Tõnis Erilaiu lehesaba | Blogid

Kuidas õllepudelivargast minister lehte sattus 

Tõnis Erilaid, 7. mai 2014, 07:00
Tõnis Erilaid. Kalev Lilleorg
Kui eestiaegne ajakirjandusuulits – Pikk tänav Tallinnas – toimetusist tühjaks hakkas jääma, ilmus 55. majja Rahva Häälest lahku löönud Eesti Sõnumid.

Soliidsuse poole pürginud väljaande ajakirjanikud ei teadnud, et esimese vabariigi ajal pesitses seal 1924. aastal välgusähvatusena ilmunud ja kadunud ülikollane väljaanne Ka Üks Minut.

Maikuise ainsa numbri juhtartikkel kandis pealkirja «Minister ja pudel. Siseministri «itaalia öö» järelkaja!».

Umbes kella 6 paiku hommikul astusid kaks härrat ja üks daam, kõik joobnud olekus, Kadriorus asuvasse restorani Kontsert-aed. Et ebakohase aja tõttu restoran suletud oli, leidis nimetatud trio ainult kojamehe eest, kellele siis teatasid, et nad on tulnud Kajakist ja üks härra küsis, kas kojamees teda tunneb.

Saanud eitava vastuse, ütles härra: «Mina olen siseminister Rõuk!»

Härra nõudis kelnerit, siis peremeest (kumbagi polnud) ja lõpuks õlut – kojamees tõigi jooksuga viis pudelit.

Kunded läksid kabinetti, minister andis 25 marka jootraha, mille peale daam oli saksa keeli öelnud: seda on vähe, ja pani veel 25 juurde.

Kojamees märkas pärast, et külalised kaks patentkorgiga pudelit olid kaasa võtnud – pudelid olid tol ajal kallid – ja jooksis triole järele raha nõudma.

Kuidas siseminister oma au niimoodi purjus peaga mängu paneb, pahandas leht.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee