Eesti uudised

ESTCube-1 aasta kosmoses: täita on veel vaid üks missioon (2)

Toimetas Kristin Aasma, 7. mai 2014 15:41
ESTCube-1
Aasta tagasi 7. mai varahommikul kell 5.06 startis Eesti esimene satelliit ESTCube-1 Prantsuse Guajaanast Euroopa kanderakett Vega pardal kosmosesse. Sellest hetkest alates on satelliit teinud kosmoses 8700 tundi tööd eesmärgiga viia läbi oma teaduslik missioon – kerida välja elektriline päikesepuri.

Täna Tartu observatooriumis toimunud pressikonverentsil võttis ESTCube-1 meeskonna liige, Tartu ülikooli füüsika magistrant Erik Kulu satelliidi aasta kosmoses kokku läbi numbrite. Kulu sõnul on ESTCube-1 teinud tänaseks 5350 tiiru ümber Maa ehk läbinud umbes 240 miljonit kilomeetrit, mis on keskmine kaugus Marsini. Selle aja jooksul on tehtud satelliidile 20 tarkvarauuendust ja toimunud on 2700 kahepoolset sideseanssi.

Samal teemal

Kulu, kes tegeleb meeskonnas satelliidiga sidepidamisega ja selle hulgas kaamerasüsteemi kasutamisega, tõdes, et kuigi kaamera suurim eesmärk on pildistada elektrilise päikesepurje väljakerimist, on kaamerast kasu ka paljudele teistele süsteemidele. "Näiteks saab läbi tehtud fotode kalibreerida ja valideerida satelliidi asendi määramise süsteeme." Tänaseks on ESTCube-1 teinud Maast 181 pilti, kattes suure osa maakerast.

Tartu ülikooli füüsika doktorant Mihkel Pajusalu rääkis, et kuna kosmos on halastamatu keskkond, on meeskond seisnud silmitsi mitmete üllatustega. "Juba paar kuud pärast starti selgus, et ESTCube-1 päikesepaneelide energiatootlikus on vähenenud oodatust kiiremini, ent me suutsime tarkvara ümber ehitada, tänu millele kulutame me vähem energiat ja suudame oma missiooni edukalt läbi viia." Pajusalu sõnul on kosmoses tehtud tänaseks pea 300 000 mõõtmist, tänu millele on analüüsimiseks olemas väga palju andmeid protsesside kohta, mis kosmoses täpsemalt toimuvad.

ESTCube-1 projekti eestvedaja, Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan Mart Noorma kinnitas, et missioon on täitnud siiani kõik oma eesmärgid, ent jäänud on täita veel üks – elektrilise päikesepurje juhtme väljakerimine.

Noorma rääkis Postimehele, et kuigi algul loodeti katseni jõuda paari kuu jooksul, pole eksperimendiga siiani alustatud ja ka praegu ei luba ta ühtegi kindlat tähtaega. Nimelt on kuubiku mõnes komponendis tekkinud magnetism, mis on praegu peamine päikesepurjeeksperimenti takistav probleem, millega meeskond hetkel silmitsi seisab.

Mart Noorma rääkis, et ehkki päikesepurje avamine on veninud, on tudengid teinud aasta jooksul palju põnevat nii õppe- kui ka teadustöö suunas ja projekti arendanud. "2008. aastal Tartu ülikooli üliõpilaste ja õppejõudude poolt algatatud ESTCube-1 on üks mastaapsemaid hariduslikke koostööprojekte," sõnas Noorma, lisades, et tulevikku silmas pidades usub ta just taolisesse hariduslikku lähenemisesse, kus tudengid ise peavad õppetööks vajalikud lahendused välja töötama. "See on aluseks tuleviku ülikooliharidusele."

Samal teemal

29.08.2015
GALERII | "Kuidas ehitada kosmoselaeva?" Tartus esilinastus dokumentaalfilm EstCube´ist
17.01.2015
Noorma: Estcube-1 saadetakse täna pensionile
14.01.2015
Mis saab Eesti satelliidist, enne kui ta alla kukkudes ära põleb?
06.06.2014
Mart Noorma: mida edukamad on meie kosmosefirmad, seda kõrgemaks tõusevad eestlaste pensionid