Maailm

Armeenia süüdistab endiselt Türgit

AFP/BNS/Õhtuleht.ee, 25. aprill 2014, 07:00

5 KOMMENTAARI

t
Tiina/ 25. aprill 2014, 09:56
Armeenia agressiooni Aserbaižaani vastu ja okupeerimise 20% Aserbaidžaani territooriumist ja Armeenia poolt korraldatud etnilise puhastuse Aserbaidžaani okupeeritud territooriumidel tulemusena ÜRO Pagulaste Ülemkomissariaati (UNHCR) andmetel humanitaarabi hõlmab 778 000 ümberasutatud isikuid.
Ka umbes 250 000 aserbaidžaanlast saadeti Armeeniast välja ja nüüd on nad pagulased. Seega Aserbaidžaanis on üle 1 miljoni pagulast ja ümberasutatud isikuid. See tähendab, et iga üheksas Aserbaidžaani kodanik on pagulane või ümberasutatud isik.
Neli ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni ( 822, 853, 874 ja 884) nõuavad kohest, täielikku ja tingimusteta Armeenia okupatsioonivägede väljaviimist Aserbaidžaani territooriumilt.)
http://www.un.org/en/sc/documents/resolutions/1993.shtml
1. ÜRO Julgeolekunõukogu Resolutsioon 822 ( Aserbaidžaani Kelbajar piirkonna okupatsioon)
http://www.un.org/ru/documents/ods.asp?m=S/RES/822%281993%29
2. ÜRO Julgeolekunõukogu Resolutsioon 853 ( Aserbaidžaani Agdam piirkonna okupatsioon)
http://www.un.org/ru/documents/ods.asp?m=S/RES/853%281993%29
3. ÜRO Julgeolekunõukogu Resolutsioon 874
http://www.un.org/ru/documents/ods.asp?m=S/RES/874%281993%29
4. ÜRO Julgeolekunõukogu Resolutsioon 884 ( Aserbaidžaani Zangelan piirkonna okupatsioon)
http://www.un.org/ru/documents/ods.asp?m=S/RES/884%281993%29
v
Vardan/ 25. aprill 2014, 09:51
1948-1950 aastatel tõsteti Stalini tellimusel Armeeniast välja üle 100 000 aserbaidžaanlase. See ei olnud pelgalt majanduslik-põllumajanduslikul põhjendusel, nagu seda prooviti selgitada korralduses. Fakt on see, et sellise rahvaarvu kasvutempo on tinginud kõrge viljakus ja madal suremus (7-8 Armeenia kangelase ema kümnest oli aserbaidžaanlane), aserbaidžaanlaste etniline vähemus Armeenias ähvardas muutuda enamuseks. 1950-ndatel aastatel kõrvaldati 4 täiskohaga ja osalise tööajaga õppejõudu Jerevani Pedagoogikaülikoolist. Selle põhjuseks oli, et nende teaduskondade lõpetajad ei leidnud rakendust Armeeniast ja lahkusid Aserbaidžaani. 1960-ndate lõpus ei olnud järele jäänud enam ühtegi Aserbaidžaani kooli Jerevanis ja suuremates linnades. Samal perioodil eemaldati kõik aserbaidžaanlased esimese, teise ja kolmanda sekretäri ametikohtadest nendes valdkondades, kus olid armeenlased. 1966. aastal suleti jäädavalt Aserbaidžaani Džabbarli nimeline Draamateater Jerevanis (teater oli 1926. aastast riiklik teater, 1940. aastal oli Üleliidulise Teatrite Konkursi laureaat, mille Shakespeare tragöödia lavastus oli parim terves NSVL-is). Seejärel katkestati ilu- ja teaduskirjanduse avaldamine aserbaidžaani keeles, sealhulgas piirkondlikud ajalehed nagu Sisian, Kafan, Meghri, Karabakhlare, Vedi, Kalinino, Idževan ja Masis. Selles konkurentsis võib lugeda „võidu“ Armeenia arvesse, kuna alates 1995. aastast on aserbaidžaanlaste arv Armeenias null, kuid armeenlasi oli Aserbaidžaanis 126 400 inimest. Aastal 2005, on armeenlaste arv Aserbaidžaanis tõusnud 137 380 inimeseni, samas kui Armeenias on aserite arv endiselt null. Sellest „võidust“ kõneles 2. juunil 1989. aastal oma kõnes rahvasaadikute kongressil NSVL-i 1.sekretär Armeenia Kommunistlikkusse Parteisse kuuluv S. Arutjunjan uhkelt: „1. juuni 1989. aasta seisuga ei ole Armeenias isegi mitte ühte aserbaidžaanlaste pere...“ http://vesti.az/news/138532
t
tiid/ 25. aprill 2014, 09:46
1. Hodžalõ genotsiidi kohta üldteave
25.02.1992 ööl vastu 26.02.1992 organiseerisid Armeenia relvajõud koos raskerelvastuse ja endise NSV Liidu 366. jalaväerügemendi personaliga, mis paiknes Khankendi (Stepanakert) linnas, Hodžalõ linna vallutamist.
Linna rünnakule eelnes lauspommitamine suurtükiväe relvadest ja raske sõjatehnikast, mis algas juba 25. veebruari õhtul. Selle tulemusena puhkes linnas tulekahju ja 26. veebruaril kella viieks oli linn peaaegu üleni leekides. Linna jäänud rahvastik, umbes 2500 inimest olid sunnitud oma kodudest põgenema, lootes leida varju Agdami linnas. Agdam linn oli piirkonna keskus, lähim koht mis oli asustatud peamiselt aserbaidžaanlastega.
Armeenia relvarühmitused koos jalaväerügemendi toetusega hävitasid erilise jõhkrusega Hodžalõ linna ja korraldasid rahumeelsele elanikkonnale tõelised tapatalgud. Selle tulemusena:
Tapeti kokku 613 inimest, nendest 63 last, 106 naist ja 70 eakat.
8 perekonda hävitati täielikult
25 last kaotsid mõlemad vanemad
130 last kaotasid ühe vanema
Haavatud on 487 inimest, nendest 76 last.
Pantvangi võeti 1275 inimest
Teadmatult kadunud 150 inimest
http://www.justiceforkhojaly.org
«Human Rights Watch» vastus Armeenia valitsusele:
http://www.hrw.org/en/news/1997/03/23/response-armenian-government-letter-town-khojaly-nagorno-karab...
«New York Times» artikkel Hodžalõ veresauna kohta:
http://www.nytimes.com/1992/03/03/world/massacre-by-armenians-being-reported.html?scp=1&sq=Massacre%...
h
hgf/ 25. aprill 2014, 08:59
puutin eesotsas ja nüüd järgmine debiilik sabas...ei saa aru miks ei taheta iga üks omas riigis rahulikult elada.
s
siinsed armeenlased/ 25. aprill 2014, 07:15
sunnivad türklaste poolt olema

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee