Kommentaar

Juhtkiri | Puudega inimesed on tööle oodatud (8)

Õhtuleht, 1. mai 2014 18:31
Foto: Andres Varustin
Eesti vajab töövõimereformi ja osaliselt töövõimetud inimesed peavad saama teha tööd, niipalju kui nad seda suudavad. Ses osas oleme täiesti nõus tervise- ja tööministri Urmas Kruuse tänase arvamuslooga, mis sedastab, et 63 protsenti töövõimetutest tahab tööle minna. Vabandust, minister räägib mitte töövõime kaotusest, vaid osalise töövõimega inimestest, väites, et asjade nimetamine teise nimega muudab mõtteviisi ja teeb automaatselt asja paremaks – milles me siiski kahtleme.

Kui minister räägib, et Eesti ühiskond võiks olla palju rikkam, kui osalise töövõimega inimesed sellesse rohkem panustada saaksid, siis arvata võib, et puudega inimesi endid huvitab ühiskonna rikastamisest märksa enam see, et avalikkus kohtleks neid täisväärtuslike inimestena. Ning et tööandjad neid ka tööle võtaksid. Praegu on selleks väidetavalt valmis 2/3 tööandjaist – kõlab veidi liiga ilus. Loodetavasti on need 2/3 ühtlasi valmis maksma osalise töövõimega inimestele nende panusele väärilist palka ning arvestama töökeskkonna loomisel nende vajadustega.

Ministri veidi loosungliku maiguga arvamusartiklit tasakaalustab lugu sügava nägemispuudega, mõlemad jalad kaotanud naisest, kes oma puude kiuste seljatas depressiooni, kasvatas üles lapsed ja hoolitseb insuldi üle elanud abikaasa eest. Ta elab tubli ja täisväärtuslikku elu ning töötab vabatahtlikuna, nõustades nüüd teisi puudega inimesi.

Vapper naine ütleb, et Eesti sotsiaalsüsteem ei olegi nii halb ja puudega inimesel on tegelikult päris palju võimalusi abi saada. Tasapisi avanes tema ees uus maailm ja kinnistus teadmine, et elu ei olegi läbi. Probleemiks on aga, et ei puudega inimesed ega sageli ka sotsiaaltöötajad ise ei tea nendest võimalustest ega sellest, mida peab tegema, et abi saada. Tema hinnangul peaks sotsiaalalal olema tööl rohkem puudega inimesi, kes omasuguseid paremini nõustada saavad, sest on ise samasuguste probleemidega kokku puutunud. Pealegi – isikliku kogemusega nõustaja jutt on kindlasti usutavam, kui äsja ülikooli lõpetanud ametniku jutt, et ärge muretsege, kõik saab korda.

Pole vahet, kas lähtuda töövõimetusest või töövõimest – reform käivitub vaid juhul, kui kõik osapooled sellega kaasa tulevad ja suudavad süstida puudega inimestesse usku, et neid tõepoolest oodatakse tööle.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee