Kas mäletate, kui olite ise laps? Missugused te olite? Missugune oli teie mõtlemis- ja käitumismall? Kas olite alati kõigeks valmis ja olite energiastpakatavad julged ning hakkamist täis lapsed?

Kahtlemata olid paljud teist aktiivsed ja eeskujuks teistele. Kahtlemata olid paljud teist lapseeas endassetõmbunud ja tagasihoidlikud. Kahtlemata oli mõlemale poolele kalduvaid lapsi. Loogiline ja iseenesestmõistetav.

Nüüd on saanud teist täiskasvanud, kellest paljudest on sirgunud energilised, aktiivsed ja eesrindlikud inimesed.

Samuti on ka teine pool - täiskasvanud, kes on jäänud tagasihoidlikeks ja introvertseteks. Kumbki loomus pole ju halb, kuid selle mõistmiseks võiksite vaadelda oma lapsi ja võrrelda neid oma lapseeaga.

Ärge võrrelge! Suunake ja arendage!

Vanemad soovivad või koguni eeldavad, et nende lastest kasvaksid tublid, julged, ettevõtlikud noored, kes oskavad ja suudavad ise maailmas toime tulla ja oleksid püüdlikud ning tublid igas etteõtmises.

Kõrged ootused ja lootused võivad hoopis purustada lapse maailmaõppimis-, enesetundmaõppimis- või enesehinnanguvõimalused. Kuna laps ei sünni puhtalt lehelt, siis pole tegemist puhtalt ka kasvatusküsimusega.

Üsna tavaline on, et perekonnas, kus kasvab näiteks kaks last - on üks "öö" ja teine "päev", kuigi kasvatusmeetodid on sarnased. Võimalus on ainult toetada ja kujundada lapse maailmavaadet.

Sageli võib lapses välja kujuneda alaväärsuskompleks, kui ta alles hakkab maailma tunnetama ja õppima tundma uusi asju. Vanemad nõuavad kohe palju, esitades kõrgeid nõudmisi ja võrreldes oma lapsi teiste lastega.

Igas lapses on talent ja positiivne külg

"Kellesse see laps küll läinud on?" võib sageli kuulda vanemate suust, unustades, kui abitud oldi ise oma lapsepõlves.

Loomulikult imab iga laps otsekui käsn endasse tema ümber toimuvat. Vanemad sisendavad lapsesse nii teadlikult kui alateadlikult oma maailmataju.

Karistused, pilked ja negatiivne tagasiside lapsele surub alla lapses tema tõelise vabaduse, loomingujanu, õppimissoovi, tekitades mõningast ebakindlust, hirmu millegi uue ees, hirmu ebaõnnestumise ees, et iga eksimuse korral ootab karistus.

Nii aga võetakse lapselt õppimissoov, imestades hiljem, miks on lapsel halvad hinded. On lapsi, kes õpivad vanemate sõnadest; on lapsi, kes õpivad vanemate käitumismudelist; on lapsi, kes õpivad oma vigadest ja on lapsi, kes aina kordavad vigu. Nii on ka täiskasvanute puhul.

Rääkige oma lastega! Tooge välja positiivne külg

Nii lihtne soovitus, aga kas ja kui palju te seda teete? Lõputud ebaõnnestumiste rõhutamised suruvad lastes alla loomingujanu, soovi õppida, tekitavad ebakindlust ja ohutunde, et iga eksimuse eest võib saada negatiivset tagasisidet oma vanematelt. Nii võtavad vanemad lapselt soovi õppida ning pole siis hiljem vaja imestada, miks lapsel koolis õppeedukus langeb.

Tundke oma lapse iseloomu. Nii mõttetu soovitus, aga kui palju seda "kohtab", et vanematel pole aega oma lastega tegelda, veel vähem uurida tegevuste ja huvide kohta.

Samuti tundub, et vanemad räägivad oma lastega liiga vähe. Teemaks on vaid hinded, toit ja "ole täna õhtul kell 22.00 kodus."

Rääkige oma lastega, saate neist väga palju teada. Tean, et paljud vanemad teevad seda, aga kahjuks paljudel "pole aega". See, kas teil on üks kaks kolm või viisteist last - loeb kvaliteet, mitte kvantiteet.

Jaga artiklit

5 kommentaari

R
ruudi  /   10:58, 16. aug 2014
see artikkli pealkiri on küll õige:)
?
?  /   01:01, 4. aug 2014
Mis kuradi jama see on? Kui sellisest teemast kirjutada, siis võiks seda teha arusaadavas eesti keeles ja ASJATUNDJA!

Päevatoimetaja

Silja Ratt
Telefon 51993733
silja.ratt@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis