on vajalik mullegi. Kuigi pisike kööginuustik, tuleb alati murelikult ligi kui mul,tõbisel, mingi mure tekib.Suurt abi pole olnud kuid moraalne tugi kah miskit väärt.
Ma ka mõtlesin, kas 61.a. on eakas?Koerad ongi nii truud aga ka targad.Ajakirjanikud peaks ikka mõtlema , kuidas end väljendada.Peatoietaja peaks neid vähe koolitama.Neid apsakaid on ikka pea iga artikli juures.
Kellegi kodusiga olevat ameerikas ja mingi mehe perenaist päästma tirinud (sikutas kuiskilt püksisäärest vms) naine oli ka vana ja mmidagi südamega vist oli. Mees kutsus igatahes kiirabi :D
Enne sügavasse koomasse langemist on teadvus ikka kuidagi ähmaselt alles. Olen ise suhkuhaige, olen olnud koomas. Tunnen kui asi algab, siis on selline seisund, et mõte küll liigub, aga midagi teha eriti ei saa. Selline tunne, kas olen äkki juba surnud? Tobe küll, aga nii on. Kui on kõrvalseisjaid, siis nad saavad midagi magusat juua anda või mõne kommi suhu pista. Aitab ka leivast või saiast, kui inimene on võimeline närima ja neelama. Abi andmisest on kasu, kui kiirelt tegutseda.