Õhtuleht trenniblogi

Miks me üle sööme?

Kersten Lehismets, 5. mai 2014, 11:40

11 KOMMENTAARI

e
ettevaatlik/ 6. mai 2014, 08:24
Kuulsin kunagi raadiost (vist), kuskohast on pekised inimesed pärit. Tuleb välja, et paksud on tegelikult ellujääjad. Kui inimene hakkas põllundusega tegelema, siis tema elu sõltus sellest, kas tuleb ikaldus või mitte. Kümme aastat oli kõik OK aga üheteistkümnendal oli ikaldus. Kõik ilusad ja saledad surid nälga. Ellu jäid need pekisemad. Seega paljuneda said ainult paksud, kes ellu jäid. Ja nii põlvest põlve paksude protsent aina suurenes. Kas meie tänapäevane elu on tõesti nii turvaline ja kindel, et pole mõtet oma kehale toiduvarusid hankida? Pauk pidi ju alati ootamatult tulema. Ja kui sa selleks valmis pole, siis ise tead, millega riskid. Mina eelistan väikest pekki oma kehal. Igaks juhuks.
l
Leu/ 5. mai 2014, 23:22
Miks me üleüldse sööme?
j
järelikult on/ 5. mai 2014, 15:29
õnnelikud need nelikümmend tuhat nälgivat last koos oma vanematega - ei saagi kunagi kõhtu täis ...
r
Rõõm/ 5. mai 2014, 15:24
Tassisin teisipäevast alates 20 ruumi puid kuuri.Olen ainult pool kilo kaotanud.Kõhul on natuke rasva-kuid minuvanusel ongi see seal.Neid aegu,kui ma sile ja sale olin võin vaadata oma fotodelt!
t
Tänapäeva ürginimene/ 5. mai 2014, 13:09
Mina söön ainult siis kui kuskil pakutakse. Muul ajal liigun ja otsin pakutavaid kohti. Ise küll ei osta. Nii püsingi pidevas liikumises ja normkaalus.
m
minul jälle/ 5. mai 2014, 12:40
kui tasuta süüa saab ... külas,pidudel või veel mujal ... söön korraga nii et liikuda ka raske.

i
inimene/ 5. mai 2014, 12:27
Kunagi ühes õppeasutuse ütles üks õppejõud, et stressi vastu aitab kõige lihtsamalt ja kiiremini kolm essi SSS- Söök. seks ja sport. Paraku enamus läheb veel kiirema enesehävituseni kasutades selleks alkohholi, narkootikume või lahjemaid mõnuaineid, et end turvaliselt tunda selles kiirelt kappavas ühiskonna masinas, olles ise kui biorobotid. Ehk oleks õige küsimus, et miks me stressis oleme? Miks me oleme hirmunud milleskti ilma jääda. Ei ole aega, ei raha, ei suhteid, ei õnne. Aina kiirustame kuhugi millegi nimel, et seda saada. Ehk oleks vaja tunda ja tajuda elu sellisena nagu on ja leida ennast. Selle, mille kunagi kaotasime - ise enda.
Taju-tunne-mõte, korduv mõte-tegu-korduv tegu-harjumus-iseloom-saatus.
Tean, et see mida söön ei ole hea ja tervislik. Aga söön. Kõik söövad. Lõhn on ahvatlev ja suu NAUDIB maitset. Ei naudi suu vaid aju. Mis edasi saab on ükskõik, sest maitse on hea. Tunne on hea. Aga kunagi lapsepõlves oli ilma selleta ka hea. Siis oli aega, suhet, sõpru, õnne.
Tahaks tagasi aga millegi või kellegi abil. mItte et ise midagi muudaks. Ise endas. Et näeks seda maailma teisiti ilma kõrvaliste mõjudeta mida müüakse igal nurgal ja kohas. Kasumi eesmärgil-
Oleme tundesõltlased ja see müüb. Müüb hästi.
s
sikspäkk buchenwald/ 5. mai 2014, 12:12
käisin just säästukas, rahvas ostab juba konserve kokku, ega pikka pidu pole. varsti on kõik ilusad saledad.
i
5. mai 2014, 12:12
ihaldatud sikspäki ??? miks ma peaks ihaldama sikspäki? Mind rohkem huvitab vastupidavus. Mis kasu on sikspäkist, kui mõnel juba 1 km jalgsi käib üle jõu

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee