Uudised

Meie muda on maailmatasemel  

9. juuli 1997, 00:00

Mudaravi on Eestis tuntud üle paarisaja aasta, meie teaduslikus meditsiinis on seda kasutatud pool sajandit vähem. Nahaarst Rudolf Markovitši sõnul on Eesti ravimuda nii koostiselt kui ka omadustelt unikaalne, umbes samasugust muda on vaid üksikutes leiukohtades Ameerikas, Austraalias ja Iisraelis.

Muda leiukohti on Eestis palju. Viimasel ajal on uuritud ja kasutatud Ermistu järve muda. Kasutusel on ka Kuressaare lahe muda, mis oma toime poolest on küllaltki aktiivne (teatud krooniliste haiguste puhul on selline bioaktiivsus väga vajalik). Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda. Värska järve muda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed. Samal ajal on nii Haapsalus kui ka Pärnus kasutatava Haapsalu muda puhul südamekahjustus üks vastunäidustusi.

Naha kaudu nooremaks

Spetsialistide arvates on meil muda näol tegemist erilise loodusanniga, millega ei tohiks ravida vaid onkoloogiliste haiguste korral. Hästi aitab muda naha- ja ainevahetushaiguste, luu-, liigese- ja lihasehädade, samuti teatud närvisüsteemikahjustuste korral. Ka vegetatiivse närvisüsteemi häirete raviks võib muda olla väga soodne.

Raviks saab muda tarvitada vanni või mähisena, seejuures nii soojendatult, leigelt kui ka külmalt. Muda toime on igal juhul erinev ja seepärast tuleb enne selle kasutamist kindlasti arstiga nõu pidada.

Nahahaiguste ravimist mudaga on uurinud prof. A. Paldrok (1925), viimastel aastakümnetel aga M. Martinson, R. Markovitš jt. Eriti tõhus on see olnud psoriaasi ehk soomussammaspoole ravis.

"On teada, et muda komponendid imenduvad organismi naha kaudu," selgitas dr. Markovitš. "Samuti on selge, et soojus suurendab seda toimet. Näiteks südame vereringe häirete puhul on ehk õigem kasutada leiget või külma muda. Iluraviski võib muda maskina kasutada nii jahedalt kui ka leigelt - naha noorendamiseks on see üsna tõhus vahend, efekti võib saavutada juba mõne korraga. Reeglina peaks muda kasutama maskidena täiskuurina, see tähendab vähemalt 15-20 korda."

Muda mõjub hästi ka tervetele

Dr. Markovitši sõnul pole mudaravi tänapäeval mõtet karta - pigem võiks karta ravimeid ja meid ümbritsevat halvenevat väliskeskkonna keemilist kooslust, eriti linnades. Seepärast võiksid muda kasutada ka kõik end tervena tundvad inimesed - see stimuleerib närvisüsteemi ja ainevahetust, mis omakorda tugevdab inimese tervist ja suurendab töövõimet. Mudaravi mõjul väheneb oluliselt ka organismi pingestatus.

Markovitši sõnul arvavad meie inimesed, et kuurortravi teises kliimas on parem. "Tegelikult on asi pigem vastupidi. Aklimatiseerumine võtab ju oma aja ning ravi mõnu nautimiseks jääb väga kaugele sõitmise korral vaid mõni päev. Nii muutub ravi mõte küsitavaks. Minu arvates on õige, kui inimene saab ravi enam-vähem samasuguses kliimas, kus ta elab."

Mudaravi-profülaktika tuleb Markovitši sõnul kõne alla juhul, kui inimesel on varem diagnoositud kahjustused, mille vastu mudaravi hästi aidanud on. "Näiteks edukalt ravitud liigese- või nahahaigust võiks korduskuurina järelravida," märkis spetsialist ja lisas, et neid kuure peaks tegema mitme aasta vältel.

Esimesed sammud muda müümisel

Füsiaatria ja kuurortravi osana on mudaravi populaarne Kesk-Euroopas, vähem kasutatakse seda Skandinaavias. Eesti muda on Markovitši sõnul Euroopas väljaspool konkurentsi, sest mujal kasutatakse rohkelt turbamuda ja fangot. (Fango on vulkaaanilise tegevuse tagajärjel tekkinud mineraalmuda.) Omaette nähtus on aga maailmaturul hinnatud Surnumere muda. Selle üks eriomadus on väga tugev mineralisatsiooniaste, mis aga mõnel juhul võib olla meditsiiniliselt vastunäidustatud.

Esimesi samme muda müümisel maailmaturule tehakse ka Eestis, sest see on kaup, mis mitme haiguse ravimisel annab häid tulemusi. Kosmeetikaturul on esimene mudamaski tootja Flora, Haapsalu muda on saadaval pakitult ja ka rikastatud kujul. Lähemal ajal tuleb pakkidena müügile ka Ermistu järve ravimuda.

"Aastakümneid tagasi sünteesiti Eestimaal mudast eraldatud humiinainetest preparaat, mis pole oma tähtsust senimaani kaotanud," nentis dr. Markovitš. Selle preparaadiga tehakse mudaravikuuride vahel ambulatoorset ravi.

Seega on muda tänu tema paljudele ravitoimega komponentidele võimalik väga mitmel moel kasutada.

Haigekassa ei taha maksta

Mudaravi tulevikku Eestis näeb selle propageerija Rudolf Markovitš esmalt vastavate uuringute edendamises. See võiks olla üks prioriteete, mis aitaks taastusravi märksa efektiivsemaks muuta. Ka olemasolevad mudaravi võimalused tuleks Eestis 100% ära kasutada.

Kahetsusväärne on Markovitši sõnul seejuures aga asjaolu, et haigekassa praegu ambulatoorse ja sanatoorse mudaravi eest ei maksa. "Kui varem kattis haigekassa füsiaatria kulud täielikult, siis praegu on eeskujuks võetud Skandinaavia, kus füsiaatrilise ravi eest tuleb igal inimesel ise tasuda. Tulevikus võiks ettevõtted-asutused hakata oma töötajate tervise vastu suuremat huvi tundma ja teatud hulgale inimestele aastas ka muda- ja muu füsiaatrilise ravi eest ka tasuda."

ÜLLI PLINK

VAMBOLA SALUPUU foto

Mudavannid Värskas.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee