Intervjuu

Euroduell | Vello Leito: Putin võitleb edukalt oma föderaalriigi hea käekäigu eest (24)

Õhtuleht, 8. mai 2014, 18:46
 MATI HIIS
Euroopa Parlamendi saadiku ja eurovalimiste kandidaadi Tunne Kelami esitatud küsimustele vastab Iseseisvuspartei esinumber eurovalimistel Vello Leito.

1. Kas toetate minu algatust "Stop Putin's corruption" (www.stopputin.eu), mille eesmärgiks on kehtestada Putini korruptiivse režiimi suhtes senisest oluliselt mõjusamad sanktsioonid, mis sunniks Venemaa käitumist ka de facto muutma?

Puuduvad faktid Putini korruptiivse režiimi olemasolu kohta. Teadaolevad tõsiasjad kõnelevad sellest, et Putin ja tema režiim võitlevad edukalt oma föderaalriigi hea käekäigu eest ja neil on rahva ülikõrge toetus. Oletan, et peate korruptsiooniks Putini tegevust Ukraina suunal. Seepärast vaadelgem fakte.

Ukraina tegi oma valiku ELi ja Vene Föderatsiooni vahel ning otsustas Venemaa kasuks, mis oli ainuõige ja loomulik, sest ukrainlased on venelastega sugulasrahvad, ehk rohkemgi kui eestlased ja soomlased. Miks oleks Ukraina pidanud otsustama ELi kasuks pärast neid pikki mõnitamisi, mis said talle osaks ELi poolt? Ukraina valik ei meeldinud Euroopa Liidu nimelisele impeeriumile, mida juhib juriidilisest isikust imperaator Euroopa Komisjon ja nad alustasid järjekordselt oma kurikuulsat ittalaienemist vägivalla ja verevalamisega, seekord siis Maidanil, st alustasid Oranži revolutsiooni nr 2. 

Oma verise tegevuse varjamiseks kisti süüdlaste hulka ajutine valitsus, kasutades seejuures Eesti „abi" Ashtoni ja Paeti „salakõneluse näol, et selle nn pealtkuulamise kaudu veeretada vereohvrite eest vastutus/kahtlustus Ukraina ajutisele valitsusele.

EL ootas, et Venemaa talub otsest sõjalist rünnakut tema geopoliitilise ruumi vastu ilma vastumeetmeteta. Vale ootus. Venemaa oli sunnitud vastama ja vastaski, sealjuures vägagi väljapeetult tema võimalusi silmas pidades. Krimmi liitmist tuleb vaadelda kui Venemaa tegevust oma georuumi väljaehitamisel ja oli mõõtmatult tagasihoidlikum kui ELi oma, mis sisaldab peale Euraabia projekti sõdade ka Jugoslaavia lõhkumist-liitmist ja Süürias kodusõja süütamist. Selline ongi nüüdisaegne geopoliitiline tegevus oma georuumi kaitsel ja lõppvormistamisel, millega Euroopa impeerium oleks pidanud arvestama – tulest kõrvetamata ei pääse.

2. Peate oluliseks Eesti EList välja astumist. Saan ma õigesti aru, et te ei pea õigeks, et Eesti inimesed saaksid Euroopas vabalt reisida, töötada, haridust omandada? See on võimalik tänu ELi kuulumisele.

Eesti inimesed saavad reisida, õppida jne ka USAs, Austraalias jne. Selliste asjade tagamiseks on olemas viisavabaduslepped ja muud riikidevahelised lepped/lepingud, selleks ei pea veel näiteks USA osariigiks hakkama. Norra ja Šveits on samuti avatud ELi suunas tööjõu vaba liikumise ja õpivõimaluste vabadusega ja vastupidi, sest nad on sõlminud ELiga riikidevahelised lepingud. Samas tuletan meelde, et Šveits kahetseb juba rängalt, et sõlmis lepingu ka tööjõu vaba liikumise osas – väikeriigile on see katastroof, tööjõu liikumisvabadus tuleb tagada kontrollitud mahus, tuleb teha korda riigi majandus, et inimesed ei peaks end välismaal müümas käima. Tööjõu kontrollimatu vaba liikumine on Euroopa impeeriumi salarelv rahvusriikide likvideerimiseks, multikulti juurutamiseks, tsivilisatsiooni moraali põrmustamiseks jne. Euroopa impeerium on vabamüürlaste salaordu projekt, et saavutada kontroll Euroopa elanikkonna üle.

3. NATO liikmelisus ei oleks saanud teoks ilma ELi liikmelisuseta: kui majandus ei arene, ei saa tagada ka piisavalt tugevat kaitsepoliitikat ega usaldusväärsust. Samuti näitas Eesti sellega selgelt, milliste põhimõtete poolt ta on – demokraatia, õigusriik. Praegu on see meie olulisim julgeolekugarantii. Kuidas oleks Eesti suutnud veenda NATO liikmeid Eestit liikmeks võtma, aga samas kategooriliselt EList keeldudes, arvestades meie geograafilist asukohta ja keerulist ajalugu, mis nähtavasti andis alust igasuguseks skepsiseks?

NATO tahe ja võime kaitsta Eestit Venemaa sõjalise jõu vastu (juhul kui Venemaa peaks seda Eesti vastu kasutama) on Münchhauseni muinasjutt ja siinkohal rohkem sõnu ei vääri.

4. ELi liikmelisus on aidanud Eesti ka OECDsse, arenenud majandusega riikide klubisse, mis tõstavad meie riigi väärtust maailmaturul. Kuulumine kõikidesse olulisematesse "klubidesse" on meie ühelt poolt raske töö ja reformide tulemus, vastutustundlik rahanduspoliitika (tasakaalus eelarve, eurole üleminek jne), aga ka "klubides" kaasa mängimine ja oma panuse andmine. Kuidas lööks Eesti ilma neisse "klubidesse" kuulumata maailmaturul läbi?

Eesti ei ole kuskil millegagi läbi löönud, Eesti on paljaks varastatud ja üles ostetud, eestlastest on tehtud odava allhanke tegijad. Meie valitsuse kuritegelikkus suures osas selles seisnebki, et mängitakse „klubides", selle asemel, et riigi majandus korda teha. Jälk.

5. Ilma ELita oleks Eestit nähtavasti oodanud nt Moldovaga sarnane saatus: tugeva Vene surve all, majanduslikult EList täiesti sõltuv, aga ise kaasa rääkida ei saa ning ühises siseturus, mis annab võimaluse ka ettevõtetele tegutseda piiranguteta kogu ELis, osaleda ei saa. Kas sellise riigina oleks Eesti majandus ja ka iseseisvus paremini tagatud?

Teie silmakirjalikkus väärib äramärkimist. Euroopa Liit on kolonialistlik konkurentsiruum, mille kohta majandusteoorias kasutatakse paradigmat, et võitja võtab kõik. Nii ongi, EL ongi Eestis võtnud kõik ja vastu olema saanud vääramatu hävingutrendi – Eesti rahvusliku majanduse osakaal kogu majandustegevuses Eesti territooriumil moodustab ca 30%, põhiliste sotsiaal-majanduslike näitajate poolest on Eesti Euroopa impeeriumi kolme viimase liiduvabariigi seas. Kogu edukas majandusmaailm ja selle riigid kasutavad üksnes protektsionistlikku majandusmalli ja mida väiksem riik, seda teravam peab olema oma huvide kaitsel välisinvestorite vastu.

6. Eestile on enamasti kasulik ELi ühine joon, eriti mis puudutab julgeoleku-, kaitse- ja välispoliitikat. Jah, ebavõrdsused varem liitunute ja hiljem liitunute vahel on mõnes valdkonnas säilinud, aga käib aktiivne töö selle ebavõrdsuse lõpetamiseks. Kas te peate Eestit nii kehvaks riigiks, et ta ei suuda teiste ELi riikidega ühise laua taga istudes oma õiguste ja eelistuste eest seista?

Eestil ei ole mingit „joont", on üksnes Lääne reservatsioonideta käsutäitmine. Selles „joones" on Eesti end avanud Venemaa-poolsele võimalikule sadistlikule meelelahutusele – kui nad peaksid midagi rohkem tahtma, kui seni on soovinud, siis oma pretsedenditu tallalakkumisega on Eesti avanud õigustused ükskõik millele.

Nii Tunne Kelam kui ka kõik Eesti erakonnad lisaks Eesti Iseseisvusparteile peavad kohe tulema 20. sajandist 21. sajandisse ning minema üle geopoliitikapõhisele poliitikale. Selleks tuleb kõigepealt läbi töötada EIPi majandus- ja geopoliitilised käsitlused, meie valimisprogrammid, minu raamat „Eesti & geopoliitika", Vello Leito, Tallinn 2002. Raamat on paljudes kohtades kasutusel õpikuna. Kui algharidus on omandatud, siis saab ka selgeks, miks Venemaa ja Saksamaa käituvad nii, nagu nad käituvad ja avaneb võimalus riigi enesekaitse huvides olukorras orienteeruda. EIP 2014 eurovalimiste programm tuleb pähe õppida!

24 KOMMENTAARI

e
eestlane 20. mai 2014, 19:24
100% toetus Hr. Leitole ja loomulikult minu+lähikondlaste hääl läheb talle
m
Mida ma just lugesin? 13. mai 2014, 18:43
Tuleb otse öelda... Kohutavalt loll mees on ikka see Vello Leito. Ja kui ta on veel mingi partei juht, siis ei saa kuidagi loota, et ülejäänud kambal seal rohkem aruraasukesi peas on.
Loe kõiki (24)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee