Õhtuleht trenniblogi

Milleks treenida, kui saleneda võib ka õigesti süües? (23)

Kersten Lehismets, 2. mai 2014, 07:41
 PantherMedia / Scanpix
Arvatavasti on iga kaalulangetaja kuulnud, et kilode kaotamiseks tuleb nii treenida kui ka oma menüüd jälgida. Mõned teaduslikud uuringud ning paljude inimeste praktika näitavad aga, et kaalu võib langetada väga edukalt ilma igasuguse füüsilise aktiivsuseta, ainult õige toitumise abil. Kaal langeb siis, kui tarbitakse vähem kaloreid kui kulutatakse, kuid treeninguga saavutatud kalorikulu on kaalulangetamiseks vajaliku energiadefitsiidi saavutamiseks enamasti liiga väike. Põletatud energia on lihtne kasvõi mõne suutäiega tagasi süüa.

Vaatame ühte näidet. Kui 70 kg kaaluv naine tahab kümme kilo maha võtta ning jookseb sel eesmärgil viis kilomeetrit korraga, kulutab ta ühe sellise treeninguga umbes 200 kilokalorit. Isegi kui ta teeb seda viiel päeval nädalas, kulub tal ühest kilost vabanemiseks umbes viiskümmend päeva. Palju lihtsam on päevast kaloraaži kärpida: loobudes 50 grammist šokolaadist loobub ta vabatahtlikult 300 kalorist ning jättes õhtusöögi kõrvale joomata kaks klaasi veini, 250 kalorist. Veel mõned loobumised ühest ja teisest harjumuspärasest toidust või joogist ning kilod kaovad.

Kaalulangetamise edukus sõltub umbkaudu 75 protsendi ulatuses toitumisest ning 25 protsendi ulatuses treeningust. Utah' ülikooli toitumiskliinikus viidi läbi eksperiment, mille käigus uuriti, kuidas ainult toitumise muutmine või ainult treening mõjutasid 700 kaalu langetava inimese tulemusi. Inimesed, kes vähendasid oma päevast kaloraaži, kaotasid 15 nädala jooksul 10 kilogrammi. Need, kes asusid aktiivselt treenima, kuid samal ajal toitumisharjumusi ei muutnud, kaotasid 21 nädala jooksul vaid ligi kolm kilo.

Kui nii, siis milleks üldse treenida?

Loomulikult on treeningul on palju positiivseid mõjusid, mida tunneme juba trenni ajal. See aitab mõtted tööst ja igapäevarutiinist eemale saada ja stressiga paremini toime tulla. Õhtul tagab see parema une. Kuid regulaarsest treeningust on kasu ka pikemas perspektiivis, näiteks enimlevinud krooniliste haiguste vältimisel. Üheks selliseks on kõrgvererõhutõbi. Uuringud näitavad, et harjumuspärane treening alandab vererõhku, seda ka juhul, kui samaaegselt toitumist ei jälgita.

Aktiivse treenija arterid, mida mööda veri südamesse liigub, on pideva füüsilise liikumise tõttu elastsemad ning laiemad kui mittetreenija omad. Isegi kui sellisesse arterisse tekib tromb, on tõenäosus, et see arteri ummistab ja südamesse liikuva verevoolu peatab, kordades väiksem, kui ahta ja vähemelastse arteri puhul.

Veel üks oluline faktor on insuliinitundlikkus. Insuliin on hormoon, mis aitab glükoosil keha rakkudesse pääseda, neid energiaga varustades. Kui insuliinitundlikkus on hea, pääseb glükoos hõlpsasti verre. Kui tundlikkus on kehv, kuhjub üleliigne insuliin vereringesse, mis aga soodustab rasvade ladestumist. Aktiivselt liikudes parandame organismi insuliinitundlikkust. Hea insuliinitundlikkus võib ka söögiisu vähendada, sest veresuhkur püsib ühtlasemana.

Tuleme aga tagasi kehakaalu ja treeningu seoste juurde. Nagu selgub, on treeningul suur mõju juba saavutatud soovkaalu hoidmisele. Browni ülikoolis Rhode Islandil viidi läbi ulatuslik uuring, milles jälgiti liigsetest kilodest vabanenud inimeste kehakaalu aasta pärast mahavõtmist. Selgus, et need, kes samaaegselt toitumise jälgimisega ka treenisid, suutsid saavutatud kehakaalu märgatavalt paremini hoida kui need, kes ei treeninud.

Üheks põhjuseks võib olla see, et treeniv inimene tuleb stressiga paremini toime. On palju neid, kes oma probleeme söömisega lahendada püüavad, kuid selle tulemusena tõuseb vaid kehakaal ning ilmselgelt jääb ka probleem lahendamata. Füüsiliselt aktiivne inimene valib pingete maandamiseks söömise asemel hoopis metsajooksu, rattasõidu, matka või mõne muu alternatiivi.

Kui stressiolukorras juba ollakse, talub aktiivne liikuja tekkinud situatsiooni paremini. Sellele aitavad kaasa kogetud füüsilised väljakutsed (eneseületamine pikal jooksul, veel viimase kilomeetri ärakannatamine, trenni ajal rasketesse ilmastikuoludesse jäämine), mis on õpetanud väljakutsetega toime tulema. See võime kandub edasi ka igapäevaelu probleemidega hakkamasaamisel.

Niisiis tasub talvekilode maharaputamisel tähelepanu pöörata nii toitumisele kui ka trennile. Kuigi kilod võivad kaduda ka ilma liigutamata, aitab treening selle teekonna märgatavalt lõbusamaks ja stressivabamaks teha ning saavutatud kehakaalu edukamalt hoida.

23 KOMMENTAARI

t
Trenn on hea... 8. mai 2014, 09:51
Trenn on hea sest keegi ei taha olla ilma lihasteta luu ja rasva sült.
Ise käin trennis ja olen heas vormis ei pea muretsema mida söön või mitte.
t
tegelt on see t6si 5. mai 2014, 15:10
See on t6si - kaalu langetamine on poole lihtsam kui oled teadlik sellest, mida sa sööd. Tervislik dieet + trenn = k6ige efektiivsem kaalulangetamise meetod. Siiski on selle artikklikirjutajal 6igus. Matthew McConaughey on parim näide ;)
Loe kõiki (23)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee