Midri ökojumestuse blogi

Mineraalkosmeetika pole nii süütu kui tundub! (6)

Õhtuleht.ee, 25. aprill 2014, 11:51
 Ground Pictures, Georg-Sander Männik
Mineraaljumestustooted pole Eesti turul enam väga uus trend, aga võrreldes teiste jumestustoodetega on need maailmaturul siiski mitte nii palju testitud ja suhteliselt vähe uuritud.

Esile on toodud võrdlused tavakosmeetikaga, mis sisaldab inimesele kahjulikke aineid ja pakutakse, et hea alternatiiv on mineraalkosmeetika. Nagu üldiselt kõigi toodete puhul peaks ka mineraalkosmeetikast teadma teist poolt (kõik ei ole nii süütud nagu võib tunduda). Väga palju sõltub toote lisaainetest ning pealekandmise tehnikast.
Kui tahad kasutama hakata või juba kasutad mineraaltooteid siis kontrolli üle, kas Sinu tooted on ikka parim valik.

Mõnel juhul võib tekkida naha ärritus, mis tingitud kemikaalide sisaldusest. Üheks selliseks ärritajaks on vismut oksükloriid (bismuth oxychloride). Põhimõtteliselt on see sünteetiline asendus talgile. Pärlmutrise sära ja hea katvuse tõttu võib olla üks peamisi komponente tootes.

Kui mineraaltoote kasutamisel tekib punetav ärritus nahale, siis peab koheselt toote maha pesema ja edaspidi sellest konkreetsest tootest hoiduma.
Esineda võib ka allergilist reaktsiooni. Üheks tekitajaks võib olla maisitärklis(cornstarch), mis muidu on hea rasuimava omadusega ja lisab tootele massi, aga naha hügieeni seisukohalt on suur oht mustuse ja isegi seenhaiguste tekkeks(sama võib täheldada ka toiduainetes, kuhu on maisitärklist lisatud).

Magneesiumstearaati (magnesium stearate) kasutatakse toote struktuuri säilitamiseks (hoiab vee ja rasva hästi segatuna). Ohud selle aine puhul algavad juba tooraine töötlemise juures. Nimelt on magneesiumstearaat tihti peale produkt hüdrogeenitud palmirasvast(palm oil). Toorainete hüdrogeenimise (kõrgel temperatuuril õlide töötlemine vesinikuga, mille tulemusel püsib õli toatemperatuuril tahke) käigus tekivad kahjulikud ühendid ning samuti on mõned toorained väga palju pritsitud pestitsiididega(näiteks puuvillaseemned, millest pressitakse õli ning hüdrogeenitakse).

Ka talk on palju poleemikat tekitanud koostisaine. Sellele on pandud peale kahtlus vähitekitajana. Eriti ohtlik sissehingamisel, aga väikeste osakeste tõttu kahjulik ka nahale kandes kuna satub läbi naha vereringesse.
Siiski leidub ka tooteid, mille sees on talk kasutuses suurte osadena ja seetõttu mitte sellist mõju avaldavad nagu väikeste osakestena.

Halvimal juhul võib tekkida lööve ja paistetus.

Väga väikeste osakeste ja keemilise töötlemise tõttu soovitatakse isegi mineraalpuudrist hoiduda. Samas kõige tähtsam on ise jälgida, mis on toote koostises ning kasutamisel naha reaktsiooni jälgida. Ise asi on kui palju  ja kuidas toodet ka peale kantakse. Siin kohal tekib küsimus ohust toote sissehingamisel, aga sellest juba järgmises postituses.

6 KOMMENTAARI

a
asd 1. mai 2014, 21:57
Täitsa haige artikkel.
Peaks esmalt selgeks tegema, et neid aineid sisaldavad kosmeetikatooted ei ole mineraalkosmeetika.
Kasutage ökosertifikaadiga mineraalkosmeetikat ja siis ei pea omale igasugust kahjulikku möga peale ajama.
a
Appiiii.... 26. aprill 2014, 12:29
Kogu loodus meie ümber koosneb keemilisest elementidest. Inimese keha on keemia labor. Me sööme endale sisse iga päev mineraalaineid. Inimeste viga on...
(loe edasi)
Loe kõiki (6)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee