Tudengina Hollandis

Tudengina Hollandis: oranžihullus, mida siin olles maha magada ei tohi! 

Kais Allkivi, 30. aprill 2014, 10:46
LIHTNE LAHENDUS: Ehkki paljud kaastudengid soetasid omale spetsiaalselt kuningapäevaks Hollandi sümboolikaga oranže rõivaid ja aksessuaare, leppisin mina lihtsalt nende paari oranžikarva rõivaesemega, mis niigi kapis olemas olid.  Raquel Pan
Kui sattuda kuningapäeva ajal Hollandis olema, võib jääda mulje, nagu siirduks kogu rahvas ühtäkki jalgpallimängule kodumeeskonda toetama. Nii kaugele, kui silm ulatub, laiub oranž inimmeri: pidulised kannavad oranže särke, salle, kaabusid, parukaid, kroone, prille ja totraid trakse. Põski ehivad sageli Hollandi lipukesed.

Olgugi tegu patriootliku pühaga, võtavad ka turistid ja siin elavad välismaalased enda ehtimist tõsiselt (kui mitte tõsisemaltki). Igal aastal sõidab aprilli lõpus Amsterdami valitseva monarhi auks korraldatavatest pidustustest osa saama umbes 700 000 turisti. Välistudengidki ei jäta võimalust kasutamata ning võtavad peomöllust suure elevusega osa, klõpsutades igal sammul fotosid, et ehthollandilikku elamust sõpradega jagada.

Samal teemal

 Olin ka ise otsustanud püha, mis kannab sellest aastast esimest korda üle 124 aasta taas kuningapäeva nime, suurejooneliselt tähistada. Ehkki ma ei varunud eeskujulikult kõiksugu Hollandiga seotud aksessuaare, nagu paljud kaastudengid, olin siia õppima tulles targu kaasa pakkinud oranži kampsuni ja sama värvi retuusid, mille kapist leidsin. Kiirete tegemiste keerises suutsin ma aga kuningannapäevaga võrreldes pisut varasemale ajale nihkunud tähtpäeva vahepeal täiesti ära unustada.

30. aprillilt 27. aprillile, mullu kuningaks kroonitud Willem-Alexanderi sünnipäevale, kolinud püha tähistati tänavu veel päeva võrra varem, sest õige päev olnuks pühapäev. Nagu ikka, hakkas trall pihta juba suure püha eelõhtul - kuningaööl. Alles reede pärastlõunal tuletas sõbranna mulle pidustusi meelde. Ehkki olin kavatsenud suurema osa nädalalõpust kooliasjadega tegeleda, jäi see mõte nüüd sinnapaika. Kui tihti ma ikka sellisel ajal Hollandisse satun?

Kuigi Utrechti tänavail toimuv kahvatub kahtlemata Amsterdamis käiva möllu kõrval, kinnitasid kohalikud - väiksematest kohtadest pärit - tuttavad, et riigi südames asuv suuruselt neljas linn on üks parimaid paiku, kus kuningaööd ja -päeva veeta. Reede õhtuks oli kesklinna üles seatud kaks suurt vabaõhulava: ühel keerutasid DJd efektse tuledemängu saatel plaate, teisel esitasid peobändid maailmakuulsaid tantsuhitte. Konkurentsi pakkusid baarid, mis väliterrassi samuti diskopõrandaks muutsid. Vahepeal võis tekkida täielik kakofoonia - kõrvad püüdsid igast kaarest erinevaid helisid. Isegi täpselt ühe suure lava taga oli püsti löödud n-ö oma pidu, kus mürtsus hoopis teine muusika.

Vabaõhuüritustele võib võtta oma sööke-jooke

Lavade juures ja ümberkaudsetel tänavatel tungles tuhandeid lõbusas meeleolus inimesi. Kui muidu on hollandlased - vähemalt siinsed noored - hilised pidutsejad, kes sageli alles pärast südaööd pubis kogunevadki, siis nüüd olid paljud jõudnud end selleks ajaks juba tinavileks juua. Et tegu on tõelise rahvapeoga, on vabaõhukontserdid kõigile tasuta ning keegi ei keela oma sööke-jooke kaasa võtmast, ehkki vaadiõlut, kokteile ja kiiret näljakustutust leiab ka koha pealt. Paljud noorteseltskonnad tulid tantsuplatsile oma kuuspakkidega. Laupäeval, kui kontserdiprogramm jätkus, said pidulised rahumeeli keha kinnitada lähimast toidupoest ostetud söögipoolisega.

Algul oli mul mõte sõita kuningapäevaks Amsterdami ning tuttavadki ärgitasid mind takka, ent pärast varahommikuni tantsimist olid kõik nii rammestunud ja pika unega, et laupäeva lõuna ajal ei tundunud mõte pealinnas sadade tuhandete inimeste seas tunglemisest enam kuigi ahvatlev. Pealegi avastasime, et oleksime pidanud seda käiku hoolikamalt plaanima, sest Amsterdami puupüsti täis pearaudteejaama ei soovitata sel päeval üldse jalga tõsta ning sealsesse kesklinna tuleks minna mitme transpordivahendiga.

Seega otsustasime pilgu peale heita Utrechtis toimuvale. Tõelise massiürituse kogemuse sai ju juba siingi kätte. Kohati polnud ruumi vasakule ega paremale astuda, üle koormatud telefonivõrk valmistas massi sees üksteist ära kaotanud semudele peavalu ning kui harilikult on siinsetel teedel kuningaks jalgrattur, siis nüüd vallutasid pidulised ka ratta- ja autotee (busse ja autosid südalinna ei lastudki). Reede ööl oli omaette jõuproov jalgsi kojusiirdujate vahel rattaga slaalomit sõita, seda enam, et jommis inimeste järgmine samm on tihti ettearvamatu (olin ise joonud vaid ühe õlle, kohalikke ei takista rattasadulasse istumast ka tunduvalt suurem alkoholikogus. Laupäeval läksime linna peale jala.

Nagu paljud amsterdamlased, tähistab ka omajagu utrechtlasi tähtsat püha vee peal - kanalid olid täis oranži kandvate peoseltskondadega paate. Samuti oli üsna suurel alal püsti pandud traditsiooniline vabaturg, kus igaüks võib müüa kasutatud esemeid, mida ta enam ei vaja. Keskpäeval jätkusid keskjaama lähistel Neude väljakul muusikaetteasted, mistap asusid pidulised juba õige varakult vägijooke kummutama. Teise päeva õhtupoolikuks oli meeleolu üsna ülemeelikuks paisunud. Näis, et ka popmuusika välja vahetanud rahvalikud laulud aitasid sellele kaasa.

Arvestama peab õlledušiga

Kui varem tahtsid võõrad noormehed lihtsalt koos pilti teha või näppasid mu sõbrannalt oranži kaabut, et seda naljaviluks semudele pähe suruda (mõlemat juhtus korduvalt), siis nüüd jooksis üks kiilaspäine kutt, kes tantsurongi vedas, mulle peaga vastu tagumikku. Ümberkaudsetel oli muidugi nalja nabani. Ühel hetkel hakkasid ülevoolavas tujus tantsijad õllepurkidest märjukest välja pritsima - sooja oli tõepoolest 19 kraadi, ehk vajasid nad jahutust? Või on see lihtsalt mingi komme? Igatahes tuli õllega pritsijaid aina juurde. Ka mul said selg ja juuksed märjaks. Tuttavad väitsid, et nemad valati õllega üle juba eelnenud ööl.

Nägin ka lähedalt, kuidas kaks meest ühe naise pärast rüselema läksid. Toekas politseinik oli aga kiirelt jaol. Üleüldse oli kogu aeg hea turvatud tunne, sest politseinikud olid pidevalt silmapiiril. Ajakirjandusest võis lugeda, et pidustused kulgesid rahulikult. Tänavakoristajaid jäi aga ootama meeletu prahihunnik. Ehkki kogunemispaikades olid mahukad prügikastid olemas, jäi suur osa joogipurke ja -pudeleid ning toidupakendeid maha vedelema. Vaid pool tundi pärast kella 18, mil linna korraldatud avalikud üritused lõppesid, võis näha teepuhastusautosid ja tänavailt prügi kokku imevaid koristajaid.

Mürgel kestabki kuningapäeva eelõhtust kuni järgmise õhtuni, kuid lõppeb traditsiooniliselt piisavalt vara (Amsterdamis kell 20 või 21), et kõik tahtjad rongiga koju pääseksid. Pealegi tuleb inimestel järgmisel päeval taas tööle minna, kui püha argipäevale satub. Seekord jätkasid paljud siseruumides pidutsemist, sest järgnes ju vaba pühapäev. Ometi eelistavad kohalikud seda, kui tähtpäevaga kaasneb ka töölt vaba päev. Tuleval aasta on neil õnne: esmaspäevale langev kuningapäev pikendab nädalavahetust. Huvitav, kuidas need, kes juba reede õhtul auru väljalaskmist alustavad, esmaspäeva õhtuni vastu peavad?

Tabasin end mõttelt, et see pralletav rahvamass on justkui kuninga sünnipäevakülalised ning sündmus ise meenutab hiiglaslikku teemapidu, kuhu on kutsutud igaüks - olgu ta kust tahes pärit või mis tahes vanuses. Tänavatel polnud kaugeltki näha vaid noori. Eakamad eelistasid lava ees karglemise asemel kuulata muusikat ja nautida klaasikest õlut mõne söögikoha väliterrassil.

Mõtlema pani vaid see, kas selles melus peaks osalema väikeste lastega. See, et mõningad vanemad lubasid lasteaia- või algkooliealistel põnnidel kuningaööl valju tantsumuusika taktis esireas näppu visata, tundus pisut kummastav - ka paarile hollandlasele, kellega selle üle arutlesime. Järgmisel päeval oli mul kahju lastest, kes vanemate näpu otsas lõputute õllepurkide otsas koperdasid. Päris pereüritus selline avalik prassimine vist siiski ei ole. Võsukestega saab minna näiteks laste täikale, kus lapsed müüvad mänguasju ja raamatuid, millest nad on välja kasvanud.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee