Repliik

Kadri Simson | Palgavaesus: teed tööd, aga ära ei ela (8)

Kadri Simson, Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees, 6. mai 2014 18:59
Foto: ARNO SAAR
Värskest Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu aruandest selgub, et vaesus tööealise elanikkonna hulgas süveneb. Leitakse, et ei piisa vaid sellest, et ametlikud töötuse numbrid alanevad. Veelgi olulisem on parandada nende inimeste olukorda, kes teevad täiskohaga tööd, aga saavad nii väikest palka, et peale palgapäeval maksude tasumist on nad ikka vaesed.

Palgavaesus on eriline vaesuse vorm, sa teed küll tööd, aga see ei aita vaesusest välja tulla. Küllap teavad inimesed oma tutvusringkonnaski neid, kes oma palgast ei suuda arveid maksta ning iga ootamatu kulutuse puhul on nii hädas, et abi saamiseks tuleb mõnelt tuttavalt raha laenata. Veel hullem on siis, kui laenajaks pole mitte sugulane või tuttav, aga näiteks mõni SMS-laenukontor.

Euroopas on palgavaeste osakaal majanduskriisi vältel tõusnud umbes pooltes riikides, mõnes on see jäänud samale tasemele. Samas Šveitsis, Austrias ja Soomes on palgavaeseid jäänud kriisi ajal hoopis vähemaks.

Palgavaesuse määra suurenemine ja tööta leibkondade arvu kasv on muuhulgas toonud kaasa ka laste üha suureneva vaesuse.

Eesti olukorda ilmestab tõsiasi, et palgavaeste osakaal on suur olnud juba aastaid. Iga neljas töötaja arvab, et väärib suuremat palka. Sellise ebavõrdsuse tajumise näitaja poolest on Eesti inimarengu aruande kohaselt taas üks kriitilisemas seisus riike Euroopas.

Palgavaesuse määravateks teguriteks on aruande järgi riigi vilets palgatase ja elukvaliteet. Eesti paigutub elukvaliteedilt võrdväärsele tasemele arengumaade Brasiilia ja Tšiiliga.

Mida saab eestlane endale lubada

Euroopa elukvaliteeti hindavas küsimustikus (EQLS) on välja toodud kuus kindlat asja, mille alusel saab inimeste heaolu võrrelda. Nendeks on soe tuba, nädalane puhkusereis, vana mööbli väljavahetamine, võimalus süüa regulaarselt kala ja liha, osta uusi (mitte taaskasutatud) riideid ja kutsuda ning kostitada külalisi.

Antud küsitluse põhjal selgus, et eestimaalastest tervelt veerand ei saa lubada endale ühtki mainitutest asjadest. Nendest iga neljas tunnistas, et peab elama külmas korteris ning kaks inimest kolmest märkis, et ei saa endale lubada puhkusereisi ega mööbli väljavahetamist.

Suur osa meie palgatöötajatest ei ela Euroopa standardite kohaselt kvaliteetset elu. Murele, et meie riik maksustab liiga kõrgelt keskmist ja madalat palka teenivaid inimesi, on tähelepanud juhtinud paljud rahvusvahelised organisatsioonid. Kui tõstetakse makse just eelkõige toidule ja kodukuludele, siis paratamatult tuleb juurde inimesi, kes vaatamata tööle on vaesed. Seitse aastat tagasi lubas Reformierakond Eesti viieteistkümne aastaga viie rikkama Euroopa riigi hulka viia, tegelikult oleme saanud hoopis juurde inimesi, kes vajavad Euroopa toiduabi.

Palgavaesusega hädas olev Eesti osaleb jätkuvalt Euroopa abiprogrammides, et toetada Kreekat, Küprost ja Iirimaad, kelle keskmine palk ja pension on võrreldes Eestiga palju kõrgemad. Tegemist on riikidega, kelle madalapalgaliste töötajate maksukoormus on tunduvalt madalam kui Eestis. Leevendades oma töötajate palgavaesust, pakuks riik töötavat lahendust muuhulgas ka kestvale väljarändele.

Seega ongi põhiline ülesanne tuua euroopalik heaolu Eestisse, mitte sundida meie tööinimesi seda otsima minema Põhjamaadesse.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee