Psühholoogia blogi

Psühholoogia blogi: gestaltteraapias saab nutta, naerda ja tundeid välja elada 

Tiina Kilkson, psühholoog, 11. mai 2014, 10:17
 PantherMedia / Scanpix
Gestaltpsühhoterapeudi Kaire Valgeväli räägib, et selles teraapias saab nutta, naerda, vihastada ja nautida - oma tundeid välja elada ja ennast üles leida.

Mis on Teie amet ja kus ise õppisite seda teraapiat?

Samal teemal

Olen gestaltpsühhoterapeut. Olen omandanud Tallinna Ülikoolis psühholoogia teadusmagistri kraadi ja lisaks sellele läbinud Taani Kuningriigis tegutseva rahvusvahelise gestaldiinstituudi 4 aastase õppe ja saanud gestaltterapeudi tunnistuse. See on inglise keelne õpe, milles osalevad tudengid Soomest, Taanist, Rootsist ja Eestist.

Mida see teraapia endast kujutab? Palun kirjeldage ajaloolist tausta.

Selles teraapias saab nutta, naerda, vihastada ja nautida- oma tundeid välja elada ja ennast üles leida. On rääkimist aga on ka kogemusi, mida ei saagi sõnadesse panna. Gestaltteraapia 1960ndatel loodud on edasiarendus psühhoanalüüsist kui senisele vestlusteraapiale lisati tunnetega tegelemine, kehaline kogemine ja eksistentsiaalne vaade- elu mõtte ning oma eksistentsi ja valikute teemaga laiemalt tegelemine.

Mõni näide, millal seda teraapiat võiks kasutada?

Depressioon, ärevus, suhteprobleemid, elu mõtte küsimus, madal enesehinnang, lein, lahkuminek, kohanemisraskused, tüdimus tööst, enesekehtestamine, pereprobleemid, eneseotsingud.

Kellele see teraapia sobib ja kellele ei sobi?

Sobib täiskavanutele, kes saavad oma elu eest ise vastutada. Vastutuse küsimus on oluline, seepärast on see teraapia vähem sobilik lastele ja nelie, kes mingil põhjusel ei saa oma elukorralduse eest ise vastutust võtta, ise otsuseid teha.

Mitu korda peaks teraapias käima, et tulemusi oleks näha?

Millised on teraapias käinu tulemused, mis muutub kliendi jaoks?

Kliendil tekib arusaam oma probleemide põhjustest ning teadmine, kuidas oma elu muuta, et see oleks õnnelikum.

Kus te koolitusi korraldate ja milliseid teemasid käsitlete?

Korraldan 2-3 korda aastas gestaltteraapia meetodil enesearengukursusi. Kursusele mahub korraga ca 10 inimest ja seal tegeldakse isikliku elu emotsionaalsete teemade ja lahendamata olukordadega.

Kursuse lõppedes räägivad inimesed, et nad suudavad olla enda suhtes ausamad ja avastavad oma tunnete sügavusi, mõni on saanud oskuse võtta vastu kõike seda head mis elu pakub - on hakanud elu nautima. Teisel on tekkinud tahe elus edasi liikuda ja uusi suhteid luua, on tekkinud selgus mida tahetakse. Kolmandad vabanevad madalast enesehinnangust ja hakkavad ära tundma oma erilisust.

Kuigi grupis on alguses kõik võõrad ja teemad isiklikud, läheb ärevus kiiresti mööda ja tekib turvatunne mis laseb avastada ja liikuma panna suuri teemasid. Inimesed murravad läbi probleemidest mis on neid aastaid vaevanud. 

Mõni näide, millal seda teraapiat võiks kasutada?

Depressioon, ärevus, suhteprobleemid, elu mõtte küsimus, madal enesehinnang, lein, lahkuminek, kohanemisraskused, tüdimus tööst, enesekehtestamine, pereprobleemid, eneseotsingud.

Kui inimene hakkab küsima “mis on elu mõte?” siis ei ole lahendus tegelikult ratsionaalne mõtte sõnastamine. Elu mõttekust tunnetatakse ja seda mõtet ei saa leida- küsimus on hoopis selles, kuidas ja millal see mõte kaduma läks?

Enamasti on põhjus selles, et inimene on hakanud mingeid osasid endas eitama ja maha suruma, ta ei saa ennast enam ehedalt väljendada, püüab suruda ennast normidesse mis talle ei sobi ja keelata endale seda mida ta vajab. Pikapeale hakkab selline elu mõttetu tunduma.

Depressiooni tekkemehhanism on mahasurutud tunded, sageli mahasurutud viha ja agressioon. Viha energia on vajalik enesekehtestamiseks ja oma piiride paikapanekuks.

Kui inimese piirid muutuvad liiga läbipääsetavaks kõikide teiste jaoks, siis võtab ta vastu liiga palju kahjustavat, ta ei suuda enda eest seista, ennast kaitsta.

Jägneb enese mahasurumine - depressioon, kurvameelsus, lootusetus, energiapuudus. Seejuures on oluline märgata, et viha ei ole sama mis vihkamine, vaid kehaline energialaeng, milles on palju eluks vajalikku jõudu.

Rasked kogemused, nagu lahkuminek või lein jäävad sageli läbitöötamata ja inimene kannab lahendamata valu endaga kaasas. See võtab aplju energiat, vahest ei jää eluga edasiminekuks enam palju järele.

Läbitöötamine tähendab seda, et endale tuleb lubada kurbust mis kaotusega kaasnes, see välja elada, endast välja saada. Kurbust aga ei lubata endale kartuses, et see võib olla lõputu. Püütakse olla võltsilt positiivne, unustada või eitada toimunut.

Teraapias saab kurbusele lahenduse ja lõpu ning eluga edasiminekuks energia tagasi.

Ärevus tekib sellest, kui inimene sisimas teab, mida ta tegelikult peaks tegema aga ei julge seda teha, kartes konflikti, kartes muutusi, teadmatust ja ebakindlust. Keha hakkab anda märku, et miski siin ei ole õige. Püütakse jätkata pimesikumängu, sest kardetakse, et liiga palju uue infoga ei tulda toime.

Teraapias saab alternatiive rahulikus ja toetavas keskkonnas uurida, isegi läbi mängida.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee