Õpetajablogi

Õpetaja blogi: kas tänapäeva laps elaks vanaaja lapse kogetud õudused üle? (22)

Hille Kõrgesaar, 28. aprill 2014, 12:01
 PantherMedia / Scanpix
Ma ei arva, et kõik tänapäeva lapsed peaksid malli võtma vanaaja lastest, kuid tänapäeva lapsed on ärahellitatud. Ma usun, et lapsega ei juhtu mitte midagi halba, kui ta arvutist eemale kiskuda ja igapäevastesse tegevustesse kaasata.

Ma ei arva, et lapsele peaks võimaldama ainult talle meeldivaid tegevusi. Milline uus ühiskond kasvab meid õpetama, kui pole kogenud vanaaja mustreid? Kas tänapäeva laps pole ärahellitatud?

Kui ta ei või väiksena midagi teha, siis ei saa mõelda, plõks, aeg sai 18, nüüd on laps sotsiaalselt küps ja valmis ühiskonda astuma. Osa kindlasti on. Aga tänapäeva lastel soovitaksin kindlasti vanaaja mustri läbi teha.

Samal teemal

* Kui vanaaja laps läks üksinda jalgsi hommikul kooli kilomeetreid nii paksus lumes ja pakases kui ka kevadisel veejooksuajal, et jõuda bussi peale õigeks ajaks, siis tänapäeva last toob kooli auto.

* Kui buss hilines või jäi hoopis tulemata, siis vanaaja laps ootas tund aega veel pakases, ehk buss siiski tuleb. Kui ei tulnud, kõmpis sama rada koju tagasi.

* Kui vanaaja laps pärast kooli õigeks ajaks bussi peale ei jõudnud või sageli jäi buss hoopis tulemata, siis astus vanaaja laps vapralt vastu külma tuult ligi kümme kilomeetrit iseseisvalt koju. Tänapäeva lapse tervisele on see kahjulik. Ta võib katki minna. Seetõttu astub ta koduukse juurest auto peale ja sõidab kooliukseni välja.

* Kui vanaaja laps käis vahetunnis ringiratast oma paarilisega, siis tänapäeval võivad nad vahetunnis end välja röökida.

* Kui vanaaja laps võis üksi kodus olla, sest vanemad olid tööl, siis tänapäeva laps seda ei või, see kahjustab tervist ja seab lapse elu ohtu.

* Kui vanaaja laps võis ise riideid triikida, teha süüa, siis tänapäeva laps ei tohi mitte mingil juhul puutuda elektriseadmeid.

* Kui vanaaja laps tegi toad korda ja hoidis majapidamist korras, siis tänapäeva lapsele käib see ülejõu või saab hoopis koristamise eest raha.

* Kui vanaaja laps võis suvel üksinda metsas maasikaid korjata, siis tänapäeva lapsele tuuakse need poest, sest mets on igasugu ohtusid täis.

* Kui vanaaja laps võis üksi tiigi ääres käia, konnadega mängida, siis tänapäeva laps kukub kindlasti vette.

* Kui vanaaja laps vedas korraga 30 ämbrit kilemajja kurkide-tomatite kastmiseks, siis tänapäeva lapsel jääb sellest teadmisest jällegi suu lahti.

* Kui vanaaja lapsel oli paar mänguasja, siis tänapäeva lapsel on neid kümneid-sadu ja ikka on vähe.

* Kui vanaaja laps oskas loovalt nuputada uusi mänge ja meisterdada looduslikust materjalist, siis tänapäeva laps leiab loovuse arvutist või telefonist.

* Kui vanaaja laps võis ise, nimekiri kaasas, poodi minna ja teha vajalikud ostud, siis tänapäeva laps teab, et see on vanemate töö.

* Kui vanaaja laps võis ilma kiivri ja kaitsmeteta jalgrattaga sõita, siis tänapäeva laps on turvaliselt raskemetalliga varustatud.

* Kui vanaaja laps sai koolis halva hinde, siis oli tal õppimata. Kui tänapäeva laps saab koolis halva hinde, siis on õpetaja ta õpetamata jätnud.

* Kui vanaaja laps oskas ise oma tegevust planeerida ja teostada, siis tänapäeva laps kurdab igavust.

* Kui vanaaja laps tegi ise oma kodutööd ära, siis tänapäeval aitavad vanemad selles vallas oma võsukesi.

* Kui vanaaja laps segas tundi või julges kõvemat häält teha vahetunnis, siis pandi ta nurka seisma või sai õpetajalt halvemal juhul kõvasti tutistada. Kui tänapäeva laps segab tundi, siis on tund liiga igav.

* Kui vanaaja lapsel olid pikad juuksed lahtiselt, siis ähvardas õpetaja need maha lõigata. Tänapäeva last see ei sega.

* Kui vanaaja laps kandis koolivormi, siis tänapäeva laps käib mugavalt dressidega nii koolis kui ka kehalise kasvatuse tundides.
Kui vanaaja last kaitsesid vanemad, siis tänapäeva last lastekaitse.

22 KOMMENTAARI

E
... 1. märts 2015, 19:53
Ehk oleks ikka õige ajaga kaasas käia, mitte minevikku tagasi minna
h
hakk 25. mai 2014, 17:29
Kahju, et selliseid nõukaaegseid pedagooge meil veel koolides leidub - siit artiklist ei kõla muud kui kibestumine. Loodetavasti ei ole tegu eesti keele õpetajaga, sest artikli lauseehitus on lihtsalt kohutav.
Loe kõiki (22)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee