Elu

Kuidas Päts ja Laidoner panga põhja lasid (3)

Õhtuleht.ee, 8. mai 2014, 07:00
 KALEV LILLEORG
Harju Pank hoolekande alla, otsustas Tallinna-Haapsalu rahukogu täna 1925. aastal, pannes punkti esimese vabariigi skandaalseima – ja kõrgete riigiametnikega seotud – rahaasutuse saatusele.

Pank oli Eesti Panga ja Scheeli Panga kõrval üks kanaleid, mille kaudu bolševike kullasaadetised läände jõudsid. Raha kulus Venemaale ära maailmarevolutsiooni õhutamiseks, sõjavarustuse jm tavaari ostmiseks. Kullakaubanduse niiditõmbajaks oli noil kahekümnendatel aastatel Konstantin Päts, kes koos Harju Panga nõukogu esimehe Johan Laidoneriga olid ka kesksel kohal Harju Panga omanikeringis – täpsemini tagatoaseltskonnas, kuhu kuulusid ka suurspekulandist piirituse salakaubitseja Gustav Linquist, Eesti Vabrikantide Ühisuse ninamehi Konrad Mauritz jt. 1919. aastal loodud Harju Panga pankrotile panid aluse segased aktsiamüügid. Algul müüdi neid ühele Taani pangale, kust need Soome jõudsid ja lõpuks Tallinna. Konkureeriva Scheeli Panga kätte.

Seda ei saanud Päts ja Laidoner välja kannatada: moodustati konsortsium ja aktsiad osteti tagasi mitu korda kõrgema hinnaga, kui need taanlastele müüdi. Osturaha sahkerdati Harju Pangalt (kus konsortsiumi liikmed ju ka juhtival kohal olid) odavalt valuutat saades. Kulutati ära ka kogu Harju Panga põhikapital. Nii tuligi pankrot ja hävis tuhandete hoiustajate raha.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee