Õhtuleht trenniblogi

Miks me üle sööme? (11)

Kersten Lehismets, 5. mai 2014, 11:40
 PantherMedia / Scanpix
Abs are made in the kitchen – kaunid kõhulihased saadakse köögist – see väide peab kindlasti paika. Tänapäeva inimeste suurimaks takistuseks ihaldatud sikspäki saavutamisel on see, et toit – seejuures ebatervislik toit – on kogu aeg saadaval ja käeulatuses.

Võrreldes tänapäeva söömisharjumusi ja -võimalusi aastatuhandeid tagasi elanud inimeste omadega, erinevad need nagu öö ja päev. Kui kiviaja inimesel õnnestus jahiloom kinni püüda, sõi ta palju, sest ei võinud teada, millal järgmine söögikord tuli. Pidulikule söömaajale võis järgneda pikk paus, mis kulus toitu hankides. Tänapäeva toidu "hankimine" võib olla pitsarestorani helistamine; kiviajal tähendas see aga kilomeetrite kaupa jooksmist ning tundide viisi kaevamist, turnimist, jahtimist.

Meil hirmu, millal uuesti süüa saab, üldjuhul pole. Enamus meist pole ilmselt tõelist nälga tundnudki. Siiski sööme tihti nii, nagu tegemist oleks elu viimase toidukorraga – ja seda mitte ainult jõulupühadel, vaid järjest rohkem ka muul ajal. Tänapäeval, mil toit igal ajal ja igal pool saadaval on, peaksime aga keskenduma oma keha märguannetele, mis ütlevad, millal me tõesti toitu vajame ning millal söömine lõpetada tuleks. Paraku oleme hakanud neid signaale ignoreerima. Nii lähebki jälle "käest ära" ning lõpetame tihti raske ülesöönud tundega.

Meid ümbritseb palju ahvatlevaid tegureid, näiteks ümbritsev keskkond või toiduainetetööstuse kavalad nipid, mille abil inimesi rohkem sööma saadakse. Selles, kuidas me sööme, mängivad rolli järgmised asjad.

Toidu lõhn ja välimus. Kindlasti on igaüks olnud olukorras, kus kõht ei olegi tühi, kuid nähes ahvatlevat toitu või tundes selle lõhna, tekib selle järele koheselt isu. Justnimelt, isu, sest näljaga pole sel tundel tavaliselt mingit tegemist. Tasubki endalt küsida: kas mul on nälg või isu?

Söömiskäitumist võib mõjutada seltskond, kellega sööd. Võib-olla oled plaaninud valida menüüst midagi kergemat ja tervislikumat, kuid kui kaaslased otsustavad pitsa kasuks, lähed sama teed. Samuti mõjutab meid teiste söömiskiirus. Kui kaassööjad toidu kiirelt alla kugistavad, on vähemtõenäoline, et sinagi oma toitu pikalt nautima jääd. Võimalusel vali, kellega ja kus sööd ning jää oma esialgsele plaanile kindlaks.

Rahulik söömine on portsjonikontrolli võti. Täiskõhutunde tekkimine võtab aega. On tõestatud, et aeglaselt sööjad tarbivad lihtsalt vähem kaloreid. Söömiseks tasub seega aega võtta.

Süüakse igavusest või harjumusest. Tavaline lahendus igavusega toimetulekuks on külmkapiukse kulutamine. Samuti võib ühe jalgpallimatši vaatamise ajal juua ära korraliku koguse õlut ning süüa rasvaseid snäkke. Mõtle oma toitumisharjumused sellistes olukordades läbi.

Toitu on lihtsalt palju. Toiduainetetööstus on kaval: tehakse järjest suuremaid pakendeid, mida pakutakse soodsama hinnaga. Milleks osta üks jäätis, kui võid saada suures pakis kümme tükki korraga ja odavama hinnaga? Selliseid pakkumisi tehaksegi just tihti ebatervislikele, rohkelt töödeldud suhkruid ja rasva sisaldavatele toitudele, mis juba ise vallandavad uue söömahimu. On väga tõenäoline, et kui sellest 10-pakist ühe jäätise võtad, võtad ka teise.
Sama lugu on näiteks rootsi lauas söömisega: kui toitu on palju saadaval, pigistatakse ikka "kogu raha" eest kõhtu nii palju kui mahub, keha tegelikele vajadustele mõtlemata. Kui toit on läheduses, kaob sageli igasugune kontroll.

Ülesöömist ja mõttetuid, mittevajalikke söögikordasid saab õppida vältima, pöörates rohkem tähelepanu oma keha signaalidele: keha annab nälja- ja küllastustundest ise märku. Samuti mõjutavad meid keskkond – see, kellega ja kus sööme, ja harjumused, mida saab ümber õppida. Lõpliku otsuse, millist kütust oma kehasse paneme ja milliseks meie keha seetõttu kujuneb, teeme siiski ise.

11 KOMMENTAARI

e
ettevaatlik 6. mai 2014, 08:24
Kuulsin kunagi raadiost (vist), kuskohast on pekised inimesed pärit. Tuleb välja, et paksud on tegelikult ellujääjad. Kui inimene hakkas põllundusega ...
(loe edasi)
l
Leu 5. mai 2014, 23:22
Miks me üleüldse sööme?
Loe kõiki (11)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee