Kõik inimesed võivad olla loovad, sest see on arendatav. Näiteks Tallinna Ülikoolis õpetatakse õpetajatele loovust. Eesti keeles on ilmunud mitmeid loovuse teemalisi raamatuid ja kõik, kes selle valdkonna vastu huvi tunnevad, peaksid lihtsalt materjale leidma.

Loovus on millegi uue ja originaalse tegemine. Õpetajatel on loovus väga oluline, et nad oskaksid lastes loovust arendada ja teada on see, et loovatel õpetajatel on ka loovamad õpilased.

Õpilasi tuleb julgustada, et nad oleksid originaalsed ja loovad. Õpetajatel on oluline olla eeskujuks, et õpilaste loovus avalduks. Loovuse avaldumiseks võib olla joonistus, luuletus, kirjand, toode jm.

Loovus ei ole kindlasti kuritegeliku plaani planeerimine. Igapäevane loovus on see, mis ilmneb meil argielus, nagu uue retsepti katsetamine, teisest tänavast nt tööle minek jne.

Väga hea tulemus on kui inimene loovalt tegeledes unustab ümbruse ja aja ja tegeleb ainult oma loovuse väljendamisega. Igapäevane loovus võib avalduda väga erinevates eluvaldkondades.

Ole avatud uutele väljakutsetele ja proovi erinevaid asju, mida sa tavaliselt ei proovi. Katseta, tee teisiti, mõtle, kuidas võiks asja teha ökonoomsemalt, mis siis kui asi oleks 5 korda suurem või 5 korda väiksem, mida siis saaks selle asjaga teha? Ole julge ja isikupärane.

Püsi omas ajas, et sind ei peetaks hulluks, sest liiga originaalset asja ei ole ühiskond valmis vastu võtma. Divergentne mõtlemine ehk nn. „lahknev mõtlemine" soodustab uudsete ideede teket ja paljude ebatavaliste lahenduste pakkumist ühe ja sama probleemi kohta.

Oluline on ka mõtlemise kiirus ja kujutluste voolavus, mõtlemise originaalsus (vanade asjade uut moodi tegemine), mõtlemise paindlikkus (võime kiiresti ühelt tegevuselt teisele lülituda).

Loovus ei ilmne ainult siis, kui tulemuseks on maailmakuulsus, vaid ka siis, kui tehakse enda jaoks midagi uut ja unikaalset.

Lapsed on juba väikesest peale väga loovad ja meisterdavad igasuguseid asju, kuid mida vanemaks inimene saab, seda vähem ta üldjuhul loovusega tegeleb.

Miks see nii on? Eks iga täiskasvanud inimene teab ise, miks ta enam nii palju loovalt ei tegutse kui lapsepõlves.

Üheks teguriks on kindlasti aja puudus, mille taha vabandavalt poetakse, tegelikult loovus ei võta üldse palju aega ja sellega saab tegeleda isegi tööl puhkepausi pidades. Puhkepausi ajal võib mõelda põletavale probleemile erinevaid ja originaalseid lahendusi.

Loovus avaldub väga hästi, kui inimene on lõdvestunud ja vaatab aknast välja, kuulab linnulaulu, jalutab mere ääres või istub kodus kamina ees.

Iga inimene peaks ise tajuma, milline koht teda kõige rohkem inspireerib ja selles kohas võiks vabal ajal võimalikult palju olla, et lasta positiivsel energial endasse koonduda.

Täiest omaette on silmapaistev loovus, mis on vaid väheste õnnelike pärusmaa, aga argiloovuse ja silmapaistva loovuse vahele jääb veel õpiloovus, mis seisneb näiteks selles, kui kaheksanda klassi õpilane õppis ära varjutamise, mis teistele kunstnikele on ammu teada, talle aga on see uus ja põnev avastus.

Ka professionaalselt saab olla loov ja arendada edasi oma kutsevaldkonda. Teha ettepanekuid uuendusteks, edasi arendamiseks jne. See on erialaloovus. Kahjuks paljud ei ole tööl loovad ja on oma mugavustsoonis, kuid piire tuleks lõhkuda ja rutiinist välja tulla.

Loovus viib elu edasi, arendab, pakub uusi elamusi ja teeb elu nauditavaks ja kordumatuks. Julge olla loov, nii tööl, kodus kui ka puhkehetkel ja sa näed oma elu hoopis teise nurga alt ja avastad palju elamisväärset.

Jaga artiklit

2 kommentaari

L
Looja vs tarbija  /   13:39, 29. apr 2014
M
mari  /   07:06, 29. apr 2014
See jutt, et lapsed on juba väikesest peale loovad, kõik ja eranditult, ei vasta tõele. Loovus on anne, mis on valikuline. Mingil määral saab loovust arendada aga see on ka kõik. Tegelikult tahaks teada, kust tuleb see arvamus, et lapsed on kõik loovad. Keegi kuskil on seda rääkima hakanud ja nüüd ei saada pidama. Looduses on ilmselt nii, et enamus ei ole loovad, sest loovusega kaasneb risk. Aga elus püsivad need, kes on keskmised. Seega, loovus on erandlik. Järelikult tuleks oluliselt enam panustada väga loovatesse inimestesse, mitte ühtlustada neid keskmistega. Mida meie koolisüsteem rõõmuga teeb.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis