Eesti uudised

Töökiusamise ohver: "Ei oska iial oodata, millal ülemuse viha taas valla pääseb!"

Katrin Helend-Aaviku, 24. aprill 2014 07:00

74 KOMMENTAARI

s
Sm. Tasku/ 25. aprill 2014 08:18
Ees kiida, taga kummarda, et su käsi ikka hästi käiks ja sa kaua ühel kohal püsiks.
o
ooojaaa/ 25. aprill 2014 06:55
Töötanud ühes firmas mitmeid ja mitmeid aastaid, eelmiste ülemustega oli läbisaamine super, nüüd tuli uus ja kukuti täiesti tühja kohapealt pehmelt öeldes "n...ma" , kisendab ajab mingit jura kuskil seljataga kuidas ta usaldada mind ei saa jne... kuigi pole nagu midagi teinud isegi mitte midagi pole ära lohistanud töökohast, et selles asi oleks.
Räägib ükspäev ühe asja ära kuidas midagi tahab, tehakse nii nagu härra soovib aga poole päeva pealt saad sõimata, et miks nii tegid... uskumatu.
k
Kolleegid/ 25. aprill 2014 01:27
Olen oma elu jooksul töötanud üsna mitmes ettevõttes ja ühes neist oli ka minu ülemus end karjumisega kehtestav. Ühest küljest sain temast aru ja tundsin talle kaasa, aga teisalt oli tema käitumine täiesti vastuvõetamatu. Ilmselt olid tal mingid isiklikud probleemid, mis kuuldavasti mõni aasta hiljem lahenesid. Mina ei jõudnud seda aega ära oodata.
Intensiivsemalt olen aga kohanud tagakiusamist kolleegide poolt. Töötan teenindusvaldkonnas ja olen klientide ja tööandjate seas väga hinnatud olnud (kirjalik tagasiside, soovitused), aga juba kolmandat korda plaanin kohavahetust kiuslike kolleegide tõttu. Olen nimelt väga püüdlik, korrektne, viisakas ja töökas, aga pisut ka eraklik - mind pole kunagi huvitanud kohvinurga jutud ja kolleegid on minu jaoks kolleegid, aga mitte sõbrad. Ma tõesti põlgan kahepalgelisust ja ei klatši teistega kaasa ja sellest jama algabki - kui sa pole üks meist, oled sa meie vastu. Olen praeguses ettevõttes töötanud kaks aastat, aga jõuvahekorrad ja see, kes kellega käib, pole mulle veel päris selge. Ma ei tea, kes minu vastu rünnakut alustas, aga ilmselt peab ta mind väga tugevaks konkurendiks, sest on oma haaret laiendanud järk-järgult kuni personalijuhini välja. Otsene ülemus on segaduses ja ei tea, keda uskuda, etteheiteid kellegi tööle tal teha ei ole. Eelmise aasta lõpus võttis üllatuslikult mind ette personalijuht, kelle poole olin just plaaninud abi saamiseks pöörduda, lugedes ette süüdistusi, millised ma enne pole kuulnud ja uskudes täie tõsidusega nende paikapidavusse. Sõna sõna vastu, oma süütust ma tõestada ei saa. Olen tugev inimene ja ei murdu kergesti, aga mitu kuud juba tulen töölt nuttes koju ja asun töökuulutusi lappama. Ma ei talu ebaõiglust, olgu siis minu või kellegi teise suhtes ja vihaklombi toob kurku just see, et mul pole mitte kuidagi võimalik näidata, et need jutud on ülekohtused ja valed. Sõbranna ütleb, et ah, las ta olla, aga ma ei saa nii -- minu jaoks on oluline, et teataks tõde, kuigi ma usun, et see kellelegi korda ei lähe.
Seoses nende pingetega on mul tekkinud tõsised unehäired, kadunud on motivatsioon, kannatab produktiivsus. Vahel saab eluisu otsa - mis mõtet on elada maailmas, kus sinu väärtushinnangud ei sobitu enamuse omadega. Hiljuti hakkasin käima kognitiivteraapias, õppimaks viise, kuidas ignoreerida seda ülekohust enda suhtes. Uue koha osas olen lati väga kõrgele seadnud, et mitte sama reha otsa astuda, aga kui varsti paremat kohta ei leia, olen sunnitud vaimse tervise huvides haiguslehele jääma.
O
..../ 24. aprill 2014 23:11
Oli endal ka kogemus, et ühes kohas sai töötatud ja kõik oli ok, kuni tuli välja, et kooli ajal oli teatud kiusamisprobleeme , sest mõne meelest olin imelik. Siis nii vagatsevalt öeldi, et säherdune võis hariduse saada ainult nõuka-ajal, praegu jääks prügikastiliseks.
Kena, nii ma siis talusin nende kõigi vastumeelsust ja mõnitusi, nii oma 10 a. Ise muutusin ka parajaks masendunud vingatsiks. Hiljuti vahetasin töökohta, palka on tunduvalt rohkem, aga selle eest peab parajat orjatööd ka tegema.
Siiski eelistan seda varianti, ehkki enne oli hea sissetöötatud koht ja võis teatavat laisaelu elada, sest tüübid arvasid, et ma nagunii millegagi hakkama ei saa ja lolli võib ju armu pärast sandikopikate eest tööl hoida.
Sellest moraal, et ega endale elu jooksul ei tohi lubada minutitki mõnele jobukakule imelikuna tunduvat käitumist, sest siis eluaegki ei saa lolli sildist lahti, ükskõik, kui tavaliselt hiljem käitud. Ja et mõnikord tuleb julgeda kohta vahetada, muidu lepidki olukorraga ja see mõjutab tegelikult käitumist halvenemise suunas. Stress ikkagi.
Nali oli ka selles, et enne olin ikka kristluse mõjul harjutanud armastust, kannatlikkust ja empaatilisust, aga tuhkagi kellelgi su armastust-kaastunnet vaja: kõigile on tähtsam, et käitud, nagu oleks kahvel kõhus , s.t. et ei tohi erineda ei heas ega halvas mõttes.
Aga heietada ju võib, kasu sest pole. Nüüd vähemalt mingit lolli armastust kellegi vastu ei tunne. Vihkamist ka mitte, sest mis õigus mul selleks: pole ka ise teab kui õndsalt käitunud.
7
7-lapse ema/ 24. aprill 2014 22:14
Päris õudne sellised kohas töötada kus ülemused sellised vastikult käituda võivad.Meil oli ka ülemus mõnda aega vastik kuni mul üks päev kops üle maksa lõi (kuigi ma tean et,ülemust vastu sõimata ei tohi) ja ülemusega tema kabinetis tõsise jutuajamise maha pidasime.Järgmine päev ülemus vabandas meie kõigi kolleegide ees ja siiamaani ta pole enam meie peal viha välja valanud ja saame ilusti omavahel läbi.
e
erista/ 24. aprill 2014 18:56
viina ei tohi vigastama saab surnud
m
marx/ 24. aprill 2014 18:55
To oh jaa!
kas sa oled loll ori või mingi ylemuste persepugeja?
m
marx/ 24. aprill 2014 18:46
tüüpilised eesti tööandjatest orjapidajad,kelles puudub igasugune inimlikkus!
kahjuks huvitab neid ainult raha mitte mingi töölise heaolu! sellest nad aru ei saa,et tööline on ka lihast ja luust inimene ja mida paremini sind koheldakse,seda parem on töö kvaliteet!

p
pfff/ 24. aprill 2014 18:22
Tean seda kuradi hästi. Pidevalt on niimoodi kolleeg annab tööd teha umbes 30 min enne tööpäeva lõppu (päeva jooksul ei viitsi tuua, kuna on vaja kohvi juua ja niisama käia kolleegidega lobisemas), mille täitmiseks kulub tunde ja siis järgmisel tööpäeval minnakse ülemusele kaebama, et inimene "ei viitsi tööd teha" Ja siis mina justkui peaks kodurahu nimel tööle kauemaks jääma, et töölülis minust eelnev inimene saaks endale meeldivate asjadega tegeleda.
Kui ütlen, et käige perse ja võtke siis minu asemele teine töötaja kui tööga rahul ei ole, siis on suu kinni. Ja selline trall käib iga nädal.
v
vastupidi-le/ 24. aprill 2014 18:20
Sa ei saavuta temaga kunagi koostööd, tegemist on aktiivse pessimistiga, kes keerab ümber sõrme osavalt kaastöötajaid, tehes neile kohvi ja saiakesi välja, kutsudes endaga vestlema vaid "tema väljavalituid". Kuna tal endal on suur sisemine kriis, siis ta allutab endale intriigile vastuvõtlikumad, teeb su selja taga kogu su töö maatasa. Vestluses probleemist teeb suured silmad - mina??? Ta teeskleb isegi koostööd ja sa rahuned korraks kuni järgmise korrani. Sa koolitad teda, annad talle vaid temale sobival ajal puhkuse, muretsed uued töövahendid, pakud uusi väljakutseid, sa mõtled end haigeks, kuidas ta isusid täita. Aga iga vastutulek vaid kasvatab ta isu ja sa asud uuele ringile.
Sa pead temast vabanema, muud sul üle ei jää.
s
sama siin../ 24. aprill 2014 18:12
Tööpäeva lõpus ohkan kergendatult kui teda näinud pole. Alati on tal midagi vaja halvasti öelda, kiitust ei jaga kunagi. Töötan riigiasutuses ja seda imelikum, et mingi inimene elab oma emotsioone teiste peal välja. Erafirma juht tehku mis tahab, sest tema firma aga riigiasutus on midagi muud. Kusjuures ülemus on tööalaselt väga tark.
t
to Join the club / 24. aprill 2014 18:08
Tegu oli ilmselgelt tugeva alaväärsuskompleksi all kannatava inimesega.Ma ei imesta kui ta õhtuti patja nuttis.Võimalik ka mingi tugev lapsepõlvetaruma mis ta selliseks koletiseks muutis.Küigest olenemata ei tunne ma talle absoluutselt kaasa.Sellise arvamusi ja tühiseid kommentaare ei ole mõtet isegi kuulata.Ta ei tea ise ka mida räägib, ainus eesmärk on solvata.Tegelikult on ta sisemiselt laostunud ja tühi.Tõenäoliselt ka eesmärgitu ja mõistab seda väga hästi.See ei ole üldse oluline kas ta mingil hetkel oli su ülemus või mitte.Minusilmis on selline inimene kõige ehtam räbal.Selliste üle ei viitsi isegi naerda,pole naljakas,pigem kurb.
k
küsimus/ 24. aprill 2014 17:16
t
Töösuhe/ 24. aprill 2014 17:15
peaks tänapäeval olema partnerlus, aga mitte nii et ülemus ahistab. Lähen ka igal päeval tööle mõttega, et ei tea, mis tuju täna ülemusel on. Sarkastiline, ebakompetentme, ironiseerija, targutaja. Midagi tarka pole tal kunagi öelda. Ja millise tooniga veel. Ja kellele siin kaevata on või kuhu pöörduda, siis oledki tööst ilma. Need, kes ütlevad, et otsi uus töö, ei tea, mida räägivad, isegi noored ja haritud istuvad kuude kaupa tööd otsides. Kui ülemus on erafirma omanik, teeb see temast Eestis lausa jumala, siin kehtib minu seadus ja minu reeglid, aga mitte riigi omad. Ja siis ikka mõtled, kaua see tont elab või sees, kas lõpuks kõrbema ei hakka.
t
tont / 24. aprill 2014 17:14
t
Tartust/ 24. aprill 2014 16:52
Järjekordne arutelu töökiusamise teemal, kus ahistatud saavad natukegi kiusamisest märku anda.
Kõrgemal tasandil tegeletakse koolikiusamisega, aga töökiusamist meil Eestis ju ei eksisteeri nagu aru olen saanud. Kümmekond aastat on juba vastavateemalisi artikleid ilmunud, aga sinna see jääb.
Mina kogesin töökiusamist töötades õppejõuna ligi kümne aasta jooksul. Lõpuks sain aru, et kiusajal on tegelikult isiksusehäre http://raulpage.org/agressiivne/agress1.html ja ta ei anna endale aru oma tegude tagajärgedest. Minuga juhtunu oli klassikaline näide töökiusamisest nagu seda teemakohases kirjanduseski kirjeldatakse.
Kiusatutele on mul vaid üks soovitus, lahkuge töölt, sest reeglina ei aita teid mitte keegi.
Armastasin väga oma tööd, sestap nii kaua vastu pidasin, aga tagant järgi on hirmus mõeldagi, mida kõike taluma pidin.

a
ads/ 24. aprill 2014 16:14
kuressaare säästumarket, ehk siis inimeste ärakasutamise turg. juhataja on õudsamast õudsam
j
Join the club/ 24. aprill 2014 15:08
Olen mõned aastad tagasi sarnases situatsioonis olnud. Kusjuures, see inimene kes mind mitu aastat sõna otseses mõttes ahistas, polnud isegi mu ülemus mitte. Mingi lihtlabane tiimijuht.,
Tegemist oli müügiasutusega ja lisaks igapäevasele rebimisele tulemuste osas, sain mina ja paar teist kolleegi lisaks ka igapäevase mõnitamise ja alanduse osaliseks. Proua leivanumber oli räakida kolleegist keda ta ei sallinud, kolmandas isikus. Kusjuures seda tehti nii, et tagaräägitav ikka ise ka kuuleks.
Lisaks kuulsime Igapäevaselt alandusi stiilis: "ei no mis sa selliselt ikka tahad", "loll on loll" ja viiteid välimusele: ""see loll on omale jälle need nõmedad teksad jalga ajanud", "issand, kuskohast ta omale riided ostab?!" Kui ma jäin rahulikuks ja vastasin, et ostan Zarast, torkas ta vahete- vahel, et ei tea, kas Zaras on jälle aled olnud, sellel on uus pluusinäru seljas.
Aga see polnudki veel kõige hullem. Alandavaimad situatsioonid olid, kui ma näiteks, rääkides kliendiga võibolla mõnele kliendi küsimusele piisavalt kiiresti ei vastanud, lendas proua vahele. Kukkus teine mesimagusa näoga kliendile asja seletama, sealjuures võltsilt vabandades, et kahjuks see klienditeenindaja ei tea midagi, aga mina näe, tulen ja päästan olukorra.
See on nii kohutavalt halb tunne sellisel moel sopaga üle valatud saada.
Olukord muutus kardinaalselt siis, kui tollel proual tekkis väike lootus ametiredelil tõusta ja ta selleks kolleegide kaasabi vajas...
t
Tööandja/ 24. aprill 2014 14:45
Kes mind kaitseb, mind kiusavad hoopis töötajad. Rohkem üksteisemõistmist
t
Töötaja/ 24. aprill 2014 14:13
Kuhu ja kelle poole pöörduda seoses töökiusamisega?
t
to kiusatu/ 24. aprill 2014 14:12
Ma saan aru millest sa räägid. Ise olen sellinne, kes kohe ütleb kui kellelegi tehakse liiga. Minul on ükskõik kui mind lahti lastakse aga ebaõiglust ma ei salli. Seega olen ma nüüd pinksalt jälgimise all ja ikka leitakse üha uusi valesid, mida minu kohta rääkida. Õnneks olen kange mutt ja mind nii lihtsalt ei murra. See kes kaitseb satub ise suurema põlu alla ja saab topelt. Pole ime, et keegi vahele ei astu. On ka neid keda kaitsed ja siis hiljem nõustuvad kuulujutuga ja arvustavad kaasa.
Arvan, et tööandjal oleks endal raske valikut teha, kes valetab. Antud hetkel on minu kohta nii palju vale infot levitatud (keegi näost näkku ei küsi, milles asi), et lendaksin päevapealt kui ülemus kuulujuttude peale vallandaks.
Samas kui kõik teeksid suu lahti siis näeks kohe ära, kes on kes.
k
kiusatu/ 24. aprill 2014 14:02
Tegelikult on nii koolikiusamise kui töökiusamisega nii, et ühte kiusatakse, koik vaatavad pealt ega sekku. Ja nii see kiusatu kannatab, sest teab, et rääkida ja abi otsida pole motet, miski niikuinii ei muutu. Väsid lihtsalt rääkimisest ära ja kannatad vaikselt. Ning keegi ei tea ja kedagi ei huvita. Kui tööl on ülemused ise ka kiusajad, usaldusisik puudub, teised vaikivad, töötervishoiuarst samuti, kelle poole siis pöörduda? Kiusamist oleks palju vähem, kui need vaikijad viitsiksid sõna sekka öelda, et nii ei ole õige. Aga keegi ei viitsi sekkuda ja nii saavadki kiusajad häirimatult vaikse heakskiidu saatel edasi tegutseda. Mis kasu on ilusatest nõuannetest, kui, puuduvad inimesed, kes aitaksid?
s
Salastatud/ 24. aprill 2014 13:55
Avaldan ka siis arvamust.
Töötasin Viljandi ühes uues kaubandusketis sel hetkel.
Pean mainima, et suhtumine oli tõsiselt ebanormaalne, inimesi lahkus palju. Ise pidasin kaua vastu, kuid iga päev kuulata ebameeldivaid kommentaare mis olid täiesti ebavajalikud ja antud hetkel üle tramatiseeritud oli igapäevaselt alandav. Langesin stressi. Ülemused klatsisid töötajaid, sõimasid neid pidevalt. Pms öeldi,et me ei arene paremuse poole, ehk siis sama hästi kui oleme lollid. Aga kui me nii lollid oleksime, siis miks kedagi lahti ei lastud. Eks ikka selleks, et endal igapäev lõbus oleks kellegi kulul nalja heita. Aga vaimsest poolest ei huvitund keegi. Sööma ei tohtind valel ajal minna, taas sõimati nägu täis. Käisid liiga palju vetsus, sõimati,et oled laisk, et mis käid seal vetsus, selleks on pausi aeg:D
Igatahes kaubanduses on reaalsus selline. Ja siis inimesed tulevad ja sõimavad poes miks seda ja seda pole .. kuigi võiks vahel kiita või mõne ilusa sõna teeninduse eest öelda,sest tegelikkus mis teiselpoole seina jääb on karm. Ime pole,et töötajad on nii kurjad ja väsind tööpäeva lõpuks,sest töömured ajavad neid hulluks. Tegelikkus on see,et isegi kui kaevata suurtele ülemustele oma ülemuse peale, siis ootab ees pikem mõnitamine ja kiusamine. Diskreetselt on suht võimatu neid asju ajada, sest ülemused (osad) on kibestunud ja õeldad ja ei anna enne alla kui saavad kaebaja kätte.
Ise lahkusin sealt ettevõttest ja olen siiralt õnnelik, see oli mu parim otsus, elu on aina paremaks läinud.
r
raivo/ 24. aprill 2014 12:51
ega tööga laulatatud pole.ja ülemust saab ka teiste ees peesse saata ja tegelikult peabki,samamoodi võib molli anda jne.ma ei saa aru inimestest,kes lasevad endale pähe sittuda mingi töökoha pärast.kõige tähtsam on endast lugupidamine ja siis peavad ka teised sinust lugu.

t
24. aprill 2014 12:38
tänapäeval tööandjad ei koolita, pigem hoiduvad koolitusest eemale, see ju maksab.
e
ei hakka lugemagi/ 24. aprill 2014 12:06
Muidugi oled sa väärt lugupidamist, austust, head suhtlust, kollegiaalsust ja seepärast soovitan ka sealt firmast või töökohalt ära minna, kus sind ei hinnata ja pole mõtet alpide inimestega ja rumalate ülemustega vägikaigast vedada . Milleks oma närve rikkuda. Vaata uus töökoht aga enne ära sellest räägi, kui sul on uus koht olemas, siis anna lahkumisavaldus ära ja lahku püstipäi.
t
To vastupidi/ 24. aprill 2014 11:58
Ei, sellinne inimene tuleb lahti lasta, kes rikub tööl olevat õhkkonda. Miks sa nii kaua üldse teda hoidsid? Sellest me räägimegi siin, et sellised hoitakse nagu pilpa peal ja lahkuma on sunnitud normaalsed töötajad.
Kui inimene ei tee oma tööd ja krutib pingeid siis see ongi tema ja koolitused inimest ei muuda. Võta endale inimene, kes loob hea õhkkonna või, kes sobib sinna.
i
Ilus pealkiri/ 24. aprill 2014 11:53
Jälle on "ilus pealkiri" ,et eestlased saavad jälle vinguda ja keelt peksta kui paha kõik on!!!!
Kõik kommijad pange tähele,et on tööaeg ja kelle arvutit kasutate.Paluge siis tööandjal kommimisele kulutatud aeg palgast maha arvata!
v
vastupidi/ 24. aprill 2014 11:48
Olen ka tööandja. Tööõhkkond on alati olnud super ja töötajad toredad. Muidugi on ikka ka midagi aeg-ajalt valesti läinud ja vaidlemisi olnud aga see pole kedagi kurjaks ajanud. Ja kui inimesed lahkunud on teistele jahimaadele, siis ikka sõbralikult ja suhtleme siiani edasi. Kuni ei osanud üht inimest õigesti hinnata ja ta tööle võtsin. Paari kuuga oli kogu olukord muutunud. Kõik olid kõigiga tülis, kuna võimeid ettenähtud tööd teha ei olnud ja külge mitte ükski õpetus ja koolitus ei jäänud. Tööleasumisest on möödas pea 2 aastat. Kulutasin tema erinevatele koolitustele üsna märkimisväärseid summasid kuni loobusin. Lihtsamat tööd ta teha ei taha kuna on endast kõrgel arvamusel. Iseenesest tore inimene kui intrigeerimine välja jätta. Head töövõtjad, kuidas siin peaks tööandja käituma? Tööga ta hakkama ei saa, teisele tööle üle minna ei taha aga ma ju talle halba ka ei soovi. Kus ta sellises tublis keskeas üldse tööd leiab? Seda enam, et valdkondlikult on meil palk pisut parem kui mujal. Jah, ja olen temaga suheldes nüüdseks kergesti ärrituv, sest maksan palka ja lisaks teen ära tema töö. Kas minu ärritus on töökiusamine?
t
Tundub tuttav ettevõte, ega.../ 24. aprill 2014 11:46
"P....u põrandad"- est jutt ei käi? Täpselt sama mõnitus päevast päeva!
M
THH/ 24. aprill 2014 11:41
Ma ei ole ülemus, kuid julgen öelda nende kaitseks, et on olemas alluvaid hindavaid ja austavaid tööandjaid. Igal asjal on ikka kaks külge. Probleeme peaks saama lahendada rahumeelselt.
k
Ka ülemuse kiusu ohver./ 24. aprill 2014 11:29
Ka mina olen kokku puutunud kiusava ülemusega. Ta mõnitas mind teiste ees, kritiseeris mu riietumis stiili, minu soengut ja isegi seda mida ma lõuna ajal sõin. Iga asi mis oli tema arvates valesti, selles olin alati ikka mina süüdi. Olin ma siis parasjagu tööl või mitte. Rääkis teiste kaastöötajatega mind taga minu enda silme ees. Ta sõitis nagu rongiga inimestest üle. Peale kahte aastat piinarikast tööl kannatamist andsin lahkumisavalduse, ning minu närvid said taas puhata.
sain teise kohta tööle, paremale ametikohale isegi... Ja mida saaatuse irooniat- see juhataja sai sinna tööle. JÄLLE pidin andma lahkumisavalduse.
Ja kõige hullem on see, et sellliste vastu ei anna midagi teha, kuna seadused ei võimalda, ning kõrgemale kontori töötajatele pole mõtet kaebama minna, sest nende silmis on too inimene pühak.

m
Mari/ 24. aprill 2014 11:07
Kõikidest kommentaaridest on kajastub kurb tõsiasi - lahkuma ehk põgenema peab töötaja! Kas see siis tähendab seda, et kui sul on soov saada ülemuseks, peab muutuma röökivaks ja vastikuks fuuriaks? Siinsete näidete puhul jäid ju ülemused ülemusteks ikkagi ja palk, mida nad kuu lõpus tasku panevad, on ka karjumise võrra suurem.
p
pika staaziga töötaja/ 24. aprill 2014 10:53
Olen töötanud päris mitmes asutuses ja ikka kenasti hakkama saanud. Nagu ka praegu. :-) Aga oli ka minu elus õudne ülemus. Töökohaks oli siis (6 aastat tagasi) EAS. Vahepeal tundus, et proua "tarvitab" midagi - nii kõikuv oli ta meeleolu. Hommikused ja õhtused korraldused käisid teineteisele risti vastu. Käisin ka personalis rääkimas et inimesed jooksevad laiali. Nooremad dekreeti, vanemad kuhu saavad. Ei aidanud midagi. Nad küll teadsid probleemist, aga aidata ei saanud. Minu teada on see proua siiani sel postil ja alluvad vahetuvad siiani helikiirusel.
Õnneks leidsin parema koha ja olen jälle õnnelik.
Sama soovitus ka teistele - jooske minema nii kiiresti kui saate. Kasvõi madalamale palgale. Tervis on oluline!
s
24. aprill 2014 10:48
See on kahe otsaga asi. Kahtlemata on väga vastikuid ülemusi, salakavalaid, väikest kasvu meestel Napoleoni kompleksiga, lihtsalt rumalavõitu. Hakkama saavad nendega vaid tuulelipud, kes ise ülemust selja taga "maha löövad", aga näo ees oma kolleege taga räägivad, pidulikel kokkusaamistel šampust valavad ja pugedes jalad rakku jooksevad. Ülejäänud lihtsalt taluvad ja tänavad tööpäeva lõpus, et kokku ei puutunud.
Paraku esineb ka töökadedust ja ebalojaalsust, argpükslust, valelikkust - seda iseloomust tulenevalt. Kõik juhtimiskoolitused ültevad: sa võid sellist inimest 100x koolitada, tema soove täita, ta ei muutu kunagi, temast tuleb vabaneda. Alati valetavad nad ülemuse halvaks, mõtlevad uskumatuid lugusid välja ja kurdavad iseenda kannatajaks.
l
lauluhääl/ 24. aprill 2014 10:45
Kahjuks toimib see isegi meie Rahvusooperis. kui inimene ei meeldi, järgnevad valesüüdistused
ja kiusamine, kuni ohver ise avalduse lauale paneb.
l
lauluhääl/ 24. aprill 2014 10:42
Kahjuks toimib see väga edukalt isegi Rahvusooperis.Valesüüdistused, kiusamine, kuni ohver ise
avalduse lauale paneb. HÄBI RAHVUSOOPERILE!!!
j
j/ 24. aprill 2014 10:38
Kõge hullem et minul kannatas ka laps kodus maei osanud koju tulles oma hirme ja kiusamist varjata.nüüd niiiii kahetsen et näitasin seda kodus välja.Aga pole enam midagi parata.
m
minul/ 24. aprill 2014 10:27
on olnud kaks meesülemust, kes juhtimisega hakkama ei saanud ja ainult karjusid.Nad ei osanud isegi õige koha peal karjuda, et karjuks siis selle peale, kelle tööülesandeid asi puudutas.Ühega läks asi isegi töövaidluskomisjonini välja, muidugi võitsin selle lahingu, aga ega targem annab järele ja tulin ikkagi ise sealt ära, sest ega midagi ei muutunud, ega juht ei õppinud millestki.
Mõlemad mehed olid kompleksides vaevlevad mehikesed, no ja siis arvasid, et karjudes saavad ennast kehtestada. Ja kahjuks olid mõlemad riigiasutused, kuhu juhi kohale on ju konkurss.
h
hurmaa/ 24. aprill 2014 10:27
Kindlasti tuleks põgeneda, põgeneda esimesel võimalusel... Sest see on lõppkokkuvõttes ebavõrdne võitlus; keegi ei suuda pikka maad hobusega võidu joosta, ilma ise "hobuseks muutumata". Arvestama peab, et igasugusel suhtlemisel, on meid muutev ja kujundav toime. Lihtsamal juhul me muutume selle inimese "sarnaseks", kellega suhtleme. Keerukamal juhtumil; me kasvame ja areneme "tänu sellele inimesele", kellega peame sunnitult suhtlema. Enamasti see kiusav pool "püstikurat" siiski pole. Vaid ikka, ainult inimene omaendagi nõrkuste ja rumalusega. Esmapilgul lootusetut olukorda kainelt analüüsides, võib endale aja jooksul luua siiski "talutava" olukorra. Lõppkokkuvõttes võib selline "sundsuhe" kiusajaga, olla just kiusatule nii megaarendav, et inimene, kes selles suhtes, on õppinud "ellu jääma", suudab seda omamoodi "nautidagi"... Andke mulle rohkem kiusajaid! Sest tänu neile, ma õpin paremini tundma iseennast! Ma õpin enesevalitsust ja kümneid miljoneid pisinippe, kuidas olukordi täiesti "legaalsete" vahenditega, enda kasuks pöörata. Muidugi, on see nii "huvitav" kui arendav; kui just... enne hulluks ei lähe... Põgenemisvõimaluse olemasolu korral, ma siiski kasutaksin pigemini seda...Tervist, ju tagasi ei saa, öeldakse... Tegelikult saaks... Kui ainult jaksaks tahta, tahta, tahta... Aga kiusajale alistumine, röövib ka tahte...

m
mumm/ 24. aprill 2014 10:25
Isegi Lasnamäe sotsiaaltöötajatest ülemused karjuvad ja mõnitavad oma alluvaid. Hoolekandes peaks töötama inimesed, kes hoolivad nii oma töötajatest kui ka inimestest, kes vajavad hoolt ja armastust ka elu viimastel aastatel. Aga paneb imestama, et need samad mõnitajad on oma ülemuste silme all nii mesimagusad ja ussilikult pugejad. Ja kurb, et juhid ei oska niisuguseid näitlejaid läbi näha.
ü
Ütleksin ka!/ 24. aprill 2014 10:23
Tundub, et kõik tööandjad on sead. Nagu naised meeste kohta ütlevad. Ometi on mehi, kes seda mitte ei ole. Nüüd siis ülemustest: Kuna näib, et kõik ülemused on sead, jäävad mõned head ülemused sigade varju ja ongi ka sigade hulgas. Kui nad tööl ongi head, siis sead sellepoolest, et teavad sigu, aga ei tee selleks midagi, et neid avalikustada, alandada. Nii, et head ülemused! Kui te oma hea tooni pärast võitlema ei hakka, peate kõik koos üks seakari olema. Paratamatu, aga rahva silmis nii on.
t
Tuuleiil/ 24. aprill 2014 10:09
" Nalja kui palju / 08:47, 24. apr 2014
Meil on sellinne personalijuht. Valetab, klatšib ja mõtleb totrusi välja ning seda kõike seljataga. Näost näkku naeratab. Vastik uss - ülemustele meeldib :) "
Saaremaal " Nantecom Saaremaa Delifood OÜ-s " on täpselt sama seis.
Üks meister on ise loll kui lauajalg kuid selline uss ja valelik, et vähe pole! Loodan, et saab oma vitsad väga valusalt.
e
eesti naine/ 24. aprill 2014 09:59
Olen isegi kokku puutunud halva ülemusega ja seda kahel töökohal. Halva, kiusliku, ebaprofessionaalse ülemusega...Minu soovitus on, et kui ikka üritad anda endast parima, oled hea ja sõbralik, üritanud ülemusega rääkida, välja selgitadamiskit ja see kõik ei aita, siis uut tööd otsima ja kohe! Antud olukorras ei muutu sinu kasuks mitte midagi ja keegi sind väärtustama ei hakka, kui juba vastu seistakse. Leian, et kollektiivis peab lahkuma see, kes end seal halvasti tunneb. Pole mõtet raisata oma närve ja tervist- keegi neid ei taasta! Ise olen otsinud vana töö kõrvalt mitu kuud uut ja paremat ja see tuli- alati tuleb. Suurem masu on läbi ja mõistliku palgaga töökohti nüüd juba liigub õnneks. Tegutsege kallid inimesed, ärge jääge norutama- elu ja tervis on SINU oma, ainult sina ise saad oma elukvaliteeti parandada. Kes otsib, see leiab!
l
Leenu/ 24. aprill 2014 09:50
Ülemuse ja tema soosikute kius võib üle kanduda ka veel sinu pereliikmetele. Ela ja ole siis. Justkui seebikates.
t
to oh jaa/ 24. aprill 2014 09:48
"tänapäeval pugejaid ei eksisteeri"
ohjaa, kui naiivne arvamus. pugejaid on rohkem kui arvata oskaks. ja just neil endil on midagi puudu. lipitsemine annab neile kunstliku tunde, et neid armastatakse. nad on võltsilt positiivsed ning nende tegelik loomus tuleb tihti üpris kummalistes elusituatsioonides välja.
n
no/ 24. aprill 2014 09:46
töökohta annab ju lihtsalt vahetada, egas ülemus töötajat enda külge ketti pole pannud.Ja tööpuudust meil pole, ainult pädeva tööjõu puudus on.
ü
Ülemus/ 24. aprill 2014 09:40
Ühes kommentaaris oli suurepärane tähelepanek - eestis ei ole mitte halvad töötajad vaid halvad juhid.

8
80%/ 24. aprill 2014 09:36
Enamik tööandjaid, nii mehed kui naised, on madala( 5 -8klassi) haridustasemega, sellest hakkavadki probleemid pihta.
a
aga tundub, et kuisaja on teatud tüüpi kohe/ 24. aprill 2014 09:34
Mul oli ka selline vastik ülemus. Paks, punase näoga, siili soenguga, viimasel ajal käis nagu parm ringi habetunud ka. Ja küllap see mitte just kõige meeldivam mehelik välimus pani teda ka halvasti käituma. Naisest läks ka lahku, ega sellise türanniga suudagi keegi koos elada. Armukese soetas endale alluvate hulgast, aga ega see ka teda eriti taha. Tagaselja tõmbab nagu jõuab, et küll on vastik ja paks nagu maakera. Aga näo ees lipitseb ja poeb, ikkagi oma sooja koha pärast. Ja eks muud hüved ka, saad ülemuse autot kasutada jne.
Küll on hea, kui sellistest ussipesadest lahti saaks. Aga tundub, et need elavad omas õeluses väga hästi edasi.
p
Praakkangad/ 24. aprill 2014 09:33
Mul oli tööl igati lahke ja sõbralik perenaine, aga "tere", "head aega" jne. sõnu ei tundnud. Töötajate mõnitamiseks kasutas tema oma sõbrannasid, kellele maksti rohkem selle eest, et need tema käsul ühte või teist töötajat "töötleksid". Erilist põhjust ei pidanudki olema, kui töötaja nägu ei meeldinud, anti "sõbrannadele" käsk ja see vaene ori ei saanudki aru, milles asi.
Perenaine seejuures käitus klientidega väga viisakalt ja lahkelt. Selja taga mustas kõiki. Kord pidin tund aega kuulama, kuidas üks tema sugulane on loll ja kole, ei oska rahaga ümber käia ja tööd ei oska teha jne. Ja seda kõike sellepärast, et see isik sattus juhuslikult tema eksmehega ühele laevale.
0
08.49 "olukorrast riigis"/ 24. aprill 2014 09:32
Nii ongi - peaaegu igal pool.
j
j/ 24. aprill 2014 09:25
Olen selle üle elanud see on jube samuti jäin haigeks 8a. kestis kiusamine mulle lõppes see haigusega leti 4kg. suurune kasvaja käd värisevad siiani kui sellest kirjutan.
m
MH/ 24. aprill 2014 09:24
Tuttav tunne.Eriti oli hull veneajal,kui ülemus kontrollis,kuulatas kontoris uste taga,mida naised räägivad.Kunagi ei teadnud,mis tuju ülemusel juba hommiku on ,alati tulid tööle nn.stressis,mis täna juhtub.
j
Jaan/ 24. aprill 2014 09:21
Eestis ei ole puudus kvalifitseeritud töölistest ja spetsialistidest vaid kvalifitseeritud juhtidest.
m
Martin/ 24. aprill 2014 09:19
Tean teemat,Tööl kiusamisel tekkis ülemustel ringkaitse ja sunnitakse lahkuma,alandatakse moraalselt.Nii see toimub Eestis...!!!:(

t
tavaline/ 24. aprill 2014 09:14
Kui ülemus kiusab paku talle intiimteenust, kui see ei aita silita sääri, kui see ei aita tee kingitusi, kui see ei aita pane talle jalaga p..sse ja tee oma firma. Võta kaasa kogu teave ja paku soodsamat teenust.
s
24. aprill 2014 09:13
sellised on enamus ülemused
e
eks ole ka nähtud / 24. aprill 2014 08:53
eks sai ka avaldus lauale pandud, kui menopausis ülemuseproua minule laus jama ja valet näkku kriiskas, seda veel klientide juuresolekul. See ei olnud 1x, ennegi viskasime kolleegide näppu hommikul,mis tujus prouake saabub. Ja vastavalt sellele kulges päev. Jube mõelda, õnneks olin noor ja tööpakkumisi palju - astusin lihtsalt minema, teised hiljem ka.
o
Olukorrast riigis/ 24. aprill 2014 08:49
Riigiasutustest ja omavalitsustest on tekkinud mingid õukonnad, milledes pealikule lähedased saavad teiste üle võimu. Kuna õukond koosneb siiski valdavalt pugejatest ja intrigantidest, siis ei oska need muud teha kui hakkavad "juhtima".
Vaatamata oma kõrgharidust tõendavale dokumendile, mida kahjuks tänapäeval kõrgkoolid rahapuuduses lahkelt jagavad, ei tea need noored maailmaasjust midagi, küll peaks nende meelest selle kompenseerima ülbus ja tühi jutt.
Esimese asjana hakkavad õukonda pääsenud endast targemaid ja tugevamaid välja sööma, tehes selleks intriigide kõrgpilotaaži, Selge, et sellistes tingimustes targemad lahkuvad ja ülemuse ego lubab võtta asemele vaid temast rumalamaid.
Sellise suhtumise ja olukorra nahka on läinud varsti terve riik, sest enamuses valdkondades juhivad asja täielikud diletandid.
n
naine/ 24. aprill 2014 08:47
see kes ütleb, et hakake sellisele ülemusele vastu, see ei tea töökiusamisest midagi, siis alles näete milleks ülemus võimeline on kui julgete enda eest seista. Tänapäeval on töökollektiivides piisavalt pugejaid. Tegelikult nii ongi, et kes poeb see käib muudkui kaagutamas ülemuse ees kui hea ta on ja teised on luuserid ja olukord muutubki selliseks, et see kes vaikselt oma tööd teeb ja ei vatra ega poe muutub äkki halvaks töötajaks
n
Nalja kui palju/ 24. aprill 2014 08:47
Meil on sellinne personalijuht. Valetab, klatšib ja mõtleb totrusi välja ning seda kõike seljataga. Näost näkku naeratab. Vastik uss - ülemustele meeldib :)
5
55/ 24. aprill 2014 08:41
Kiusamisest peab märkmeid tegema. Kui tundub, et tegemist on ebaasjaliku käitumisega, siis peab nende märkmetega minema ülemusest kõrgemal seisva ülemuse juurde. Kui seegi ei aita, siis peab võtma ühendust töötervishoiuarstile. Nii peaks see toimuma, aga inimesed on hirmul ja kardavad kaotada töö. Aga kiusamise letti toomine aitab üllatavalt hästi. Tänapäeva maailmas on kiusamisel väga halvustav kõla.
a
ab/ 24. aprill 2014 08:39
ühes piiteri kinnisvarafirmas pandi asi paika youtubega, omanik lasi peale seda kraaklejad päevapealt lahti. Võtke õppust! Muidugi oleneb kõik ka omanikust.

k
klubiliige/ 24. aprill 2014 08:28
Tere tulemast klubisse! Töötan väike ettevõttes kus 14 töötajat, sellest 6 otsivad aktiivselt uut töökohta.
k
koolikius (töökius)/ 24. aprill 2014 08:23
on mõnes kohas läinud õpetajate kuisamiseks ja seda mitte laste poolt, vaid ikka õpside ja juhtkonna poolt. Kui direktor ei oska ise juhtida ja kuulab ainult teatuid isikuid, ise seda sealjuures nägemata, ongi jama kaelas ja need kes keeravad dire pead on või sees.
n
naine/ 24. aprill 2014 08:15
mind ka ülemus kiusas, isegi ükskord tahtis käed käiku lasta. Tööd ma tegin hästi, käske täitsin. Mitu korda panin lahkumisavalduse. Direktor ei tahtnud alla kirjutada, isegi paar korda tegi koosolekut, kus rääkis kiusasmisest. Mina enam ei kannatanud ja läksin minema. Kiusaja käis mulle järgi ja palus, et ma tuleksin tagasi, palus andeks ja ütles, et ta on minusse armanud ( direktor arvas seda sama, ma ei tahtnud uskuda, et inimene, kes armastab- teeb haiget
o
oh jaa ../ 24. aprill 2014 08:13
eks kiusamiseks tuleb ikka põhjus leida ja ega kiusajagi loll ole ... lihtsam on ikka ise tubli olla ja lepinguline töö ikkagi korralikult kiusu ajamata ära teha ... kiusamiseks on nagu abieluski kahte vaenutsevat poolt vaja. Lojaalsusega ei olegi siin miskit pistmist.... Kiusajateks on tihti kolleegid - vali teine eriala või töö.... sest kui tööandja kiusab on suurem probleem sinuga - usu mind , mul tööaastaid juba üle 40 . Ole kasulik tööandjale - tänapäeval pugejaid ei eksisteeri , on kas head või mitte , töötegijad.
n
Neljapäev/ 24. aprill 2014 08:12
Mõttetud elus põrnunud / pettunud / eluvaesed / elukauged ülbikud kes ilmselegelt ei sobi tööandjaks/ülemuseks, üritavad oma kibestumust ja komplekse välja elada.Tüüpiline ja hale.Selliste puhul on tegemist üldiselt tõsiste närviprobeelmidega tolvanitega, kes ilmselgelt arvavad endast liiga palju.Olen isegi sellistega kokkupuutunud.Selliste inimeste arvamust ei maksa tõsiselt võtta, ega sellest hoolida.See on väärtusetu inimese naeruväärne katse kellelgi lihtsalt ära panna.Panna ennast tundma teisest paremana,sest sisimas on ta ebakindel.See ei ole normaalne juhi/ülemuse käitumine.Ülemus peaks hoolima oma töötajatest, neid vajadusel juhendama, moodustama ühtse töökeskonna, kus on kõigil mugav tiimis töötada.
ü
ülemusel/ 24. aprill 2014 07:57
pole ju Ingridi üle rohkem võimu, kui ta ise oma reageeringutega ülemuse käskudele annab.
Järgmine kord peaks kiuslikult ülemuselt naeratades küsima: "kas see on kõik, mida teil mulle öelda on? Vabandan, pean nüüd töökohustusi täitma."
Ja nii iga päev.
Küll lõpuks ülemuse isu Ingridit tüütada ära kaob- kui Ingrid enam ei reageeri ülemuse kritiseerimisele, solvangutele närvi minemisega.
Jaa, endale kindlaks jäämine nõuab harjutamist, aga sellest on kasu, kui töö meeldib!
j
Jehejuhm/ 24. aprill 2014 07:55
Sellised enda arvates ülemused, mühkamitest paksmaod peaks välja vahetama! Või ei ole meil demokraatlik riik?
h
Hommik/ 24. aprill 2014 07:49
Jutt on täiesti õige. Töökiusamine on kohutav. Ma ei ole veel nüüdki, aastaid hiljem, sellest üle saanud.

d
dsfs/ 24. aprill 2014 07:47
andke tappa. kui ise antud ei saa kutsuge sõber appi. uskuge mind ... ei lähe nad menti kaebama. küll teavad mille eest said.
r
raske juhtum/ 24. aprill 2014 07:45
olen ka sellises olukorras olnud. see on jäle. see on hirmus. sest tegelikult on asi selles, et sa pead hambad ristis seda kõike taluma, sest minna ei ole tööpuuduse tõttu kuhugi. ja siis ongi jäme ots selle punase näoga paksu perverdi käes. see on õudne.
aga tegelikult on uskumatult mõnus, kui sellest sitast välja saad. tuleb otsustav samm teha ja loobuda. see on oma tervisele ja elule parem, kui pidev alandamine-mõnitamine-hirmu all töötamine.
jõudu kõigile, kes selliste hullude alluvususes töötama peavad.
samas on veel üks asi, alati on kollektiivis ka pugejaid, kes sellistele poevad ja meele järgi on. see teeb nad tugevamaks ja julgemaks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee