Kommentaar

Igor Gräzin | Poliitbroilerite kaitseks: Lennart Meri unistus on täitunud (17)

Igor Gräzin, Reformierakond, riigikogu liige, 24. aprill 2014, 19:37
Foto: TEET MALSROOS
Broiler. No ja mis siis. Kui naljaga pooleks, siis ainus, kes asjast kompetentselt rääkida oskaks, oleks meie tänase europoliitika grand old man, kes tõepoolest on teemaga praktiliselt kokku puutunud, olles Nõukogude võimu poolt tagakiusatuna töötanud muu hulgas ka kanalas.

Aga nali naljaks.

Poliitik pole kana

Täna on see kanandusest pärit ja olemuselt positiivset tähistav termin (broilerid on paremad kui sinkjad jooksukanad) siirdunud poliitika-leksikoni ja omandanud seal ootamatult negatiivse värvingu. Ja tähistab neid – noorema põlve poliitikuid, kes on alustanud oma kutseteed poliitilise tegevusega ja valitud teel ka jätkanud. Mõnel juhul kord juba valitud erakonnas, mõnikord neid vahetades (mis noore ja otsiva inimese puhul ei ole üllatav). Kes kindlasti end broileriks ei pea, on need, kes poliitikaga järjekindlalt ei tegele või vähemalt ei saa selle eest mingit tasu, ei seo sellega oma tulevikku ega võta seda professionaali tõsidusega.

Ehk meenuvad kellelegi veel kuuldud või loetud Lennart Meri kõned. Et Eesti draama või isegi tragöödia, igatahes aga suur risk on see, et meil tegelevad riigi juhtimise, poliitika ja diplomaatiaga luuletajad, näitlejad, kunstmaalrid, aktiivsema eluhoiakuga arstid ja insenerid. Ning et nende hulgas pole õieti ühtegi pärispoliitikut. Kui siis, ehk mõned juristid, kelle kutsetegevuse teatavad aspektid on siiski vähemalt – peaaegu poliitika: seaduste tundmine, juriidiliste tekstide kirjutamine, esinemisvõime ja -kogemus, alaline valmisolek konfliktiks jne. Mis muide ei tähendanud alati paberiga kinnitatud juriidilist haridust – EV üks võimsamaid justiitsministreid oli Kaido Kama, kel vastavat haridust polnudki. Aga kes oli jurist vaimulaadilt, töövõimelt ja poliitiliselt laia haardevõime poolest.
USA esindajatekojas on 40% juriste ja senatis – 60%. Meie esimeses uue vabaduse aegses riigikogus – 11 tükki, seega veidi üle 10%.

Ega see siis ainuüksi Eesti häda polnud. Ka Nõukogude Liidu lagunemise ajal NSVLi Ülemnõukogus (1989−1991) oli minulgi võimalus töötada koos Raimonds Paulsi, Andrei Sahharovi, Irina Rodnina (10kordne maailmameister iluuisutamises), Robert Roždestvenski, Jevgeni Jevtušenko (60ndate aastate maailmakuulsad kultuspoeedid), Rodion Štšedrini (sama tuntud helilooja, „Carmen-süidi" autor) ja Rooma OMi legendaarse raskekaalu tõstmisvõitja Juri Vlassoviga –, kes muide esimesena tõstatas ligi 500 miljoni televaataja silme all küsimuse KGB likvideerimisest ja selle juhtide kriminaalvastutusest (NSVL oli tol ajal veel igati alles). Ja sealgi tehti vigu, mis parata.

Broiler on proff

Kui aga räägime broileritest, siis on jutt sellest, et Lennart Meri aastatetagune unistus on teoks saanud – meie valitsusse on tulnud elukutselised poliitikud ja meie peaministriks – puhas selle ala professionaal. Lõpuks ometi. Keda küllap ei huvita sedalaadi diletantlikud teemad, nagu kas kolhoosid ajas laiali Laar või Rüütel ja kuhu kadus rublatehingutes haihtunud raha. Teemad, mis asendasid tegelikku poliitikat, kui vaadata sellele professionaali pilguga.

Üks vahe veel: poliitika ja poliitikateadus ei ole omavahel tegevustena eriti seotud: poliitikuks ei saada ülikoolis (kuigi ülikoolis kuuleb selle kohta palju huvitavat ja kasulikku). Brutaalselt öeldes: selleks, et vaadelda konna jalalihase kokkutõmbumist elektri mõjul, ei pea ise konn olema. Poliitikuks kujunetakse läbi aastate, võitude ja kaotuste, vaidluste ja veenmiste inimestega, kes on väga erinevad oma vaadetelt, tahtmistelt ja unistustelt.

Pigem vastupidigi: poliitikateadlastest, kes on akadeemiast poliitikasse tulnud, meenub esimesel pilgul kaks – ja needki USAst: välisminister Condoleezza Rice (muide esimeselt kutselt muusik, professionaalne klaverimängija ja kammer-orkestrant) ja Ohio osariigi kuberner, kelle serbiapärane perekonnanimi mulle enam meelde ei tule ja keda netist enam ei leia. Tema oli politoloogia eriseminari õppejõud.

Valem võiks siis olla selline: broiler = professionaalne poliitik.

Ja see eeldab teatavat haridust (nagu mis tahes muugi kutsetöö), pühendumust ja töötasu. Ning mis lähtub sellest, et ka seda valdkonda teevad asjatundjad. Mis muidugi ei tähenda, et nad kõik on tingimata head: käpardite, sulide, talentide ja õilishingede arv jaguneb kaevurite, lukkseppade, akadeemikute ja poliitikute vahel ülemaailmselt enam-vähem võrdselt. Mida vähem on maailmas esimesi ja mida rohkem viimaseid – seda parem.

17 KOMMENTAARI

Juurika Jorss 27. aprill 2014, 13:25
Broiler kiidab broilereid - ise parlamendis palgal (ja mitte just napil) olles käis aastas 4 ! istungil, ülejäänud aja teenis Ameerikas ülikoolides loenguid pidades, nii et lüpsis Eesti riiki nii kuis jõudis, sest parlamendipalk jookseb ju kogu aeg, kas teed tööd või ei.
t
TJ 26. aprill 2014, 09:06
"Broilereid" = poliitikavabu isendeid, näeme ju oma silmaga. Isegi valitsuse juhi suust: suurima toetusega erakond (Kesk) tuleb likvideerida! Tähendab...
(loe edasi)
Loe kõiki (17)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee