirjandusmaja uueks omanikuks sai samas majas Mazdasid müüv AS Esma Auto. Lepingu kolmas osapool oli Ühispank, kellele ETA võlgu oli, väidetavalt 3-4 miljonit krooni.



ETA oli aga mingil seletamatul põhjusel ära unustanud, et osaühingutega Jakarta Grupp ja Houses & Flats sõlmitud eellepingus oli fikseeritud ka leppetrahv, juhul kui tehingut ei toimu – 30% tehingu hinnast ehk kokku 4,8 miljonit krooni. See tähendab 2,4 miljonit krooni kummalegi ostuhuvilisele.



Advokaat pärib nõu õigusbüroolt



ETA-t esindav vandeadvokaat Andres Aavik leidis tänavu märtsis, et uudisteagentuur ei pea osaühingutele Jakarta Grupp ja Houses & Flats midagi maksma. Aavik viitas viimaseid esindavale vandeadvokaadile Maria Mägile läkitatud kirjas asjaolule, et Esma Auto, kellele kuulus juba varem 3,2% Ajakirjandusmajast, kasutas kaasomanikuna ostueesõigust.



Samas võttis ETA direktor eellepingus endale kohustuse tagada, et 25. veebruaril ilmuvad ostulepingu sõlmimise juurde esindajad nii Ajakirjandusmaja kaasomanikuks olevast Esma Autost, kes annab nõusoleku maja müümiseks, kui ka Ühispangast, kes pidi andma nõusoleku pandi mahavõtmiseks müüdavalt majalt.



Poolteist kuud hiljem faksib aga Aavik Mägile kirja, et Jakarta Grupi ja Houses & Flatsi pretensioone arutas ka ETA nõukogu, kes otsustas tellida lepingule juriidilise analüüsi. Eesti ühe tuntuma advokaadibüroo HETA vandeadvokaat Andres Aavik kinnitab, et asja hakkab analüüsima “õigus(advokaadi)büroo”.




Käsitöömeistrid võõrutavad nännimüügist
TÕNU TRAMM




Laada korraldajad lubavad Vallimäest eemal hoida ka kõik tänapäevased liiklusvahendid. “Kogu kaup tuuakse Vallimäele hobustega,” lausus meistrite laada peakorraldaja Eve Siilak. “Käsitöölised on 19. sajandi stiilis riides. Kohapeal avatav kõrts pakub sajanditagusele ajale omaseid söökejooke.”



“Ega seal erilist kauplemist ei tulegi,” lausus Siilak. “Pigem tahame inimestele näidata, kuidas valmistada võid ja taguda rauda.”



Mõte korraldada ajaloohõnguline laat sündis eelmisel aastal, kui Vallimäel toimus suur megalaat. “See ei sobinud Vallimäele üldsegi,” ütles Siilak. “Siis tahtsimegi teha midagi tõesti omapärast.”



Meistrite laadale koguneb käsitöölisi kogu Eestist.




Ajaleht kiskleb maavalitsusega ruumide pärast
AIRI ILISSON




Maavalitsusega samas kivihoones pesitsev ajaleht Hiiumaa pidi lepingu kohaselt majatiiba paigutama üle miljoni krooni. Veel pidi ta täitma nõude, et Hiiu raadio tegutseb vähemalt viis aastat.



Hiiu maavanem Hannes Maasel ütles BNS-ile, et Tareste sai kaks aastat tagasi valitsuse reservfondist 559 000 krooni Hiiu raadio töö tagamiseks ja levialaga seotud kulude katmiseks.



Hiiu raadio ei ole juba peaaegu aasta eetris olnud. Hiiu raadio sagedusel kuulevad hiidlased praegu Kuku raadiot.



Leht solvus


Ajalehe Hiiumaa peatoimetaja Jaanus Kõrv ütles, et temale on maavalitsuse käitumine täiesti arusaamatu.



“Kõigepealt olnuks vaja selgeks teha, kellele hoonepool üldse kuulub,” märkis Kõrv. “Ma ei väida, et see kuulub meile, aga tahaksin, et maavalitsus tõendaks ruumide kuulumist neile.”



Kõrva kurvastas, et maavalitsus pole ajalehega pärast kohtusse kaebamist suhete selgitamiseks ühendust võtnud. Hiiumaa kaebas maavalitsuse halduskohtusse, et maavanema korraldust peatada. Maavanema 13. mail välja antud korraldus nägi ette majapoole müümise hinnaga



330 000 krooni, mille ostja peab tasuma kahe kuu jooksul.



Kõrv ütles, et pole näinud ühtki paberit, mis näitaks ruumide kuulumist riigile. Arhiivitöötajad laiutavad käsi, kui keegi pabereid küsib.



Eelmine maavanem Tiit Laja ütles möödunud aastal majatiiva hinnaks 200 000 krooni.



Alusetud süüdistused


Maavalitsuse ja Hiiumaa ruumisuhted on segased olnud juba aastaid. Kuigi ametlikult on neid sidunud rendileping, pole toimetus maavalitsusele ruumide eest midagi maksnud.



“Kaks ja pool aastat pole maavalitsus meilt renti küsinud ja meie pole maksnud ka,” rääkis Kõrv. “Ma tahan näha seda paberit, mis ütleb, et meie pidime majja investeerima miljon krooni.”



Kõrva andmeil pidi toimetus pärast ruumide saamist ära maksma eelmise omaniku võlad, üle 300 000 krooni.



Maavalitsus eksib Kõrva hinnangul ka Hiiu raadiot tegevusetuses süüdistades. “Rendileping nägi ette, et raadio peab tegutsema kolm aastat, mitte viis,” teadis ta. “Selle nõude me täitsime.”



Ostjaid jagub


“Kui maavalitsus suudab tõestada ruumide kuulumise riigile, siis peame hakkama mõtlema erastamisele ja katsuma läbi rääkida normaalsete tingimuste suhtes,” nentis Kõrv. Praegusi müügitingimusi pidas ta liiga karmiks.



Hiiumaaga võistleva ajalehe Hiiu Leht peatoimetaja Anu Pallas ütles, et tema konkurendi tegemisi kommenteerida ei taha.



Maavanem Hannes Maaseli hinnangul on selge, et maavalitsuse hoone kuulub riigile. “Hoone on kantud riigivararegistrisse ja kõik vajalikud dokumendid on olemas,” ütles Maasel Hiiu Lehele.



“Majaosa osta soovijaid meil jätkub.”




Rema ostis Spari
SL




Pooled ei avalda kokkuleppe kohaselt lepingu täpsemaid tingimusi ja hinda.



AS Spar otsustas aktsiad müüa sellepärast, et senine enamusaktsiate omanik AS Estiko keskendub tulevikus eelkõige tootmisele, jaekaubandusest ja muudest tegevusaladest kavatseb aga loobuda.



AS Eesti Spari 12 poest koosneva kaupluseketi aastakäive ulatub üle 320 miljoni krooni.



Rema 1000-le kuulub Eestis 18 kauplust, mille netokäive oli mais 25 miljonit krooni.




Vanglaülem kardab Riigi Teatajat
PEETER RAIDLA




Krõlov viitas ka sellele, et juba varem oli Torm keelanud raamatukokku tellimast Sõnumilehte, kus on ilmunud teravaid kirjutisi Rummu vangla elu kohta.



Sellest esmaspäevast alustasid näljastreiki kaks Rummu vangi Janek Ivaste ja Ain Arold, kes süüdistavad vanglaülema asetäitjat Ivan Sasjukki shovinismis ja vangide klassidesse paigutamises. Sõnumilehe andmeil oli üks vangidest eilseks oma kaalust maha võtnud juba üle kolme kilogrammi.



Sasjuk ei suuda suhelda eestlastest vangidega nende emakeeles. Mitu vangi on ses küsimuses saatnud järelepärimise ka keeleametisse, kuid mingeid meetmeid Sasjuki suhtes pole siiani rakendatud.




Mersuröövel jäi tabamata
KAI TÄNAVSUU




Vigastatud mees püüdis avada minu auto ust, kuid ma lukustasin selle. Jalakäija lohistas end eesukseni, avasin tuuleklaasi ning haavatu karjus: ”Röövitakse!”



Vastutulev auto ründas minu oma, et teed annaksin, ent vajus seejärel ise lumme. Kolm noort meest hüppasid Mercedesest välja ning üritasid autot teele upitada, mis hästi ei õnnestunud. Mina kutsusin politsei, kes loobus kurjategijaid taga ajamast.”



Ajas pätte taga


Ala Pirita-Kosel, kus taksorööv toimus, turvavad ESS ja Akropol. Nende poole politsei abi saamiseks ei pöördunud. Sellal kui politsei turvas sündmuskohta, üritas Robert metsa all pätte taga ajada.



”Politsei pidi paika turvama,” lausus Robert. ”Kuid autosid oleks võinud rohkem välja kutsuda, et röövijaid tabada.”



Robert märkis, et ka taksofirma on üllatavalt käitunud. ”Keegi pole huvi tundnud, kuidas minul pärast õnnetust läks,” lausus ta. ”Mina olen küll ohvri tervise järele pärinud.”



Ainus röövimine


Centrumtakso juhataja Ander Ild rääkis, et firma autot on proovitud röövida vaid korra, see oligi tänavu veebruaris.



”Nad võtsid Viru hotelli eest auto ja sõitsid Pirita-Kosele, kus tahtsid masinat röövida,” rääkis Ild. ”Koleda ilma pärast jäid röövlid autoga hange kinni, nii saime auto kätte. Vargaid tabada ei õnnestunud.”



Ild lisas, et pool aastat tagasi rööviti taksosid ülepäeviti. Ehkki röövimiskatseid on olnud rohkesti, on juhid seni omal jõul hakkama saanud. Ildi hinnangul on röövide rohkuse põhjustanud liiga suur taksode hulk.



”Linn annab välja liiga palju taksolubasid,” lausus Ild. ”Praegu puudub linnal igasugune kontroll taksode üle.”



Kallis kaitsta


Ild peab lahenduseks autode ühendamist satelliidiga, mille kaudu saab taksosid jälgida. Niisugune süsteem toimib mujal maailmas. Eestisse pole see veel jõudnud, sest on kallis.



Centrum tegutseb 1996. aastast alates. Praegu on firmal taksosid 25 ringis. Kõik mustad Mercedes-Benzid on tellitud Saksamaalt.



VIP Takso OÜ tegevjuht Tiit Isop ütles, et taksoteenuse kasutajad on nagu ühiskondki: ”Eks mõni tahab ikka ilma rahata sõita.” VIP Taksolt on tänavu röövitud üks kurvasilmne Mercedes.




Mersud tellis üks röövel
KADI TALPSEPP



Eelmise aasta lõpul ja selle alguses varastatud Mercedesed tellis üks inimene, kuigi autod varastasid eri röövlid.
Tallinna politseiprefektuuri kriminaalpolitsei komissar Artur Tšulitski ütles Sõnumilehele, et Mercedestüüpi taksode röövi tellis ilmselt üks inimene.


”Röövi tegid teoks kohalikud elanikud, kes kasutasid lihtsalt võimalust raha teenida,” ütles Tšulitski.



Röövimist uurib keskkriminaalpolitsei. Selle töötajad keelduvad taksorööve uurimise huvides veel kommenteeridest.



Oma nime avaldamata jätta palunud politseinik rääkis, et Eestis ei tegutse kindlatele automarkidele suundunud autovaraste rühmitusi. ”On rühmad, kes täidavad tellimustöid,” selgitas politseinik. ”Nad eelistavad ühe aastakäigu ja margi autosid.”



Kallimaid ja paremaid autosid üritavad vargad üle piiri viia. Keskklassi autod langevad väiksemate tegijate kätte ning saavad varuosadeks, mis omakorda müüakse.



Politseiniku andmetel tegeleb väidetava Tšetšeenia maffia bossi Haron Dikajevi käe all üks eestlastest koosnev autovaraste grupp.




Valelikke ohvitsere ähvardab kohus
(BNS)




Riigiprokurör Raivo Sepa alluvad kontrollivad nn SOG-i komisjoni lõppraportis toodud andmeid, et tegevteenistuses on 16 võltsitud haridusdokumendi esitanud inimest ja veel kaheksa sõjaväelast on esitanud oma hariduskäigu kohta valeandmeid.



Prokurörid nõuavad täna või homme enda kätte kaitsejõudude peastaabi infoosakonna ülema Riho Ühtegi ettekande kaitseväe juhatajale Johannes Kerdile, kus on üles loetud kõik kaitseväe, piirivalve või päästeüksuste võltsitud haridusega ohvitserid ja allohvitserid.




Loteriikorraldajat Kundlat ähvardab väljaviskamine

TÕNU TRAMM




Mõõdukate fraktsiooni pressiesindaja sõnul on erakonna Järvamaa piirkonna juhi Jaan Kundla tegevus varemgi kahjustanud erakonna mainet, mistõttu juhatus otsustas ta kutsuda omapoolsete selgituste esitamiseks Mõõdukate ja Rahvaerakonna juhatuste 21. juunil toimuvale ühisistungile. Pressiesindaja ütles



Jaan Kundla ise ei nõustu väitega, et tema valimiskampaania ajal välja loositud automaatpesumasina võitja sai üheksa aastat vana Riga 18 ja kohvimasinad. “Prantsuse firma Brandt eestlaetava täisautomaatse pesumasina viis minu valimiskampaania juht loosiõnnega kodumasina võitnud perele lausa koju kätte,” kinnitas Kundla Järva Teatajale.



Loe ka 7. juuni SL-i




Muusikute abi Kosovo lastele
TOOMAS ŠALDA


Kümmekond Eesti bändi protestib 11. juulil Pärnus Rock Piknikul Kosovo sõja vastu, annetades ürituse tulu sõjas kannatavatele lastele.


Esimest korda muusikafestivali korraldav Toomas Vahter OÜ-st E-Millennium ootab Pärnusse 6000 piknikulist: ”Mida rohkem on publikut, seda suurem on summa, millega lapsi aidata saame.”



1969. aasta Woodstock oli tollaste lillelaste kõige ehedam Vietnami sõja vastase hoiaku väljendus, ütles Vahter.



Ürituse piletite hinnad on ajendatud Woodstocki ja Rock Pikniku toimumisaastatest: eelmüügist võib osta 69-krooniseid pääsmeid, kontserdipäeval maksab pilet 99 krooni.



Kahel laval esinevad kordamööda ilma pausideta Magnetic Band, Ultima Thule, Compromise Blue, Whaw! Zaiks, Terminaator, Sergei Abylõmov jpt.



Nimekamatel ansamblitel on esinemiseks kolmveerand, teistel pool tundi. Esinejaid valis Vahter eesmärgiga korraldada Pärnus ka üks korralik raskemuusikafestival.



Juulis kavatseb Vahter ära kasutada Endla teatri vabaõhuetenduse tarbeks Reiu jõe äärde ehitatud mitme tuhande istekohaga esinemispaiga, kus hakkab samuti kõlama vaid otse esitatav heatasemeline traadimuusika. Kõiki seal üles astuda soovivaid bände ja teisi koostööpartnereid palub Vahter helistada telefonil 251 07 976.




Raekoja tornis lehvib uus tuulelipp
MARGE TEPPAN





”1960. aastal välisfassaadi korrastamise ajal leiti,” rääkis Böckler, ”et tuulelipp vajab uuendamist. See jäi tegemata.”



Lipu vanus saadi teada just fassaadi korrastades, sest läänepoolne viil oli tellingutes. Seal oli näha aastaarv: 1627. Aastaarv õnnestus välja lugeda fotode ja päikese riivvalgusega.



”Tuulelippu on kindlasti vaja,” ütles binokliga Raekoja tippu kiikav 27-aastane tallinlanna Mariann. ”See näitab suunda ja annab põhjust üles vaadata.”



Vana lipp läheb muuseumisse. Tallinna Raekoda oli vahepeal aasta ilma liputa.




Kaardihullud ihalesid Michael Jordani särki
ALLAR VIIVIK





Kaartide ostmine käibki loterii põhimõttel: “rosin” peitub sadade harilike hulgas. “Ostsin paarikümnekroonise Chicago Bullsi paki,” ütles Väljamäe, “aga Jordani kaart on haruldus. Seda on Eestis ilmselt ainult üks.”



Lapsepõlvest peale


Väljamäe sai oma esimesed kaardid juba lapsepõlves. Nendel on kujutatud ameerika jalgpallimängijaid. Hiljem, treenerina, pühendus ta pesapallile.



Praegu kogub Väljamäe põhiliselt NBA kaarte. “Mu kitsam huviala on Ida-Euroopast profiliigasse siirdunud mängijad. Neid on viimasel ajal aina rohkem. Leedulaste, venelaste ja endise Jugoslaavia mängijate kaarte liigub palju.”



Pool miljonit


Spordikaartide põhiülesanne on edastada kaardi tagaküljele trükitud teavet. Sealt leiab mängijate elulugusid, mänge, statistikat ja karjääriülevaateid.



Infot uute kaartide kohta saavad kogujad iga kuu ilmuvatest kataloogidest. Kaardi hind kujuneb aegade jooksul ning sõltub kogujatest, ka säilivusest ja väljanägemisest.



Esimesed kaardid trükiti sajandi alguses. Vanim säilinud kaart on pärit 1913. aastast. Selle ostsid oksjonilt NHL-i supertäht Gretzky ja Los Angelese klubi omanik. Viis aastat tagasi maksis see kuulduste järgi 450 000 dollarit. Asjatundjate kinnitusel võib kaart praegu tunduvalt rohkem maksta.



Kaarte trükitakse kõikide spordialade tegijate kohta. “On vormelipilootide, filminäitlejate, multifilmikangelaste kaarte,” selgitasid kogujad. “On ka eraldi tüdrukute ja poiste, keskealiste kaarte jne.” täpsustas Väljamäe.



Eestis on spordikaartide trükkimine ja kogumine alles lapsekingades. Ainsad Eesti kaardid trükiti aastaid tagasi Kalevi korvpallimeeskonnast.



Kaardikogujad pidasid esimese kokkutuleku mullu detsembris Keilas, siis tuli kohale üle 50 huvilise, nende hulgas ka soomlased, leedulased ja lätlased.




Eesti saadab Kosovosse kümme meest

BNS




”Üksuse moodustamisega saab alustada alles pärast NATO ja Jugoslaavia vahelise rahulepingu allkirjastamist,” ütles eile kaitseministeeriumi pressiesindaja. Eesti kaitseväelased sõidavad Kosovosse nagu Bosnia ja Hertsegoviinasse saadetud sõduridki teiste riikide üksuste koosseisus. Kosovo rahumissioonil osalejad valitakse välja konkursil, mille korraldamisel kasutakse samuti Bosnia kogemusi.



Möödunud nädalal aktsepteerisid nii lääneriigid kui ka Jugoslaavia ja tema liitlane Venemaa sõja lõpetamise kava, mille kohaselt provintsist viiakse välja kõik Serbia väed ning Kosovosse paigutatakse rahvusvahelised rahuvalveväed.




Õpetaja Arne Hiob andestab Raivo Palmarule
HEIMAR LENK, SIIM RANDLA




Riina Hiob lisas, et lõpliku otsuse võtavad nad abikaasaga vastu pärast prokuröri vastuse lugemist.



Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) valitsus saatis 1. juunil järelepärimise prokuratuurile ajakirjas Luup esitatud Türi pastori Harald Meri tapmise versiooni kohta. Raivo Palmaru kirjutise järgi on süüdlane õpetaja Hiob. Eile saatis prokuratuur kirikule vastuse.



Pole süüdistatud


Riigiprokurör Alar Kirs ütles, et Jaani koguduse õpetajat Arne Hiobit pole Harald Meri kriminaalasja menetlemise käigus kahtlustatavaks tunnistatud. Teda pole kahtlustatavana kinni peetud, ei temale ega ühelegi teisele isikule pole süüdistust esitatud.



Kirsi sõnul on Harald Mere ja ta koduabilise Valve Kleini tapjad siiani kindlaks tegemata.



“Kriminaalasjas kogutud materjale pole võimalik enne avalikustada,” selgitas Kirs, “kui on saabunud seaduses selleks ette nähtud tähtajad või kui on olemas jõustunud kohtuotsus. Et kuritegu avastada, on kontrollitud paljusid versioone ning kümneid isikuid, keda ei saa aga käsitleda kuriteo toimepanijatena.”



Palmaru on kindel


Õpetaja Hiob ütles, et mitu inimest on tal soovitanud ajakirja Luup kohtusse anda. Ta pole veel otsustanud, kas teeb seda. Hiobi sõnul oleneb palju prokuröri vastusest kirikule, mida ta praegu analüüsib.



Luubi ajakirjanik Raivo Palmaru, kelle sulest ilmus mai lõpunumbris ulatuslik topeltmõrva uurimislugu, on oma versiooni vettpidavuses veendunud.



“Et sellist lugu kirjutada, peab olema väga tugev sisemine veendumus, et asjad olid nii,” ütles Palmaru. Ta lisas, et konkreetsete tõendite leidmine on uurimisorganite ja kohtu pädevuses.



Kriminaalpolitsei juhtinspektor Heli Kesklaas avaldas kahtlust uue uurimise algatamise võimalikkuses, sest pole värsket tõendusmaterjali.




Kool vaenab last
LIIS ARUJÄRV



Lapsed leiavad, et kool ei keela kehalist vägivalda, küll aga soodustab madalat enesehinnangut, näitab ÜRO korraldatud uurimus Eesti koolides.
Lapsevanemate, õpetajate ja laste hinnangud koolile on tihti vastandlikud ja mitte kuigi head, näitavad ÜRO Maailma Tervishoiuorganisatsiooni välja töötatud ja professor Mare Teichmanni abil Eestis läbi viidud uurimuse ”Lastesõbralik kool” tulemused.


”Arvasin, et Eesti kool on lapsesõbralikum, ” võrdleb PE Konsult juhataja Mare Teichmann uurimustulemusi oma ootustega.



Karistada võib


Enamik õpilasi (83%) leiab, et koolis ei valitse suhtumine, mis keelab õpetajatel laste korralekutsumiseks rakendada kehalist karistamist. Õpetajad seevastu väidavad, et selline suhtumine on olemas.



Õpilased on seisukohal (92%), et õpetajad ei toeta leebete kasvatusmeetodite arendamist ja kasutamist. Õpetajad on jällegi vastupidisel seisukohal (98%).



Lapsed kinnitavad erinevalt õpetajatest, et koolis pole tava, mis keelab tüli norida, ning leiavad, et õpetajad ei astu enamasti vahele, kui tüli lahti. Õpilased ei teadvustagi endale, et õpetajalt võib üldse abi saada.



”Õpetajate peas või isegi kuskil kooli käitumiseeskirjas võib ju seista, et vägivald on keelatud,” põhjendab Mare Teichmann arvamuste vastuolu, ”kuid tegelikult koolis vägivallavastased hoiakud praegu ei toimi.”



Õpilased ja lapsevanemad leiavad, et kool ei soosi laste positiivset enesehinnangut. Samuti kinnitavad nad, et koolid seavad lapsi avalikku pingeritta õpitulemuste järgi. Õpetajad tunnistasid seda.



”Ma ei leia, et hinded peaksid olema salajased,” märgib Mare Teichmann. ”Kuid igas pingereas jääb ikka keegi viimaseks. Hinnete alusel ei tohiks lapsi halvustada.”



Mare Teichmanni sõnul võib õpetajate oskuste vajakajäämisele osutada seegi, et nii nende kui ka laste hinnangul pole negatiivsed kommentaarid lapse töö kohta tavaliselt kiitusega seotud. ”Halvast rääkides peab alati head rõhutama,” selgitab Teichmann.



Ebavõrdsus lokkab


Enamikule õpilastele (92%) tundub, et kool ei õpeta lapsi väärtustama nende erinevusi. Samuti leiavad lapsed, et õppematerjalid sisaldavad soolisi, sotsiaalseid, rahvuslikke ja religioosseid stereotüüpe ja eelistusi.



Uurimistulemustest ilmneb, et laste meelest (85%) ei arenda kool üldse rühmatööd. Õpetajatel on selle kohta jällegi vastupidine arvamus.



Ka vanemate ja laste arvamused lähevad lahku. Kui 89% õpilasi leiab, et lapsed saavad oma arvamust koolitöö kohta väljendada, siis vanemate (88%) meelest pole see lastel võimalik.



Uuringust koorus välja ka vanemate ja õpetajate erimeelsus. Lapsevanemad leiavad, et kool ei aita lastel, vanematel ja õpetajatel luua kooli ja pereelu sidet.



60% lapsevanemate väitel ei kutsu õpetaja neid vestlema lapse õpingutest ja tegevusest koolis. Õpetajate (100%) ning ka õpilaste (89%) hinnangul nad seda siiski teevad.



”Tundub, et side kooli ja vanemate ja laste vahel ei toimi,” lausub Mare Teichmann. ”Nii võib juhtuda, et laps jääb nende kahe vahel üsna üksi.”



Teichmanni sõnul liigub teave laste, vanemate ja õpetajate vahel nagu laste telefonimängus – moondub kergesti.



Koolijuhid ei muretse


Tallinna Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Sirje Renter ütleb, et nende kooli teeb lastevaenulikuks peamiselt see, et seal on liiga palju õpilasi.



Vägivallaga Renteri väitel koolis muret pole. Tema sõnul taunib vägivalda kooli eeskiri: lastel on keelatud kaasõpilasi terroriseerida ja alandada. Õpetajad aga on kohustatud tagama turvatunde tunnis ja vahetunnis ning sekkuma õpilaste tülidesse.



Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktor Merike Vaarandi tunnistab siiski, et kooli ja vanemate side võiks palju parem olla.



”Tihti kohtab veel nõukogudeaegset suhtumist, ” märgib Vaarandi. ”Vanemad lükkavad lapse kooli ukse vahelt sisse ja leiavad, et kool peab kõige eest vastutama.”



TÜLI LAHTI: Kui koolis või väljaspool seda tüliks läheb, siis püüavad õpilased oma jõu ja nõuga – kõigepealt ikka jõuga – hakkama saada. Nad ei usu, et õpetaja käest võiks abi saada.



VAMBOLA SALUPUU foto




Kaitseliidu ülemaks sai Benno Leesik
BNS





Leesikust sai 1990. aastal taasloodud ja koos allorganisatsioonidega ligi 12.000 inimest koondava kaitseliidu kuues juht.



Eelmise aasta septembris politseitöölt kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kerdi nõunikuks siirdunud Leesiku määras Kert poolteist kuud hiljem Kaitseliidu staabiülema kohusetäitjaks.



Benno Leesik on olnud kaitseliitlane alates 1991. aastast. Ta lõpetas 1996. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Ta on abielus ja kahe lapse isa.




Toomas Leppa aitab nõid

TARMO MICHELSON




Lubasin ringhäälingunõukogule, et ei kommenteeri ETV juhatuse tagasiastumist.



Kas panete juba kokku uut juhatust?



Olen ringhäälingunõukogule esitanud uue põhikirja projekti. See lubab juhtimise paindlikumaks ja konkreetsemaks muuta.



Kas vastab tõele, et Reet Oja ja Mati Talvik on esimesed, keda teie tahate uues juhatuses näha?



Reet Oja ja Mati Talvik on populaarsed ja professionaalsed saatejuhid. Peale selle iseloomustab neid oskus iseseisvalt mõelda ja protsesse juhtida.



Ega pinged ja juhatuse süüdistused pole teie tervisele halvasti mõjunud?



Tervis on mul väga hea ja närvid korras.



Kas olete kaalunud ETV peadirektori kohalt tagasi astuda?



Ei ole. Täidan ringhäälingunõukogu otsuseid.



Kas ringhäälingunõukogu on palunud teil peadirektorina jätkata?



Nõukogu on teinud mulle ülesandeks jätkata.



TV1 juhatuse esimees Vallo Toomet pidi juba asju pakkima, et teie asemel ETV peadirektorina tööle asuda.



Soovin Toometile esialgu jõudu sadamatööliste ametiühingutega võitlemisel.



Alustasite eile enesele toetusallkirjade kogumist, kui palju teil neid juba on?



Väga paljud on helistanud ja mulle toetust avaldanud. Mulle on helistanud nõiad, kultuuriinimesed ja poliitikud.



Kas see on nali, et teid toetavad nõiad?



Olen oma kommentaari juba andnud.



Nõia õpilane: ETV peadirektor Toomas Lepp tunnistas Sõnumilehele poolkogemata, et suhtleb praegusel raskel ajal nõidadega, kellelt saab nõu ja abi.



VAMBOLA SALUPUU foto




Toomas Lepp keeldub direktoritooli loovutamast
TARMO MICHELSON




ETV uudiste programmijuht Aarne Rannamäe ütles, et Lepa ja juhatuse vastuolud küpsesid poolteist aastat. ”Et viimastel päevadel ilmnes mitu tõsiasja Lepa ebaausate tehingute kohta, siis otsustas juhatus esitada lahkumisavalduse,” ütles Rannamäe.



Rannamäe sõnul püüdis Lepa viimati ETV kassat riisuda siis, kui palus välja maksta 130 liitri bensiini ostmiseks kulutatud raha, mille ta tankis omaenda kaatrisse.



”Üleeile eitas Lepp ETV raha eest tankimist,” selgitas Rannamäe. ”Hiljem kirjutas ta ometi avalduse, milles palus bensiini ostmiseks kulutatud summa oma palgast kinni pidada.”



ETV programmijuht Tiina Kangro ütles, et ringhäälingunõukogu palus Lepa ebaausate tehingute kohta kirjalikke selgitusi. Nõukogu saab need homme koos kommentaaridega. ”Bensiiniskandaal on teiste tehingute kõrval pisike asi,” ütles Kangro.



Lepp tõrjus ka teate, et ta üritas kell 21 eetrisse läinud ”Aktuaalset Kaamerat” enda ja juhatuse vastuolu käsitlemisel tsenseerida.



”Kasutasin põhikirjas lubatud õigust,” väitis Lepp. ”Ka ringhäälingunõukogu esimees arvas, et omavahelisi arusaamatusi ei pea avalikult klaarima.”



Lepp pidas taunimisväärseks, et kell 18 käsitles ”Aktuaalne Kaamera” uudist ühepoolselt, ilma tema kommentaarita. Ometi keeldus Lepp oma kanali uudistesaatele intervjuud andmast.




Ringhäälingunõukogus tegutsevad hüsteerikud




Pole võimalik, et nüüd järsku selgus, et Lepp on halb. Kindla psüühikaga nõukogu oleks juba ammu pidanud aru saama, kas Lepp sobib ETV peadirektoriks või mitte.



ETV peadirektori Toomas Lepa psüühikas ei näe ma mingisuguseid kõrvalekaldeid. Siis polnud tal midagi viga, kui temaga kolm nädalat tagasi kohtusin.



ETV juhatuse ülestõus võib küll olla Lepa läbikukkumine peadirektori ametis, ent tegemist võib olla ka valitsuse tellimustööga.




Politsei vahistas Ühispanga röövija
SIIM RANDLA



Kuigi politsei võttis kinni arvatava Ühispanga raharöövli, napib tema vastu süütõendeid.
”Üks panga teller tundis kinnipeetu ära,” ütles Tallinna kriminaalpolitsei ülemkomissar Mati Erik, kelle sõnul pole politseil tema vastu praegu piisavalt tõendeid.


Siiski kinnitab politsei, et tegemist peaks olema inimesega, keda on alust kahtlustada tänavu 29. aprillil Tallinnas Rävala puiestee Ühispanga kontorist 30 000 USA dollari röövimises.



”Kogume igasugu materjale juurde, näiteks selle kohta, kas tal oli alibi, ja paneme selle siis süsteemi,” selgitas Erik Sõnumilehele. Ta märkis, et üle Eesti piiri pages mees võltsdokumentidega.



Tõenäoliselt röövis Ühispanka Lätist pärit mustlane, kes oli päev varem pangas suurema summa ette tellinud, kasutades selleks vale juhiluba.



Politsei oletusel võib olla tõenäoline, et raha on kurjategijal juba kulutatud.



ILMA: Tallinnas Rävala puiestee Ühispanga kontorist viis röövel ära 30 000 USA dollarit.



AARNE VILJASAARE foto




Kalle Jürgenson pääses nõukokku
BNS




Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Jürgensoni nimetamiseks nõukokku tegi ettepaneku Eesti Panga nõukogu esimees Mart Sõrg. Eesti Panga seaduse kohaselt ei tohi nõukokku kuuluda valitsuse liikmed, kuid senine liige Mihkel Pärnoja sai majandusministriks.



Opositsioon põhjendas vastuseisu Jürgensonile tema kuuluvusega valitsusliitu, kuid koha vabastanud Pärnoja määrati nõukokku omal ajal opositsiooni esindajana. Kõige tõsisemalt otsuse vastu väidelnud Keskerakonna ja Maarahva Erakonna saadikud leidsid, et koht Eesti Panga nõukogus peab opositsioonil säilima.




Lühidalt
BNS





Auto reostas


Juhitavuse kaotanud metsaveoauto põhjustas eile Järvamaal Tallinna–Tartu maanteel poole kilomeetri pikkuse õlireostuse.



Keskkonna- ja päästeametnikud kõrvaldasid päeval õlireostust ja uurisid selle asjaolusid.



Meer kohtusse


Kaitsepolitsei lõpetas Kiviõli linnapea Tiit Kuusmiku ja linnavolikogu esimehe Eldur Lainjärve kriminaalasja uurimise, võttis mehed vastutusele ning saatis nad korruptsioonisüüdistusega kohtusse.



Isamaaliitlasest linnapead Kuusmikku süüdistatakse selles, et ta sõlmis 1997. aasta 25. märtsil linna vee- ja heakorraettevõtte ostumüügi lepingu. Ettevõte müüdi osaühingule Elkarin, mis kuulub Lainjärvele.



Vihm lammutas



Erakordselt tugev äikesevihm uputas üleeile Viljandi tänavad ja muutis varisemisohtlikuks Pauluse kiriku.



Viljandis sadas korraga taevast alla 24,6 millimeetrit vett, sellest ligi pool kella 16 ja 16.15 vahel, mil sadu oli kõige ägedam. Mitmes kohas Viljandi tänavatel ei paistnud autode rattad veest välja.



Niigi halvas seisukorras olnud Pauluse kirikusse sisenejad peavad enne pühakoja müüri äärde astumist hoolikalt uurima, ega neile sealt mõni kivi pähe ei kuku.




Purunenud summuti viis punktid
Raul Ranne


Nädalavahetusel Lätis Cesises toimunud külgvankriga mootorrataste MM-i etapi teises sõidus neljanda koha saanud Eesti krossisõitjate tulemus tühistati, sest nende mootorratas tekitas lubatust suuremat müra.
Eesti mootorrattaspordi föderatsiooni juht Juhan Kunts selgitas, et Eesti krossipaari Aivar Korjuse-Jürgen Jaki mootorratta müratase ületas purunenud summuti tõttu lubatud piiri ja see oli ka põhjus, miks tulemusele liideti üks karistusminut. Lõppkokkuvõttes jäi teise sõidu tulemuseks kaheksas koht ning juba kättevõidetud viiest punktist olid noorhärrad ilma. Esimeses sõidus saavutasid Korjus-Jakk kümnenda koha.


Huvitava detailina tuleb märkida, et enne kui Korjus jaJakk mootorratta kontrolli viisid, jõudsid nad purunenud summuti uuega asendada.



Kunts rääkis, et iga sõidu järel viiakse viis esimesena finišisse jõudnud mootorratast vahetult pärast võistlust n.-ö. tehnilisele platsile kontrolli. Enne mõõtmisi ei tohi tsiklit mingil moel remontida. Cesises oli pärast teist sõitu viivitus ning meie sõitjad kasutasid seda aega ratta putitamiseks.



Kunts eitas võimalust, et Korjus ja Jakk üritasid summuti vahetamisega kohtunikke petta. ”Nii see kindlasti ei olnud,” sõnas ta vaid.



Et summuti kahest osast on kontrolliks markeeritud vaid üks, arvasid Eesti krossimehed, et markeerimata osa võib vahetada. Tegelikult aga ei tohi. ”See on puhtalt nende oma lollus, et võistlusmäärusi ei tunne,” lausus Kunts.



Cesises võistlusel said mõlemas sõidus esikoha hollandlased Daniel ja Marcel Willemsen, mõlema sõidu teised olid lätlased Kristers Sergis ja Artis Rasmanis.



Eestist olid Cesises veel ka tuntum krossipaar Aare Kaurit-Arvo Laksberg, kes aga esimeses sõidus kukkusid. Nad üritasid ka teises sõidus kaasa teha, kuid esimese sõidu kukkumisest tingitud tervisehädad ei lasknud lõpuni võistelda.



Kuntsi sõnul on Kaurit ja Laksberg sel nädalavahetusel Valgas toimuval MM-i etapil ilmselt taas stardis.




Indiana viigistas seeria
SL


Vahetusmehe Jalen Rose`i ja Chris Mullini juhtimisel võitis Indiana Pacers NBA korvpalliliiga neljandas idakonverentsi finaalis võõrsil New Yorgi 90:78, viigistades seeria 2:2.
Mängujuhi Travis Besti vigastuse tõttu rohkem usaldust teeninud Rose oli 19 punktiga võitjate resultatiivseim. ”Talle meeldib mängujuht olla. Täna tõestas ta jälle, et suudab sel kohal hakkama saada. Viimasel veerandajal tegi ta kaks üliolulist korvi, mis hoidsid ära vastaste spurdi,” sõnas Indiana peatreener Larry Bird.


Mullin, kes seni on üsna kahvatu olnud, kaotas enda valvaja Latrell Sprewelli osavalt katete taha. ”Chrisil oli raske ülesanne. Ta teadis, et Latrell on üle pika aja algviisikus ning igal pool räägitakse, et ta ei saa kaitses hakkama. Teisalt aga tundsime, et Chris võiks hoopis ise aktiivsem olla. Tema punktid olid väga olulised,” sõnas Bird 18 silma kogunud Mullini kohta.



”Mullin on väga tark. Ta liigub palliga väga osavalt ja tekitab kogu aeg ohtlikke olukordi,” tunnustas vaid 12 silma kogunud ja lõpuks kuue veaga välja langenud Sprewell.



”Pole vahet, kes on algviisikus, kes mitte, kui me kaitses ei mängi,” lausus Knicksi peatreener Jeff Van Gundy. ”Kui kaitses ei tegutseta, võiks algviisikusse kas või abitreenerid kuuluda. Indiana ei ole Milleri või Smitsi meeskond. Igat vastasmängijat tuleb hoolikalt valvata.”



New York–Indiana 78:90 (2:2). Camby 18, 14 lp., Houston 14, Sprewell 12, Johnson 11 - Rose 19, Mullin 18, A.Davis 16, Miller 12, D.Davis 10, 12 lp.




675 miljonit krooni Vieri eest
(SL)




”Vieri on Interi oma. Järgmisel hooajal mängib ta kõrvuti Ronaldoga,” teatas Interi omanik Massimo Moratti.



Kaks aastat tagasi maksis Inter Ronaldo eest Barcelonale ligi kaks korda vähem kui nüüd Vieri eest.



Alles mullu ostis Lazio Vieri Hispaania klubi Madridi Atletico käest 28 miljoni dollariga. Senine ülemineku hinna maailmarekord oli 35 miljonit dollarit, millega Hispaania klubi Real Betis ostis Brasiilia mängija Denilsoni.




Teitur usaldab uustulnukat
TARMO PAJU



Kuna Sergei Hohlov-Simson, Maksim Smirnov ja Erko Saviauk ei saa täna Eesti-Leedu jalgpalli EM-i valikmängul kaasa lüüa, teeb koondisedebüüdi FC Kuressaare kaitsja Urmas Kaal.Eesti koondise väravat kaitseb traditsiooniliselt Mart Poom, kaitses mängivad Urmas Kirs, Marek Lemsalu, Urmas Kaal ja Viktor Alonen, poolkaitses Kristen Viikmäe, Marko Kristal, Martin Reim ja Sergei Terehhov, rünnakul pärast Tšehhimängu vahelejätmist Indrek Zelinski ja Andres Oper.


Kaal on trennis säranud


Koondise peatreener Teitur Thordarson ei karda Kuressaares häid esitusi teinud 25-aastase Kaalu kogenematust. ”Nägin teda omal ajal Sadamas ja ta jättis hea mulje. Sealt siirdus ta suvel Kuressaarde, kus on veelgi arenenud,” ütleb treener.



”Treeningutel on ta olnud suurepärane. Tunneb end meie mängustiilis mugavalt. Koondise särgis alustada on küll senisega võrreldes uus tase, kuid ma ei kahtle — ta saab hakkama.”



Teituri sõnul sarnaneb Kaalu stiilil Hohlov-Simsoni omaga, kelle kohal ta mängib. ”Kaal on agressiivne ja hea õhus. Ainuke nõrkus on kogemustepuudus koondise tasemel,” tõdeb ta.



Hohlov-Simson ei saa mängida hoiatuste tõttu, Smirnovi vaevab põlvevigastus. Eile keskpäeval polnud veel selgunud, kas reievigastusega Saviauk vahetusmeeste pingile pääseb või mitte.



Leedul revanšimõtted


Pärast ajaloolist 2:1 võitu Vilniuses Leedu üle nõuavad fännid meeskonnalt sama ka nüüd. Teitur ei usu, et meeskonda liiga raske koorem rõhub.



”Tuleb aru anda, et Leedu on väga raske vastane. Vilniuses saime võidu tänu väga kõvale võitlusele,” selgitab Teitur. FIFA maailma edetabelis on Leedu 52., Eesti 85. kohal.



Käesolevas EM-i valiksarjas suure pettumuse üle elanud leedulastele oli 1:2 kaotus Eestile eriti valus piisk kannatuste karikas. Peatreener Kestutis Lato©alt küsiti pressikonverentsil isegi tagasiastumise kohta.



”Kujutan ette, et leedulastel on revanš teravalt meeles. Pealegi on neil iga hinna eest punkte vaja, et päästa veel, mis päästa annab. Aga rohkem hoolin ma oma meeskonna ettevalmistusest kui vastasest,” mõtiskleb Teitur.




Davis Cup´i mängud Tallinnas
JAAN JÜRINE




Esimese iseseisvuse ajal katsetas Eesti Davise karikasarjas vaid korra. 1934. aastal kaotati eelringis Poolale 0:5. Võõra võimu aastail oli Toomas Leius NSV Liidu meeskonna põhimängijaid. Taas lülituti mainekasse karikasarja 1993. aastal, kui Eesti sai Maltal III liigas Ukraina järel 2. koha ning tõusis aste kõrgemale. Praegustest koondislastest tegi siis oma debüüdi Rene Busch.



II liigas püsis Eesti kaks aastat. Välja kukuti 1995, kui kaotati 2:3 Lätile ja 0:5 Valgevenele.



Eestlased üritavad


Eesti meeskonna kaptentreener Harri Neppi saadab seekord tulle Andrei Luzgini, Buschi, Alti Vahkali ja 16-aastase debütandi Mait Künnapi. Neppi arvates on Eestile jõukohane võidelda esikoha eest alagrupis.



Täna on Eesti vastane alagrupis mullu III liigasse tõusnud Sambia. Homme mängitakse Monaco ja ülehomme Moldovaga. Teise alagrupi Tallinnas moodustavad Leedu, Keenia, Armeenia ja Gruusia.



Laupäevastes poolfinaalides kohtub A-alagrupi esimene B-grupi teisega ja vastupidi, pühapäeval on kohamängud. Seega tuleb Eestil poolfinaali pääsuks tulla oma alagrupis vähemalt teiseks.



Sambia ja Moldova on Eesti meeskonnale tõenäoliselt võidetavad, kaalukeelemäng esikoha eest alagrupis tuleb arvatavasti Monacoga, kellele varem on korra kaotatud. Ent Davise karikamänge iseloomustab igal tasandil ettearvamatus.



Paarismängul suur kaal


Sarja III liigas koosneb üks matš kahest üksik- ja ühest paarismängust. Esireketite mängudes – formaalselt on sellel kohal Luzgin, kellel nagu Buschilgi on ATP punkte – pole Eestil eriti võite oodata. Küll peab võitma teine reket, mis tähendab, et määravaks kujuneb paarismäng. Selles mänguliigis on meie põhitegija Vahkal, kelle partneriks Künnap või Luzgin.



Mängud algavad Kadriorus iga päev kell 11. Iga matši jaoks on reserveeritud üks väljak, kus esmalt peetakse üksikmängud, seejärel paarismäng.



Eile õhtul oli Sini-Valge väljakutel omalaadne ristimistseremoonia. Neli esimest väljakut hakkavad kandma Eesti tennise minevikusuuruste nimesid. Need on Kristjan Lasn (1908-1984), Ottomar Alas (1922-1975), Evald Kree (1918-1995) ja Veera Nõmmik-Farrand (sünd. 1906).




Euroopa karikasari Iisraelis
JAAN JÜRINE




Eesti paremikust jäävad Tel Avivi stardist eemale üksnes Jane Salumäe, Pavel Loskutov ja Indrek Kaseorg. “Salumäe kannavigastus oli teada, Loskutov teeb samal ajal kaasa Stockholmi maratonil. Kaseorg teatas, et tema ei hakka koondise auke lappima. Oleksime oodanud ta abi lühikeses tõkkejooksus ja pikas teatejooksus,” ütles kergejõustikuliidu peasekretär Jaak Uudmäe.



Erki Nool (pildil) teeb kaasa teivashüppes.



Tel Avivis esindab iga riiki igal alal üks sportlane. Eesti naiskonna konkurendid on Armeenia, Austria, Küpros, Gruusia, Iisrael, Moldova ja Portugal, meeskonnal Armeenia, Bulgaaria, Iisrael, Moldova, Portugal ja Türgi.



Eesti koondis Tel Avivis



100 m Rutti Luksepp Tanel Soosaar



200 m Rutti Luksepp Tanel Soosaar



400 m Killu Ratas Arbo Maisa



800 m Maria Sahharova Urmet Uusorg



1500 m Maile Mangusson Marko Metsala



3000 m Natalja Buljukina Hannes Mälter



5000 m Natalja Buljukina Hannes Mälter



100/110 m tj. Kristel Berendsen Tarmo Jallai



400 m tj. Tiia Eeskivi Indrek Tustit



3000 m tak. - Ahto Tatter kaugus Virge Naeris Priit Soosaar kolmik Virge Naeris Ilja Tumorin kõrgus Kärt Siilats Ramon Kaju teivas Merle Kivimets Erki Nool kuul Eha Rünne Margus Tammaru ketas Eha Rünne Aleksander Tammert oda Moonika Aava Heiko Väät vasar Kadri-Liis Vähi Matti Raudsepp



* teatejooksude koosseis selgub hiljem




Kaseorg taastub





“Mina pole süüdi, et Eestis tõkkejooksjaid pole. Iisraelis osalemine ei tule kõne allagi. Pärast Götzise võistlust on vaja taastuda ja rahulikult kümnevõistluseks treenida,” lausus Kaseorg üleeelmisel nädalavahetusel pärast Götzise võistlust.



Kaseorg on tänavu teinud juba kaks kümnevõistlust. Mai algul Desenzanos kogus ta 7983, Götzises 7925 punkti. MM-i norm on 8050.




Õiteilu kogu suveks
Inga Maimik


Hoolsa aedniku käe all õitsevad suvelilled rikkalikult kuni sügiskülmadeni.
Lillepoed ja aiandid pakuvad rõõmsavärvilisi ja kaunikujulisi suvelilli rõdukastidesse, amplitesse ja lillepeenardele istutamiseks.
Spetsialistide kinnitusel õitsevad taimed rikkalikult ainult siis, kui nende eest hoolt kantakse. Ka pole sugugi ükskõik, kuhu, mida ja kuidas istutada. Et rõdukastis, akna kohale riputatud amplis või aiavaasis kasvavate taimede ilu tõeliselt mõjule pääseks, tuleks veidi rohkem vaeva näha ja raha kulutada.


AS Nurmiko floristi Erko Liivi sõnul eksivad algajad aednikud, kes stiiliõpetust ei tunne, sellega, et ei pööra tähelepanu taimede kasvukujule ning õite värvusele.



Florist soovitab äärde istutada madalamaid ja tsentrisse püstisema kujuga taimi. “Tsentrisse võiks paigutada näiteks püstise kasvukujuga ja suureõielised daaliad ja tagetesed, äärealadele väikeste õitega lobeeliad ja päsmaslilled, mis tekitavad kasvamisel värvilisi padjandeid,” ütleb Liiv.



Tema kinnitusel saab väga huvitava tulemuse, kui istutada gruppidena eri värvi õitega taimi.



Värvitoonidega liialdada pole siiski mõtet. Et peenar või rõdukast ei mõjuks veidi koomilisena, tuleks lilled istutada gruppidena, sulatades värvid üksteise sisse.



Toataimedele meeldib olla varjus



Et tuua rõdukasti või peenrasse liigilist vaheldust, võib sinna jätta ka tühje kohti. Tühikud täidetakse hiljem mõne potilillega või õue toodud toataimega.



Liiv manitseb toataimedega ettevaatlik olema, sest enamik ei talu teravat päikest.


Tõenäoliselt röövis Ühispanka Lätist pärit mustlane, kes oli päev varem pangas suurema summa ette tellinud, kasutades selleks vale juhiluba.

“Vähemalt paar nädalat peaksid toalilled varjus olema. On ka selliseid toataimi, näiteks varjukannike, mis ulatraviolettkiirgust üldse ei talu.”



Populaarsed kalmistulilled on petuuniad, võõrasemad, sitsililled, begooniad ja hortensiad. Kuna kalmistutel kasvavad sageli suured puud, sobivad sinna kõik hästi varju taluvad lilled. Erko Liiv ei soovita kalmistutele tageteseid, mis kipuvad varjus välja venima ja maitsevad hästi tigudele.



Surnuaias tuleb taimele vajalike kasvutingimuste loomisega veidi rohkem vaeva näha. Kuna liiv sööb pikapeale mulla, tuleks istutusaugu põhja panna aukudega kile ja täita see soovitatavalt mineraalse mullaga. “Mineraalne muld on parem kui turvas, sest sisaldab rohkem toitaineid ja aitab niiskusre©iimi tasakaalus hoida,” õpetab florist.



Taim tahab süüajuua


Nagu kõik elusolendid, tahab ka taim korrapäraselt süüa ja juua.



“Kui mullapall on lõpuni läbi kuivanud ja narmasjuured viga saanud, õnnestub taime elu väga harva päästa,” hoiatab Erko Liiv.



Samas ei maksaks kastmisega ka liialdada, sest liigniiske muld hakkab roiskuma ja juured ei saa vajalikul määral õhku.



Lillekastide põhjas peaksid olema augud, et liigne vesi saaks ära voolata. Teine võimalus on paigutada anuma põhja kahekolme sentimeetri kõrguselt drenaa©. Erko Liiv soovitab kasutada tavalist kruusa ja liiva segu. Aianduspoodides müüakse ka erilisi keraamilisi graanuleid.



“Eriti ohtlik on turvas, mis imab niiskust nagu käsn, tekitades petliku mulje kuivusest.”



Aja jooksul tarvitab taim kõik mullas olnud toitained ja lill hakkab kiduma.



Pealtväetamisel tuleks Liivi sõnul eelistada vees hästi lahustuvaid vedelväetisi, mida taim omastab kõige paremini.



Väetiselahusega võiks lilli kasta kord nädalas, kuid seda võib teha ka tihedamini. Väetisepaki või -pudeliga on harilikult kaasas ka õpetus. Kellel endal aiandusteadmisi napib, võib alati abi saada mõnelt spetsialistilt.



Erko Liivi kinnitusel annavad väljaõppinud floristid soovijatele agronoomiaalast nõu, istutavad teenustööna amplitaimi ja kujundavad rõdukaste, lillepeenraid ning aiavaase.



Valik õistaimede väetisi



Väetisepulgad — hind 23 kr.



Ühest pulgast piisab keskmiselt kuuks ajaks, olenevalt vaasi või rõdukasti läbimõõdust.



Vedelväetis Flüssig-Dünger — hind 30 kr.



1/2 korgitäit 1 liitri vee kohta üks kord nädalas.



Vedelväetis linnusõnniku baasil Blumen-Dünger — hind 42 kr.



Õrnadele taimedele.



Vedelväetis Vito — hind 16 kr.



Üks korgitäis 2,5 liitri vee kohta. Sobib nii õistaimedele kui ka köögiviljadele.



Vedelväetis Pokon — hind 53.70.



1/2 korgitäit 1 liitri vee kohta.



Vedelväetis Pokon rõdu- ja amplitaimedele — hind 59 kr.



Aeglaselt lahustuv väetis, kasutatakse 2 korda kasvuajal.



Hinnad on saadud kauplusest Eesti Seeme.




Hansapanga töö jaanipäeval häiritud
BNS





Reedel, 25. juunil on avatud maakonna suuremad kontorid, igas Tallinna linnajaos üks kontor ning Tartu kesklinnas kaks kontorit. Laupäeval on kõik kontorid suletud.



Avatud kontorites on võimalik teha vaid sularaha sissemakseid. Klientidel, kellele on oluline, et maksed jõuaksid saajani 25. juunil, palutakse maksed edastada enne 24. juunit.



25. juunist kuni 27. juunini toimunud laekumised kantakse klientide kontodele pühapäeval ja need on klientide käsutuses alates esmaspäevast, 28. juunist.



Väljavõtetel kajastuvad laekumised vastavalt makse kontole laekumise kuupäevale.



Hansa- ja Hoiupanga kaubamärgiga kaartidega saab kauplustes ja teenindusasutustes maksta tavapäraselt.



Sularahaautomaadid väljastavad raha ning kontojäägi teadet. Sularahaautomaatide töös võib esineda paaritunniseid häireid pühapäeva, 27. juuni varahommikul.



Panga elektroonilistest kanalitest on 24., 25., 26. ja 27. juunil suletud Telefonipank ja Pangaliin. 26. ja 27. juunil ei tööta Telehansa ja Internetipank, mis 25. juunil on avatud kuni kella 10-ni. Telepank ja Panganet on avatud.




Näitus kahesajast koomiksist

VALDO JAHILO


Terve eilse päeva olid Linnagaleriis üleval raadiojaama Sky + korraldatud koomiksivõistluse tööd teemal ”Igaüks on tegija”. Koomiksitriipe oli 200 ringis.
Parimaks tunnistati tallinlase Pelle Kaasiku joonistused, tema koomiksitriip trükiti ära ka Sky + kruusile.



Osavõtjaid oli üle Eesti, silma hakkas mitme juba üsna tuntud käekirjaga joonistaja töid, kes tuttavad leheveergudelt. Päris suure osa moodustasid ilmselt nooremate raadiokuulajate visandused, mille joon ebakindlam ning aluseks valitud näiteks ruuduline vihikuleht.



Siiski tundus koomiksite üldine tase olevat lootustandev ja suhteliselt hea. Pilte, mis lugemisel lausa naerupurskeid esile kutsusid, leidus palju.



Koomiksijoonistamise võistluse korraldamine oli igatahes tervitatav üritus. Ajal, mil koomiksikultuur on hakanud oma juuri jõudsalt laiali ajama ka siin, tuleb seda enam väärtustada originaalloomingut. Kasvab praegu ju põlvkond, kes loeb huviga lehesabadest koomikseid või neid ise sirgeldab. Koomiks pole kaugeltki mingi naljaviluks tehtud joonistus, vaid popkultuuri lahutamatu osa.




Joogem ja laulgem
VALLE-STEN MAISTE


Väikeste Lõõtspillide Ühing,”See terve ilm on imelik”
Kümnendat sünnipäeva tähistav VLÜ on vaieldamatu fenomen. Alustanud peamiselt oma lõbuks joomisest ja laaberdamisest rääkivate pillilugude õppimist, on Matvere bändist saanud üks Eesti nõutavamaid punte. Bändi tellitakse rohkem, kui jõutakse esineda ning auga kantakse välja nii külapeo kui nn. staadionikontserdi.


Saada oma laul



Oma täiesti originaalse imagoga on VLÜ teinud laiadele hulkadele vastuvõetavaks rahvaliku loripärandi, mida 4/5 nüüdisaegsetest inimestest enamasti mingil tingimusel kuulata ei soovi. 10 aasta jooksul on välja antud ka 5 helikandjat, millest neli esimest on lausa hiilgavad oma stiilsuses.



Ometi tundub VLÜ viimast juubeliplaati kuulates, et kaev, millest seni ammutati, on tühjaks saamas. Seda tunnistab ka plaadiümbrist avav üleskutse kodanikele, kes vähegi toredamat laulujoru peaksid teadma – VLÜ on nõus laulule lausa koju järele tulema.



10 aastaga on VLÜ ja tema mitte pärisehe imitatsioon Untsakad Eesti lauludest tühjaks pumbanud – möödas on ajad, mil külapoe ees laaberdavalt seltskonnalt paari õlle eest hiti või kaks kuulsid.



Kaev tühi?


Hiiumaaga võistleva ajalehe Hiiu Leht peatoimetaja Anu Pallas ütles, et tema konkurendi tegemisi kommenteerida ei taha.

Uus plaat on sõnade poolest varasematest vähem vaimukas ja muusikaliselt ebaühtlane. Peale võimsaid avalugusi võib kuulda helisid, mis meenutavad kahtlaselt Suveniiri (”Mustlasleeris”), malevalaule (”Buldogi pubi”) või preeriakantrit (”Ühingu poisid”). Päriselt ei päästa neid ka Matvere kahtlemata ainulaadne artikulatsioon. Plaadil on 17 lugu. Vahest oleks pidanud 3-5 lugu välja jätma ja iluvead oleks sellega olnud peaaegu varjatud.



Siiski pole VLÜ võimalused veel ammendatud. Kas või napsitamisest elanud rootslase Evert Taube repertuaarist pole kaugelt mitte kõik pärlid ümber tehtud. Ka võiks VLÜ Untsakate ebaühtlase stiiliga repertuaari oma stiilitajuga mõnel plaadil maitsestada – kontsertidel lauldakse neid lugusid ju niikuinii.



Ja lõppeks seedib enamik VLÜ austajaid kõnealusegi plaadi usutavasti tõrgeteta ära ning võib lisa nõutada käimasoleval VLÜ juubelituuril, kus kõlavad valdavalt vanad hitid. Vähemasti siinkirjutaja üheks lemmikmeelelahutuseks on saanud suvisel ajal kusagil külakiigel siidrit limpsides VLÜ saatel lorutada. Ja selliseid kodanikke paistab olevat palju.




Elajate pidu house´i rütmis
(SL)


Järgmine ”Vibe´i” peosarja üritus peetakse 11. juunil Liiva keskuses ja kannab pealkirja ”Beast-Feast” (eesti keeles elajate pidu). Elajalikkust ning animaalset metsikust sümboliseeriv punane on valitud peoõhtu kujundust, valgustust, lavalisi etteasteid ja reklaamtrükiseid läbivaks põhitooniks, tähistades muu hulgas ka verd, verejanu ja rituaalseid vereohverdusi.


Õhtu kulminatsioonina toimub Raoul Kurvitzi ja Ene-Liis Semperi lavastatud kostüümikehakunstietteaste, mille domineeriv motiiv on loomakoljudelt ja luustikelt võetud jäljendid maskid, mis on komplekteeritud hinnaliste riietusaksessuaaride ning ehetega.



”Vibe’i” ajaloo kuulsaim DJ


Suure peasaali muusikaline peaesineja on DJ Prince Quick Mix (Twisted, NYC) ja DJ Monty Hughes (Blackout Productions, NYC). Quick Mix on ilmselt ”Vibe’i” ajaloo kuulsaim esineja.



Hughes on mänginud kuulsas NY Limelighti klubis, ”Vibe’il” kasutab ta kolme plaadimängijat. Avatud on ka kaks väiksemat saali. Industrial Roomis esinevad DJ-d Leo Laker (Tresor Records, Soome, techhouse), AG (Riia, Detroit techno & electro), Stoned Mouser (hardcore & gabba) ja Plazmatix (Venemaa, 100% live trance).



Pleasure Dome’is krutivad vinüüle DJ-d P. Julm (Vibe, soul & funk), Meri (SkyVibe, Holmes, latin jazz house), Dave Storm & Rando Sulg (back2back).



Parimad riietujad Skansenisse


Eelkirjeldatud ruumide mõte on pakkuda külastajatele erinevaid ja unustamatuid muusikalisi elamusi. Lisaks on igal pool valgus- ja kunstiinstallatsioonid, professionaalsed mees- ja naistantsijad ning muud showemendid.



Nagu ”Vibe’i” pidudel tavaks, oodatakse publikult seegi kord etteantud teemaga suhestumist ning selle järgi kostümeerimist. Ja ilmselt ei pea lisama, et eelistatuim värv on punane. Parima kostüümi või kostüümikomplekti eest on Silja Line välja pannud hinnalise auhinna — reisi kahele Rootsi loomaaeda.



Tasuta buss väljub igal täistunnil kaubamaja eest. Pilet maksab 175, flaieriga 150 krooni.




Evelin laulgu emakeeles (ja Müürsepp ärgu laulgu)!

Ilme Ülane




Martal oli televiisor lahti ja seal hakkas ”Uus viis”, see muusikasaade. Ütlen kohe ausalt välja, et ei ole tänapäeval enam muusikat ega miskit. Vanasti ikka Rinne Artur laulis, et keeruta, lennuta linalakk neidu. See jäi mul hästi meelde, sest ma ise kah ju linalakk, nagu mu kadunud Eduard mind kutsus. Vaat siis olid laulud!



Nüüd on kõigil nahast püksid jalas, nagu vanakuradid või tankistid. Ja laulavad, et sina oled minu sõber. Kus on see lüürika? Labane laul. Mis sel Müürsepal viga laulda, ise jäi võltsitud rohtudega välismaal vahele. Häbi peaks olema ja mitte televiisoris laulma. Aga eks ta nüüd hakkagi laulma, kes tal enam mängida laseb. See Müürsepp häbistab meie kodumaad.



Aga Evelin ei häbista. Kuulan teda praegaltki raadiost. Tema ikka laulis, ilusti laulis. Kena hääl, nagu mulgi nooruses. Tõi Eestile nii uhke koha. Aga südamel on ikkagi, et miks Evelin oma emakeeles ei laulnud? Meil on nii ilus keel, juba Wiedemann ütles seda. Oleks eesti keeles lauldud, oleks see laul esimeseks tulnud, seda ma ütlen. Ja Euroviisision järgmine aasta Eestis olnud. Ei peaks enam seda ”Uut viit” vaatama. Ja neid nahast pükse. Lehmamärjuke läheb kah selle saate peale hapuks.




Päeva film
AIME KONS




Rezii: Quentin Tarantino



Quentin Tarantino teine film ”Pulp Fiction” on meisterlikult kokku pandud mosaiik kolmest loost ja lõppkokkuvõttest, millest igaüks elab omaette elu – tavamõistuse seisukohast üsnagi kaootilist ja absurdset –, moodustades siiski nauditavalt ühtse terviku. Aeg ja koht on Tarantinole üsnagi suvalised mõisted, millega ta mängib nauditavalt kogu filmi jooksul.



Kõigi lugude tegelaskond on kaunis värvikas. Sinna kuuluvad lihtgangsterid Vincent Vega (John Travolta) ja Jules Winnfield (Samuel J. Jackson) ning mustanahaline boss Marsellus Wallace (Ving Rhames). Neist kaks esimest on filosoofilise mõtlemise ja suuvärgiga palgamõrtsukad, kes ka kõige närvesöövama ”töö” eel ja ajal on võimelised vestlema näiteks nii jalgade masseerimise tähtsusest, piibliepisoodidest, imedest kui ka Amsterdami linna vaatamisväärsustest. Värvika karakteriga poksitšempioni Butch Coolidge’i rollis näeme Bruce Willist. Tegutsemas on ka nutikas ”jälgede hävitaja” Wolf (Harvey Keitel) ning käpardlikud baariröövlid Pumpkin (Tim Roth) ja Honey-Bunny (Amanda Plummer). Bossi alatasa probleeme tekitava vampdaami Mia osas on Uma Thurman.



Avaloos saadetakse Vincent ja Jules noorukitekambalt tagasi nõudma bossile kuuluvat kotti. Reetmise palgana peavad kotivargad vastu võtma mõttetu surma kuulirahe all. Järgmises loos peab Vincent viima lõbutsema pomo elukaaslase Mia, kes aga neelab liigsuure annuse narkootikumi. Järgmine osa teeb sissevaate profipoksi maailma: Butch on sõlminud kihlveosobingu, mille ta matši võites aga pea peale keerab. Sestpeale on ta vagasekstehtavate nimekirja esinumber. Pulpi pakk (pulp tähendab laiemas mõttes odavat ja laialivalguvat, pehmekaanelisi sopakaid ja odaval paberil ajakirju) sõlmitakse kokku filmi proloogina toimivas kohvikustseenis.



Tarantino kasutab selles, 1994. aastal pärast valmimist kohe sensatsiooniks muutunud linaloos oma ainulaadset oskust sulatada tervikuks nii erinevad ajatasandid, süzeekäigud kui ka ootamatud, vaimukad ning teravalt täpsed dialoogid. Tarantino maailm on vägivaldne ja amoraalne, kuid samas ka lõbus ning irooniline.




Valdo Jahilo naljad





Vihane klient läheb klaverimängija juurde:


”Kuulge, kas te teate seda, et teie papagoi sittus mulle viskiklaasi?”



”Ee... ei tule nagu meelde. Aga te vilistage ette, ma katsun järele mängida.”



***



Peegel on aus: ta ei löö kunagi selja tagant, vaid ikka näkku.



***


”Mida ütles Hannibal, kui nägi tuhandet elevanti mäge ületamas?”



”Vaadake, seal on tuhat elevanti mäge ületamas.”



”Mida ütleks Hannibal, kui ta näeks tuhandet päikeseprillidega elevanti mäge ületamas?”



”Mitte midagi. Ta ei tunneks neid ära.”



***


Daam: ”Minu mees leiab, et see kleit on liiga kallis.”



Müüja: ”Lubage öelda, armuline proua, et te leiate palju kergemini teise mehe kui niisuguse soodsa ostuvõimaluse.”



***


Proua seletab arstile:


”Kui ma magan vasakul küljel, hakkab süda kloppima. Kui magan paremal küljel — maks vaevab.”



”See on paha lugu. Aga kas te pole proovinud selili magada?” küsib arst.



”Muidugi olen, kuid siis tuleb abikaasa...”



”Noh, siis ei aita muud kui magada kõhuli.”



”Doktor, te ei tunne minu abikaasat!”




Tere!

Annely Adermann




Nii romantiline on olemine muidugi vaid juhul, kui olete öösel korralikult maganud, abikaasaga ära leppinud, lapsed suveks vanaema juurde maale organiseerinud ning tükk aega ülemusele vastuvõetamatuna tundunud puhkuseavalduse edukalt läbi surunud. Kui ka teie figuuri puudujääke varjav rõivastus möödujate vaimustunud pilke püüab ning hiljutise palgapäeva veel raiskamata raha silma särama lööb, peaks kõik korras olema. Jah… võibolla tõesti ainus, mis täiuslikku õnne takistab, on tänase jutukese alguses teadlikult tähelepanuta jäetud vihmasaju oht, mille aga hea tuju nimel kergesti unustada saab.




Dioksiin





Leuveni ülikooli toksikoloogiaprofessor Alfred Bernard on uurinud dioksiidi mõju ahvidele. Järeldus on, et dioksiidikogus, mis on avastatud Belgia kanalihast ja munadest, on ahvidele nelja aasta jooksul iga päev manustatuna kahjustanud paljunemisfunktsioone ja immuunsüsteemi. Pikaajalises perspektiivis on ilmnenud ka vähi teket. on söönud dioksiidi sisaldavaid toiduaineid selle aasta märtsist maini, on manustanud kahjulikku ainet igal juhul väiksemas koguses kui ahvid. Siiski, laste ja rasedate jaoks võivad tagajärjed olla tõsisemad.




Kirjad




Õnnetus või huligaansus?



Plahvatust Aegna saarel pole kahjuks veel õige nimega nimetatud. Õnnetus oleks see olnud siis, kui lõke oleks kogemata tehtud lõhkekeha peale ja tegijad poleks mürsust midagi teadnud.



Kuid mürsk toodi ju kohale ja pandi tulle. Miks? Kas arvati, et see põleb kui puuhalg? Ei, loodeti hoopis, et vägev kärakas võib tulla. Sellepärast mindi ise kaheks tunniks eemale.



Seda ei teatud, et mürsk veel nii pika aja järel lõhkeda võib. Aga lõkke äärde oleks võinud ju mõni teine seltskond tulla, aimamata, et surmarelva kõrval istutakse.



Nii et tegemist polnud õnnetuse, vaid huligaansusega. Korralikud inimesed ei jäta põlevat lõket ka muidu üksi.



Otsesed süüdlased on muidugi asjaosalisedpommipanijad, aga vaevalt nad endale oleks pommi alla pannud. Nad ei teadnud kõike, mida vaja. Miks on nii vähe selgitustööd tehtud?



Paljuski on süüdi need meeleolud ja tendentsid, mis praegu meie ühiskonnas valitsevad. Kõige lubamine, hoolimatus kaasinimeste vastu. Trügimine vahendeid valimata ja selle soosimine.



Näiteks vanalinna päevade reklaamis Päevalehes joob 3-4-aastane poisipätakas suure suuga Saaremaa õlut, mis on teatavasti kuni 10% kange. ETV alustas uuesti reklaamide näitamist, kus aukohal õlu ja viin. Ja narkootikumide levik koolides, mis korrast küll ei räägi.



RAIMO MÄNNIS


Geipulm on normaalne



Lugesin 8. mai SL-ist artiklit ”Homode massilaulatus Hamburgis”, kus kõneldi, et ametlik laulatus läheb Hamburgi samasoolistele paaridele maksma 60 ja lahutus 30 marka ning et nad laulatatakse altari ees nagu tavalised abielupaaridki. Juures oli ka geide laulatuse pilt.



Aga meie ühiskonnas näidatakse kooskäivate meeste peale alles näpuga ja sõimatakse neid pederastideks. Ilmselt on ka meil vaja need asjad ametlikuks muuta, et ühiskond ei pööraks homodele erilist tähelepanu, vaid võtaks neid nii nagu nad on.



HILLAR KOHV


Viinahaualt Pärnumaalt



Põlualused Vene SECAM-telerid


Nõukogude võimu ajal edastasid meie telejaamad signaale SECAM-süsteemis. Ammu oli juttu, et lähiajal kavatsevad TV 3 ja ETV üle minna Lääne-Euroopa PAL-süsteemile. Järelikult see, kel Vene teler, jääb ilma helita ja näeb värvitelerist mustvalget pilti.



Alles see oli, kui Eesti riigiraadio lõpetas saadete edastamise kesklainel. Vene ajal ostetud raadio, mis oli palju aastaid olnud hea kaaslane, jäi suveniiriks või visati utiilihunnikusse.



Nüüd siis langesid põlu alla Vene telerid. Siin on kaks võimalust: kas lasta monteerida aparaati hääleplokk või osta uus teler.



Kui pensionär saab pensioni alla 1000 krooni kuus, jääb hääleplokk panemata ja uus teler ostmata. Küll ikka Eesti Vabariigis kiusatakse vaeseid inimesi.



On majapidamisi, kus rahapuuduse tõttu ei käi ühtegi ajalehte ega ole raadiot, kust päevauudiseid kuulata. Nüüd tehakse siis Vene telerid tummaks.



Kurb, et niisugune on Eesti Vabariigis vaeste inimeste vabadus.



ALEKSANDER KÕRGESAAR



ETK ajab ostja ära


Minu ettekujutus turust on tavainimese oma. Arvasin, et enne turukorralduse muutmist tehakse turuuuringuid ja küsitletakse tarbijaid nende eelistuste kohta.



Leivaturul on asjad hoopis teistmoodi. Seal käivad asjad nii, et kauplusejuhataja mõtleb, et kuna tarbija tahab laiemat valikut, siis eemaldame turult vanad järeleproovitud tooted ja paneme müüki uued.



Aga mina olen oma harjumuste ori ega näe ka mingit tarvidust neid muuta. Kui ma ikka tahan süüa Toolse ja Madise leiba, miks arvab mingi kaupluse juhataja, et ma peaks selle asemel mõne teise firma leiba sööma? Kui siis öeldakse, et minge teise poodi, sealt saate, loomulikult ma lähen ja enam tagasi ei tule.



Liina Eek


Pedagoog ajab kiusu


Kõik me mäletame oma kooliajast, kui kiuslikud olid õpetajad. Paljud on neile selle eest tagantjärele väga tänulikud.



SL aga avaldab hiiglasuurte tähtedega pealkirjas negatiivse seisukoha Tudulinna kooli õpetaja kohta ja alles järgmistes numbrites antakse sõna ka süüdlasele endale ja mõnele teda toetavale arvamusele.



Laste arvamusi lugedes selgus, et õpetaja Roost, kes ei ole üldse vägivaldne, korraldab huvitavaid spordiüritusi, mida eelmised õpetajad pole teinud.



Moraalikriteeriumid on kahjuks aastatega muutunud. Kui keskeas meesõpetajale tundub tütarlapse jalagalöömine äärmiselt vääritu teona, siis tänapäeva TV-põlvkonna lastele see nii ei paista. Ka käerauad on tänapäeva poiste lemmikmänguasju ja vaevalt, et nende kasutamine laste arvates kuigi ebamoraalne tundus, pealegi kui seda tehti naljatoonis. Poisi vanemad muretsevad aga rohkem õpetaja kui oma lapse moraalse palge pärast.



Sirje Soosalu, kiuslik õpetaja sirje@sultan.sytiste.edu.ee



Õpilasi ei karistata!



Olen hämmeldunud, et õigustatakse õpilase käerauastamist. Kuidas võib öelda, et pärast sellist alandamast ei teki šokki! Arvan, et pedagoog Roost väärib hukkamõistu ning ehk isegi karistust. Pedagoog peab enne siiski mõtlema, kui õpilast karistab.



Antud juhul ei väärinud koolipoisi ulakusest tingitud pahandus sellist karistust, olgugi et õpilane tegelikult süütu polnud. Siiski ei tohi rakendada füüsilist karistust, samuti mitte vaimset!



Imre Kais


Imre.Kais@mail.ee



Riik roiskub peast


Riigiametnikud teevad seadusi, et inimesi kuulekate seadusetäitjatena hoida, ise aga ajavad oma euroasja — rikastuvad rahva üksikute esindajate soosingul, kes püüavad lokkavat ametnike korruptsiooni hädavaledega kinni mätsida.



Kui riigiametnike patustamine seaduste vastu saab avalikuks, leitakse, et too riigimees või ametnik on kah kodanik, kelle eraelu peab olema kaitstud. Keegi lähikondlane peab kaitsma tema sulitempe või kingitusi, mis saadud rikastuvatelt firmadelt, keda soositakse maksupettusega. Rahvas peab aga kõik maksud ilmtingimata ära maksma.



Rahvaesindajad, oleks aeg oma poliitilised programmid ka ellu viia. Kohtumiseni rahvakoosolekul rahvasaadikutega!



ENNO Põldoja




ETA agoonia





Neeme Brusi juhtimisel on ETA tootnud kahjumit, hoolimata ettevõtte bilanssi antud Ajakirjandusmaja pindade üürimisest tulema pidanud rahast. Lisaks on riik teinud majavalitsuseks muutunud agentuuri pidevaid rahasüste küll kriisikeskuse ülalpidamiseks, küll sellesama riigi raha eest loodud fotoarhiivi veelkordseks väljaostmiseks.



Nüüdseks on Brusi järjekordse mustertehinguga lõpetatud kogu Ajakirjandusmaja “ärasöömine”. Juriidiliselt kirjaoskamatu müügileping on agentuurile kaela toonud 5 miljonit leppetrahvi. Seletamatu on praeguses majandussituatsioonis uuele rendipinnale koliva ETA mitmeaastane rendi ettemaks hoone omanikule.



Kus on kõige selle juures olnud riigi silmad? Kui Koonderakonna valitsemise ajal muutus agentuur koonukate valitsuse pressiesindajate parteiliseks varjupaigaks, kuhu mugava sinekuuri said enesele Neeme Brus ja Toomas Pirn, siis nüüdseks keedetud supi kallale võiks praegune valitsus asuda sama innuga kui minister Jürgenson Tallinna Sadama kallale.



ETA-le uue hinge sissepuhumine ning tervendav konkurents tuleks Eesti ajakirjandusmaastikule vaid kasuks.




Lepp hävitab riiki
URMO SOONVALD





Kui Eesti riigile ei meeldinud ühe edukama sadamaettevõtte eakas juhatuse esimees, siis kohmetu minister koristas ta poolvägisi. Nüüd laiutatakse käsi või vaikitakse sootuks, kuid anarhia riigitelevisioonis lööb välja juba riigi kõige vaadatavamates uudistes!



Kaotajaks on televaatajad. Selle asemel, et head programmi teha, sõditakse. Keegi ainult ei tea, kellega.. Vihast pulbitsevad töötajad ei julge midagi kommenteerida, sest lepalikel emotsioonidel pole piire.



Ka Ringhäälingunõukogu ei tea täpselt, mis ETV-s toimub, ja veel hullem on see, et nad ei tea ka, kuidas ETV-d muutaarendadasulgeda.



Lepp võiks õppida ühtteist võibolla Eesti Raadiost, kus Ain Saarna juhtimisel midagi, kuskil ja vaikselt veel tehakse. Vähemalt ei trügi Saarna riigiuudiseid tsenseerima.




Valitsus kavaldab





Valitsus valmistab järgmise aasta üldvalitsuse kulude 15-protsendilise kärpimisega pinda ette tulevikus terendavaks populistlikuks lisaeelarveks. Kui riigi majandus pöörab prognooside kohaselt sügisel tõusule, on uuel aastal ehk ka laekumisi rohkem. Siis ju tore näidata, et kolmikvõimu viljastavates tingimustes läheb elu ülesmäge, kui koonukate eelarvepärandist on jagu saadud.




Lepa kindlus




ETV juht Toomas Lepp ei kavatse ülejäänud juhatuse lahkumise tõttu mingil tingimusel tagasi astuda. Asja venimahakkamisel on tõenäoline, et nii lähebki. Sel juhul on ETV-s plats puhas järjekordsest tipptegijate ešelonist ning direktor Lepal on järjest vähem, keda mobiiliga visata. Tegijate ja raha puuduse tõttu vähest omatoodangut saab edukalt kompenseerida vallanduva reklaamitulvaga.




Eestlased Kosovosse




Välisminister Ilvese sõjakas NATO kiitmine Kosovo kriisi algul kulmineerus valitsuse otsusega saata piirkonda 10 Eesti sõjaväelast. Eelarvekriisi ajal eraldas valitsus meelekindlalt 6 miljonit krooni sõjaväelaste lähetuse finantseerimiseks. Kas Kosovos leitakse võimalus käeharjutusteks juba laialisaadetud SOG liikmetele või tahetakse meist välisilmale parem mulje jätta, on teadmata.




Põhiseaduse vastaselt Euroliitu

Uno Silberg




Põhiseadus annab aluse ja piirid seadusandliku, täidesaatva ning kohtuvõimu tegutsemisele, mis tuleb võimalikul liitumisel Euroopa Liidu seadusandlusega “harmoniseerida”. Samas keelab aga põhiseaduse §123 sõlmida välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega.



Euroopa Liitu kandideerides on Eesti reservatsioonideta aktsepteerinud liidu põhieesmärke ja vahendeid. Ehk teisisõnu: liikmekohustused kätkevad õiguslikku ja institutsioonilist raamistikku, mida nimetatakse ühiseks seadustikuks ja mille Eesti peab liitumisel üks ühele omaks võtma ja rakendama.



Euroopa Liidu õigusakte iseloomustab suuresti kohaldatavus liikmesmaade territooriumil. Pärast liitumist kaotab liikmesriigi parlament suures osas seadusandliku võimu. Vastuolude korral liikmesriikide põhiseadustega on Euroopa Kohtu otsused ülimuslikud.



Seega tähendab Euroliiduga liitumine ühemõtteliselt iseseisvusest ja sõltumatusest loobumist, kuna liikmesriigid on kandnud oma suveräänsed õigused üle nende loodud ühendusele ning on allutatud ühiste institutsioonide otsustele.



Eesti põhiseaduses pole üldse sätet, mis lubaks suveräänsuse sisuks olevat riiklikku pädevust delegeerida rahvusvahelistele organisatsioonidele. Rahvalt ei ole luba küsitud, kas ta ikka on nõus iseseisvusest ja sõltumatusest loobuma mingisuguse ähmase liitumise nimel.



Eestis on üle 70 infopunkti, kust saab üheülbalist teavet ja propagandat. Põhiseaduse rikkumise põhjendusena lubatakse pudrumägesid, mis Euroopa Liiduga ühinemine kaasa toob.



Peale iseseisvuse kaotamise saaks Eesti ka otsest majanduslikku kahju. Maksumaksjad ja tarbijad maksaksid, nagu Eestis on tavaks saanud, kinni seaduste ja nüüd edaspidi ka põhiseaduse rikkumised.






Näiteks ainuüksi suhkru hinna tõusu tõttu hakkavad meie tarbijad maksma Euroopa Liidule üle 0,5 miljardi krooni aastas — pärast liitumist on suhkru hind lihtsalt 3–4 korda kõrgem. Hinnatõus läheb Euroopa Liidu suhkrutootjate toetuseks, sest Eestis suhkrut ei toodeta.



Praegune rahvaesindajate seisukoht, et Eesti on liitumiseks valmis ja võiks seda teha juba 2003. aasta alguses, on rahva petmine suure algustähega.



Riigi iseseisvusest ja sõltumatusest on võimalik loobuda ainult rahvahääletusega. Pärast seda saavad põhiseadusse parandusi sisse viia kaks järjestikust täisriigikogu. Kui rahvahääletus toimuks nüüd kohe, seisaks praegusel riigikogul ikkagi ees neli aastat, ja põhiseaduse muudatusi peaks 3/5 häälteenamusega aktsepteerima ka järgmine riigikogu. Seega ei saa muuta põhiseadust Euroopa Liidu nõuetele vastavaks enne 2004.– 2007. aastat.



Viimane aeg on praegused valitsejad vastutusele võtta, sest seni, kuni rahvas ei ole rahvahääletusel vabatahtlikult iseseisvusest loobunud, on Euroopa Liiduga ühinemine otseselt vastuolus põhiseadusega.



Igal Eesti kodanikul on põhiseaduslik õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.




PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee