Tegemist oli esimese sarnase paraadiga pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal. Vene võimu sümboli Kremli müüride juures asuvale Punasele väljakule marssinud tööliste kolonn lehvitas Vene lippe ning mitmed ametiühingute juhid pidasid rahvusvahelise tööpüha puhul kogunenud rahvahulgale poodiumilt kõnesid.

Heatujulised meeleavaldajad kandsid loosungeid, nagu "Putinil on õigus!", "Usume Putinit!", "Uhke oma riigi üle!" ning "Toetame oma presidendi otsuseid!".

Moskva politsei andmeil osales marsil rohkem kui 100 000 inimest.

Pärast Putini-vastaseid meeleavaldusi 2012. aastal on president püüdnud oma populaarsust oma põhivalijaskonna – keskealised venelased ning töölisklass – seas suurendada.

Pärast Krimmi poolsaare ülevõtmist märtsis on patriootlikud tunded Venemaal järsult lõkkele löönud. Viimase kümne aasta jooksul on Putin hakanud osavalt ära kasutama keskealiste venelaste nostalgiat Nõukogude Liidu võimsuse ja stabiilsuse järele, sh on ta taastanud mitu NSVLi aegset autasu. Eile jagas Venemaa president teist aastat järjest välja Venemaa Föderatsiooni töökangelase kuldmedalid. Need anti viiele inimesele, kes on andnud riigi arengusse erilise panuse.

Töörahva solidaarsuse päev oli omaaegse Nõukogude Liidu kalendri üks tähtsündmusi, mida tähistati uhkete paraadidega, kus kõrgete parteiametnike silme alt käisid läbi punalippe lehvitavad vabrikutööliste, põllumeeste, sportlaste, sõdurite jne kolonnid.

Presidenti toetab 82% venemaalastest

Enamiku venemaalaste hinnangul tüürib president Vladimir Putin riiki õiges suunas, nähtub kolmapäeval avaldatud küsitlustulemustest.

Putini tegevuse riigipeana kiidab heaks 82% venemaalastest, teatas küsitluse teinud Levada uuringukeskus.

Putini reiting kerkis kuuga 10 protsendipunkti (märtsi algul toetas teda 72% küsitletuist), ent aasta algusega võrreldes koguni 17 protsendipunkti. Presidendi tegevusega polnud aprillis rahul 17% ja jaanuaris 345 küsitletutest. Küsitlus, mis hõlmas 1602 täiskasvanud inimest, korraldati ajavahemikul 25.–28. aprillini riigi 45 regioonis.

Peaminister Dmitri Medvedevi tegevusega oli aprillis rahul 60% küsitletuist (jaanuaris 48%), rahulolematuid oli 38%. 

Barroso: Putin soovib kontrolli Ukraina üle

Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk on "täielik kontroll" Ukraina üle, ehkki mitte tingimata sõjaliste vahenditega, ütles Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso kolmapäeval.

"Mul pole vähimatki kahtlust, et härra Putini eesmärk on saavutada täielik kontroll Ukraina üle," rääkis Barroso USA pealinnas Washingtonis mõttekoja Atlandi Nõukogu (Atlantic Council) üritusel.

"Ma ei ütle, et tema eesmärk on tingimata okupeerida kogu Ukraina, kuid täielik kontroll Ukraina üle on tema eesmärk, selles ma ei kahtle," lisas ta.

"Õigupoolest on ta mulle mitu korda öelnud, et iseseisev Ukraina on lääne kunstlik moodustis," märkis Barroso.

Euroopa Komisjoni president ütles, et Venemaa sekkumine naaberriigis on ohtlik pretsedent, mis eirab rahvusvahelist õigust.

Barroso sõnul on Putin tahtnud Ukrainat pikka aega Moskva juhitud tolliliitu ning on vastu Kiievi ja Euroopa Liidu lõimumisleppele.

"Probleem seisneb selles, et intellektuaalselt ja emotsionaalselt pole Venemaa juhtkond ja kindlasti president Putin leppinud Ukraina iseseisvusega," ütles ta. "Nende arvates peaks Ukraina olema osa Venemaast."

Ukraina valitsus ja lääneriigid süüdistavad Moskvat venemeelsete mässu õhutamises Ida-Ukrainas. Barroso sõnul on ELi ja USA sanktsioonide eesmärk näidata Venemaale, et selle tegevus Ukrainas toob kaasa tõsised tagajärjed.

Vene sõjaväelased hõivasid pärast Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši tagandamist veebruari lõpus Ukrainale kuuluva vene enamusega Krimmi poolsaare, mis märtsi keskel liideti Venemaaga.