(TEET MALSROOS)

Iseseisvuspartei kandidaadi Vello Leito esitatud küsimustele vastab IRLi esinumber eurovalimistel Tunne Kelam.

1. Kuidas defineerib liitriiki kanooniline riigiõigusteadus?

Euroopa Liit ei liigu liitriiki ehk föderatsiooni suunas, vaid iseseisvate riikide suurema omavahelise poliitilise ja majandusliku lõimumise suunas, lähtudes lähimuspõhimõttest. Demokraatlik EL, mille ajalooliseks saavutuseks on sõdade asendamine võrdsete partnerite rahumeelse koostöö ja ühiskasuga, on rajatud erinevate seisukohtade ja tulevikunägemuste mitmekesisusele. Tulevikku saab rajada kindlalt väärtustepõhisele Euroopa ühendusele, mis teadvustab ja kasutab meie mandri usulist, vaimset ja kultuurilist traditsiooni, püüab vältida omakasu ja lühiajalisi eeliseid, lähtub eelkõige solidaarsusest, liikmete võrdsuse tegelikust austamisest ning kõigi kodanike aktiivsest vastutusest omaenda tegevuse ja ELi koostöö eest.

2. Euroreferendumi küsitluslehe punktis nr 2 on kirjas, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik liituva riigi põhiseaduse ees. Kas EV põhiseadus kehtib Eesti põhiseadusena? Vastamisel tuleb võtta teadmiseks, et riiklikult iseseisval territooriumil saab ülimuslik olla vaid üks seadus.

06.01.2004 jõustunud EV põhiseaduse täiendamise seadus sätestab, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest ning Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Seega on ELi õiguse kohaldamine EV põhiseadusega kooskõlas.

3. Iga riigi territooriumil on tegevad kaks majandussubjekti: residendid ja mitteresidendid. Kuidas on aastate lõikes jaotunud Eesti nn eurorahad protsentuaalselt nende kahe majandussubjekti vahel?

Euroraha puhul tuleb eelkõige vaadata ikka seda, mida nende toetuste abiga Eestis tehtud on ja millist kasu need meie ühiskonnale annavad. Kui kuskile on ehitatud lasteaed või tööstuspark, siis ei ole mitte niivõrd oluline see, kas ehitaja omanikfirma on resident või mitteresident, kuivõrd see, et mingis piirkonnas lahendati inimeste jaoks lasteaiakohtade puudumise probleem või loodi juurde 100 töökohta. Kui vaadata seda, millise arengu on euroraha toel läbi tehtud viimase kümne aastaga, siis see on olnud ikka väga võimas.

4. 1994. a. juulilepetega jäeti Eestisse koos relvadega 37 000 Vene sõjaväelast sõjaväepensionäride nimetuse all. Kui suur on nende arv praegu?

Soovitan täpse vastuse saamiseks pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole.

5. Kui pidada silmas neid 37 000 nn sõjaväepensionäri ja seda, et Eesti kaitsejõududes on ca 30% venelasi, siis juhul kui Venemaa poetab ühel hetkel Eestisse 2000 dessantväelast, kas NATO tuleb Eestit vabastama?

NATO ei mõtle ega tegutse sellisel tasandil nagu Iseseisvuspartei esindajad, kes arvavad, et 2000 kurjategija saabumine tähendab automaatset Eesti kapituleerumist. NATO tuleb appi vaatamata ründajate arvule. Meie ühe peamise liitlase USA sõjaline võimsus ja tõhusus ületab tunduvalt Venemaa oma. Ja erinevalt küsimuse esitajatest olen mina veendunud, et Eesti kaitsejõud on parim koht, kus toimub ehe lõimumine ja ettevalmistus meie ühise kodu kaitseks. Nende inimeste lojaalsuse kahtluse alla seadmine tulenevalt rahvusest on väiklane ja pahatahtlik.

6. Mitmenda kraadi vabamüürlane olete?

Ei kuulu vabamüürlaste ühendusse.

Jaga artiklit

6 kommentaari

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis