Maailm

Krimmitatarlaste juht bandiitidega koostööd ei tee (17)

Allan Espenberg, 30. aprill 2014 07:00
TUNNUSTATUD JUHT: Mustafa Cemilev on olnud krimmitatarlaste tunnustatud juht üle 20 aasta. Foto: Reuters
Venemaa koosseisu kuuluva Tatarstani mitu ühiskondlikku organisatsiooni esitasid krimmitatarlaste liidri Mustafa Cemilevi Nobeli rahupreemia kandidaadiks. Kandidaatide hulgas on ka Venemaa president Vladimir Putin, mistõttu nähakse Cemilevi ja Putini konkurentsis ka vastasseisu demokraatia ja diktatuuri, aru ja jõu, rahu ja sõja vahel.

Tatarstani ühiskondlike organisatsioonide arvates on Mustafa Cemilev üks kõige väärikamaid kandidaate Nobeli preemiale, sest just tänu temale said krimmitatarlastest Ukraina ühiskonna kindel ja lahutamatu koostisosa. Cemilevi üheks suuremaks kordaminekuks peetakse seda, et tema juhitud rahvusliikumine saavutas krimmitatarlaste naasmise küüditamiskohtadest Krimmi rahumeelsel teel.

Cemilev on koostööaldis kõigi tatarlastega, ükskõik, kus nad ka ei elaks, kuid mitte Tatarstani juhtidega. Ta süüdistas Tatarstani võime sobingus Moskvaga hiljutiste Krimmi sündmuste ajal.

Kompromissitu võitlus Nõukogude võimuga

70aastane Mustafa Abdülcemil Cemilev Q?r?mo?lu (Mustafa Džemilev) on krimmitatarlaste tunnustatud liider olnud juba üle

Samal teemal

20 aasta. Tõenäoliselt oleks ta seda osa täitnud veelgi pikemat aega, kui Nõukogude võim poleks teda taga kiusanud ja represseerinud.

Mustafa polnud veel üheaastanegi, kui kogu tema pere – nagu kõik teisedki krimmitatarlased – küüditati Krimmist. Cemilevid viidi Usbekistani, kuhu nad jäid mitmekümneks aastaks. Täisealisena hakkas Mustafa tegelema inimõiguste kaitsmisega Nõukogude Liidus, sealhulgas nõudma õigust krimmitatarlastel naasta pärast stalinlikku küüditamist Krimmi, ning tulemused ei andnud kaua oodata.

Nõukogudevastase tegevuse eest arreteeriti Cemilev kuus korda ning tal tuli ligi 15 aastat veeta vanglates, vangilaagrites ja asumisel. Tema biograafia üheks kuulsamaks episoodiks on 303päevane näljastreik Omski vanglas aastatel 1975–76.

Vabanenud 1986. aastal vangistusest, asus ta aktiivselt krimmitatarlaste õigusi ja huvisid kaitsma. Kolm aastat hiljem jõudis Nõukogude üks tuntumaid dissidente pärast pikki eksirännakuid tagasi Krimmi kodukamarale ja valiti 1991. aastal krimmitatari medžlise esimeheks. Sel ametikohal oli ta kuni 2013. aasta lõpuni.

Kuid pensionile ei saanud Cemilev jääda, sest peatselt hakkasid Krimmi ümber toimuma sündmused, mis viisid poolsaare Venemaa koosseisu. Nüüd vajavad krimmitatarlased temasugust tegusat meest rohkem kui kunagi varem. Näiteks viimase kuu jooksul reisis Ukraina parlamendi liige Cemilev mööda maailma ja tutvustas krimmitatarlaste seisukohti maailma liidritele. Nii esines ta kõnega ÜRO Julgeolekunõukogus, käis NATO peakorteris ja Türgis, kus teda autasustati riigi kõrgeima aumärgiga. Ühtlasi tegi ta ettepaneku ÜRO rahusõdurite toomiseks Krimmi, sest sellest võib tema arvates saada teine Tšetšeeenia.

Krimmitatarlased – Venemaa valupunkt

Cemilev on oma seisukohtade väljaütlemises üsna järsk ja ei hoia emotsioone tagasi. Nii on ta Venemaad ja selle juhte korduvalt kritiseerinud ja ka ebatsensuursete sõnadega kostitanud. Samas on ta tõdenud, et krimmitatarlastel pole jõudu astuda okupatsioonirežiimile vastu ja kaitsta oma õigusi, kuid ta loodab, et vastuhakk ei jää tulemata, sest krimmitatarlased pigem surevad, kui lasevad end uuesti küüditada.

Praegu ametis olevat Ukraina valitsust nimetab Cemilev iseseisvusaegsetest valitsustest kõige demokraatlikumaks kas või seetõttu, et Ukraina parlament tunnustas krimmitatarlasi Krimmi põlisrahvana. Kuid Krimmi nüüdsetest valitsejatest ta lugu ei pea ja ei soovita krimmitatarlastel nendega tegemist teha. "Istuda ühe laua taha bandiitidega pean ma ebaeetiliseks," on Cemilev öelnud. Ka Janukovõtši endist režiimi nimetas ta mitte ainult venemeelseks, vaid ka bandiitlikuks.

Venemaale on kasulik saada krimmitatarlastelt toetus oma poliitikale või äärmisel juhul lõhestada krimmitatari kogukond. Putin on taibanud, mida tähendab põlisrahva arvamus ja on seetõttu ise otsinud kontakti Cemileviga. "Talle on oluline, et krimmitatarlased kui põlisrahvas kiidaks heaks Krimmi liitmise Venemaaga. See annaks talle pihku tähtsa trumbi ja ta saaks öelda: näete, isegi põlisrahvas tahab mind," toonitas Cemilev.

Eks sel eesmärgil teatas Putin 21. aprillil ka Krimmi rahvaste (krimmitatarlased, armeenlased, sakslased, kreeklased) rehabiliteerimisest, kes kannatasid stalinlike repressioonide all. Cemilev leidis selle peale, et Putini määrus on vaid samm Vene poliitika tugevdamiseks poolsaarel. "Venemaa ise peab end meie ees 1944. aastal sooritatud kuriteo eest rehabiliteerima," kinnitas ta.

Nüüd on püstitunud küsimus: kuidas krimmitatarlased, keda elab Krimmis umbes 300 000, peaksid edasi käituma. Ka Cemilev pole välistanud võimalust, et ajutiselt tuleb vastu võtta Vene pass, kuid see ei lahenda olukorda. "Saades Venemaa kodanikeks, satume me väga õigusetusse olukorda," on ta öelnud, sest sel juhul saavad krimmitatarlastest välismaalased oma kodumaal. Cemilev on ka rõhutanud, et isegi siis, kui Venemaa teeb neile mingisuguseid järeleandmisi (20%line esindatus võimuorganites, kohanimede taastamine, keele aktseptimine jms), ei tunnistata ikkagi okupeerimist. Tema sõnul pooldavad krimmitatarlased Ukraina territoriaalset terviklikkust ning 99% krimmitatarlastest on okupatsiooni vastu ja Vene vägede väljaviimise poolt.

Venelaste poolt keelud ja sanktsioonid

Venemaa on aga samal ajal alustanud klaperjahti – nagu omal ajal Nõukogude Liitki – Cemilevi vastu. Moskva võimud pole rahul tema vaadete ja tegevusega, sest krimmitatarlaste liider astus välja Krimmi ühinemise vastu Venemaaga ja kutsus tatarlasi boikottima märtsireferendumit. Venemaa sissetungi kohta Krimmi ütles ta aga nii: "Sellist matslikkust ei osanud keegi oodata. See, et Venemaa rikub avalikult enda sõlmitud kokkuleppeid, tundus uskumatu. Kõik toimuv kinnitab poeedi sõnu, et Venemaad mõistusega ei mõista."

Peale selle kehtestasid Vene võimud tsensuuri mitme medž­lise liikme suhtes. Näiteks

on Krimmi telesaadetes keelatud näidata Cemilevi ja teisi krimmitatarlaste juhte. Paljusid krimmitatarlasi ähvardatakse aga vallandamise või muude sanktsioonidega, kui nad ei võta Vene kodakondsust või ei hakka vähemalt neutraalselt suhtuma uutesse võimudesse. Samuti jälgitakse tatarlasi lausa avalikult Krimmi mošeedes.

Cemilevi oletus tulevaste sündmuste kohta on selline: "Nad hakkavad arvatavasti tegutsema nii nagu 18. sajandil, kui Venemaa okupeeris Krimmi. Inimesi ei küüditatud, vaid lihtsalt loodi karm olukord – usutunnete üle mõnitamine, maade äravõtmine... Elu muutus väljakannatamatuks ja suurem osa emigreerus. Nii on Türgis praegu rohkem krimmitatarlasi kui Krimmis."

70 aastat küüditamisest

Peatselt on kätte jõudmas krimmitatarlastele tähtis kuupäev – 18. mai, kui möödub 70 aastat küüditamise algusest. Siis viidi 22 päeva jooksul Krimmist ametlikel andmetel minema 183 155 krimmitatarlast.

Mustafa Cemilev kutsus sel puhul kõiki kogunema Krimmi ja mälestama hukkunuid. Senini on igal aastal tulnud miitingule 30 000–50 000 inimest, kuid kuidas saab olukord olema tänavu, ei oska keegi ennustada.

Siiski on Cemilev kindel, et Tatari lippudega üritus ärritab nii Vene eriteenistusi kui ka Krimmi omakaitset ning oodata võib ka provokatsioone. Samas pole ta nõus korraldama meeleavaldust venelaste stsenaariumi järgi koos Krimmi praeguse sümboolika ja Vene lippudega.

Samal teemal

07.02.2016
Terroriakt krimmitatarlaste vastu
03.04.2015
Türgi muretseb krimmitatarlaste õiguste rikkumise pärast
02.05.2014
Venemaal süveneb Putini kultus
30.04.2014
Ukraina president: me ei suuda olukorda idaosas kontrollida