Psühholoogia blogi

Psühholoogia blogi: vajadused abielus 1. osa

Tiina Kilkson, psüholoog , 1. mai 2014, 12:48

5 KOMMENTAARI

t
Timo/ 1. mai 2014, 22:16
Jutuga olen päri, kuid elus on kahjuks kujunenud enamasti nii, et naistel on pärast lapse sündi meest vaja vaid palgapäeval. Ka siis on tegemist alati "haletsusväärse numbriga". Paljudel ei oska oma mees mitte midagi... Muidugi võib uus ja esialgu igati kobedam isend mingi aja olla soojendav ja lohutav, kuid siis kõik kordub. Kui mehi süüdistatakse igaveses lapsepõlves, siis naised vajavad pigem teenrit, pankurit ja ämblikmeest ühes isikus. Kui seda tegelast mitmel katsel leida ei õnnestu, peavad kohtutäiturid ja saade "Kodutunne" appi tulema. Paraku esimesed tööturgu ei reguleeri ja teistel lihtsalt napib vahendeid. Muidugi võib seadusi karmistada, kuid seadused meie elu ei ela! Mulle tundub väga sageli enda elule tagasi vaadates ja ümbritsevat kiigates, et naised tahavad olla võrdsed õigustes, kuid mitte kohustustes. Kui mees on püksikummi lõdvale lasknud, siis peab ta vastutama, Naised sama patu juures poevad peitu laste seljataha ja on alati "vaesed kannatajad". Tahan elada ainult väljaspool abielu ja mitte kuulda "partnerlusseadusest", mis tagaukse kaudu meie ellu trügib! Kõige ahistatum tegelane siin ühiskonnas on valge, abielus, heteroseksuaalne pereisa.... Õiguse eest saada päranduseks naise võlad, naabrimehe lapsed ja rahulolematu ämm pole juba ammu mehed nõus sentigi maksma -nüüd otsib riik uut võimalust......
Siiski On olemas pisikeste iluvigadega, eluterveid naisi ja mehi, kes tahavad ja oskavad koos elada. Kolmandal katsel sain sellisega kokku :)
p
ema, koka, sekspartneri eest. Kiidaks ja nunnutaks. Loomulikult naised väsivad sest jamast, enamasti ju lapsed ka ning naispoolt ei kiida eriti keegi. Ja enamus mehi on elu viimasel kümnendil ka poisikesed.
m
Mirjam/ 1. mai 2014, 17:19
Jah, üsna päri ka, aga raske jälgida.
Mina arvatavasti ei kiitnud nii eriti, tema see-eest kiitis kõigi eest. Näed, mida mina saavutanud olen, näed, selle olen mina teinud, tolle olen mina teinud. Vaatasin mina kodus ringi, no tõepoolest, pole ma naelu löönud, pole aknaid paigaldanud, kappe kokku monteerinud. Must masendus hakkas tekkima - tõepoolest, polegi käegakatsutavat minust midagi järel. Lõpuks ei kiitnud ma pea üldse, tema aga uhkeldas sellevõrra rohkem, ka minu eest.
Pärast paarikümmet abieluaastat on väga raske ka uudset ja erutavat seksi mõlemal pool teineteisele pakkuda.
n
Njaa.../ 1. mai 2014, 16:31
Mehele on ülioluline... mehele on väga tähtis... mees peab väga oluliseks... Jessas küll, kui kogu paarisuhe keerleb mehe vajaduste ja nende eeskujuliku rahuldamise ümber, siis pole see "mees" lapseeast välja jõudnud.
p
psühholoog/ 1. mai 2014, 13:13
üsna päri selle jutuga siin. Ja tänapäeval pigem kooselu paljudel juhtudel kui abielu.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee