Kas laienevasse ostukeskusesse poode jagub? 

Praegu Eesti suurimas ostukeskuses, Tartu Lõunakeskuses on 66 000 ruutmeetrit pinda ja 160 kauplust.

Tallinnas Rocca al Mares on keskusepinda veidi vähem (57 000 ruutmeetrit), kuid poode rohkem – 170.

Mõni aasta tagasi laienemisega lõpule jõudnud ja samuti 170 kauplust mahutav Kristiine keskus tahab muutuda neljakorruseliseks.

Mullu alustas laienemist Ülemiste keskus, mis hakkab mahutama 210 kauplust.

Kas kauplusepindu Eestis juba piisavalt ei ole?

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul ei ole.

"Võrreldes paljude riikidega, on meil tõesti ruutmeetreid vaadates pinda rohkem. Samas on meie kaubanduspinnad ka uuemad ja moodsamad kui paljudes teistes riikides ning kui arvestada, et ka mujal on trend uute ja moodsamate kaubanduskeskuste arendamisele, mis on avaramad ja suurema pindalaga, siis siin ei olegi midagi imestada."

Palts ütleb lihtsalt, et keegi ei hoia ega arenda kahjumis kaubanduspindu.

"Kauplejad kalkuleerivad väga täpselt, kuhu ja kui palju on mõistlik juurde rajada ja kus sulgeda.

Samuti tuleb arvestada, et viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud ka olulised muutused rahvastiku paiknemises ja rändes – ka kõik need asjaolud toovad kaasa kaubanduspindade asukoha muutumise ja uute rajamise," ütleb Palts, et uus tehakse ikka sinna, kuhu kliendil on mugav tulla.

Tartu Ülikooli majandusteooria dotsent Viktor Trasberg ütleb, et toidukaup on Eestis ülekohtuselt kallis, mis tulenebki sellest, et kauplusepinda on liiga palju ja lahtiolekuajad liiga pikad.

Kulud poepidamisele on suured, mis kajastuvad omakorda kaupade hinnas.

"Loogiline on, et investeeringud tuleb tagasi teenida, kuid enam kui investeeringud mõjutavad toodete hindu ikka sisseostuhinnad ja konkurents," väidab Mait Palts vastu ja viitab, et uus, aga energiasäästlikum hoone võib kujuneda hoopis odavamaks.