Kommentaar

Ivo Rull | Vastandumine on valimiskampaanias normaalne nähe (4)

Ivo Rull, suhtekorraldusfirma Rull & Rumm juhataja, 7. mai 2014 18:29
Foto: LIIS TREIMANN
Kujutagem korraks ette Soome ja Venemaa hokikoondiste kohtumist, mis võiks olla meie valimisvalvurite silmis igati korrektne. Kumbki meeskond hoiduks vastase värava ründamisest ja areenil puuduks igasugune mängijate füüsiline kontakt, poordi surumisest rääkimata. Küll aga näitaksid mõlema võistkonna liikmed üles oma võrratut kunsti litrit vallata ja nutikaid sööte jagada. Põnev, kas pole?!?

Piisas IRLil ja Reformierakonnal teha Keskerakonnale, täpsemalt selle esimehele Edgar Savisaarele, paar selgelt vastanduvat plakatit, kui jälle algas meedias vana tuttav halin. Et poriloopimine, Vene kaardi väljamängimine ja nii edasi ja muidugi.

Kui meil on sellised julgeolekupoliitiliselt selgelt vastandlikud jõud nagu IRL ja Reformierakond ühelt poolt ning Edgar Savisaare Keskerakond teiselt poolt, siis on kõigiti normaalne ja vajalik, et nad vastanduvad ka valimistel. Nii kinnistavad ja aktiveerivad mõlemad pooled üldjuhul oma põhitoetajaid, miks peaks viima kõigile meelepärase valimisaktiivsuse tõusuni. Ning poliitikast mitte eriti huvitatud inimestele joonistatakse selgelt ja arusaadavalt välja põhivalikud ning nende vaheline konflikt.

Loomulikult on vastandumise juures omad ohud. Kui see ületab suure osa inimeste valuläve, siis on tõepooles tulemuseks valimisvõitluses pettumine. Mis üldjuhul tähendab, et valima kas üldse ei minda või siis antakse oma hääl mõnele kolmandale-neljandale, vähem agressiivselt käituvale erakonnale.

Seni on Eestis negatiivse kampaaniaga silma paistnud peamiselt Keskerakond. Kas mäletate veel eelmiste parlamendivalimiste eel neid hiigelsuuri plakateid Tallinna tänavatel, kus Keskerakond oli enda organiseeritud töötute järjekorrale lauluväljakul juurde monteerinud Laari ja Ansipi naeratavad näod? Ühes eriti mõnitava tekstiga: „Ansipil on töökoht. Sul pole. Talle see sobib!" Tookord tegi Keskerakond negatiivset kampaaniat nii Reformi kui ka IRLi suhtes, nüüd on vastupidi.

Küsimuses, milline erakond on vastandumisega n-ö üle võlli on läinud, lähevad vastanduvate erakondade toetajate hoiakud mõistagi kardinaalselt lahku. Nii selgubki „tõde" valimispäeval. Kelle kampaania on edukam, selle ründav lähenemine leiab hiljemgi tunnustamist – näiteks IRLi droonirünnakud ja geriljavõtted eelmise aasta kohalikel valimistel Tallinnas. Ning kaotajad peavad tunnistama, et pigem peletasid nad negatiivse hoiakuga oma põhitoetajad eemale (näiteks rohelised ja nn vabatmehed 2011 parlamendivalimistel).

Vastandumist, must-valget lähenemisviisi rakendatakse ulatuslikult enamikus meedia- ja meelelahutusformaatides. Ühes müüvas leheloos peavad selgelt välja joonistuma positiivsed ja negatiivsed osapooled. Kassahitiks pürgivas filmis peab hea kangelane olema juba väliselt esmapilgul äratuntav ja eristuma kurjadest tegelastest. Suvalist pesupulbrit müüakse ikka selliste reklaamidega, kus esmalt tutvustatakse täiesti sobimatut toodet. Mille kõrvale pakutakse siis reljeefselt seda õiget, imesid korda saatvat pulbrit.

Kes viimasena laseb...

Miks nõnda tehakse? Sest see toimib! Inimesele on loomuomane kiiresti aru saada ja meelde jätta selgelt vastanuvaid signaale ning nähtusi. Asjad ja olukorrad, mis jäävad vastanduvate pooluste vahelisse halli tsooni või kujutavadki paradoksaalselt vastandite ühtsust, tekitavad paljudes ebalust ja arusaamatust. Kindel ja turvaline on teada, et miski on soe ja pehme või siis hoopiski külm ja kõva.

Valimiskampaanias kallutab erakondi vastandumise teele minema ka nende üha selgem koondumine paarile-kolmele nädalale enne valimispäeva. Kellel sel lühikesel ajaperioodil õnnestub võtta initsiatiiv ja kallutada valijate kõhklevast kolmandikust suurem osa enda poole, ongi meie tingimustes võitja. Veelgi teravamalt ja sõjakamalt, aga samas ka vaimukalt on sama tõe välja öelnud kunagine Vene armee kindral Lebed: kes viimasena laseb, see naerab paremini!

Võtkem siis erakondade vastandumisi valimiskampaaniates kui paratamatut, teatud piirini edasiviivat protsessi. Ning samas taunigem alatuid rünnakuid, mis näiteks õhutavad vaenu või naeruvääristavad kedagi tema soo, rahvuse või isikuomaduste põhjal.

Valimiste valvurid ei peaks iga kord vilistama, kui mäng läheb kirglikuks.

Samal teemal

20.05.2014
Savisaar loobus raadiodebatist: las arutavad! Mina olin linnavalitsuse istungil