Eesti uudised

Riina Solman: pole inimlik jätta inimene lihtsalt maha vedelema (43)

Karoliina Vasli, 23. aprill 2014, 07:00
JÄETI HÄTTA: Karkudel Riina Solman eile õhtul ülekäigu juures, kus ta kukkus. «Jalakäijaid sel ajal siin polnud, oleks muidu nende abi palunud. Autojuhid aga ei teinud midagi.»  Mattias Tammet
Teeperves on vanker, kust vaatab vastu pisike poiss. Kõrval lebab lapse ema, tuntud heategija Riina Solman. Autod mööduvad, kuid juhid ei tee kummalist olukorda märkamagi. Kukkudes jalaluu murdnud Solman tunnistab, et teda jahmatab inimeste ükskõiksus.

Möödunud pühapäeval aitas Riina Solman Salme kultuurikeskuses korraldada lihavõttepidu Tallinna vaesematele peredele. Teiste aitamisele pühendunud naine poleks osanud oodata, et kui ta ise abi vajab, kaasmaalased ei reageeri. Solmanil on poolteiseaastane poeg. Esmaspäeva õhtul jalutasid nad kodu lähedal Kadrioru kandis. Kunagise Musta Luige kohviku lähedal hakati teed ületama. Vanker lapsega ees, Solman järel. Tee keskel märkas Solman, et roheline foorituli vilgub. "Lisasin tuuri, et jõuda õigeks ajaks üle tee. Nii kui hoog sees, käis vasaku jala kand justkui liigesest välja," räägib Solman. "Meeletu valu, piin, kukkusin maha ja nii palju jõudsin, et lükkasin vankri ees teepervele, ise sangast kinni hoides roomasin järele."

Samal teemal

Juhid ei teinud lamajat nägemagi

Teepervel vajus naine lõplikult kokku, pisarad voolasid ja piinav valu ei tahtnud kuidagi järele anda. "Olin seal nii umbes viis minutit ja mitte ükski mööduv auto ei teinud midagi," kirjeldab Solman. Autod sõitsid temast mööda napi meetri kauguselt. "Vahepeal oli fooris ju jälle jalakäijatele roheline tuli, kas või siis võinuks mõni autojuht kuidagigi reageerida, uurida, kas minuga on korras," arutleb ta. Liiklusvoog oli sellal tavapäraselt tihe ja oli kõigest hämar, mitte pime. "Roomasin jalga järele vedades kõnniteele, kus end betoonaiale istuma sain. Meid nägi kass. Imelik mõeldagi – vähemasti tema märkas. Kassi nägemine tõi ka pojale naeratuse näole." Solman arutleb, et ehk pidasid liiklejad teda joodikuks või narkomaaniks. "Isegi kui mõni eluheidik, appi tuleks ikkagi minna. Eriti kui juures on ka laps. Olen isegi eluheidikutele kiirabi kutsunud ja nad on ka tulnud. Pole inimlik jätta inimene lihtsalt maha vedelema. See šokeeriski mind kogu olukorra juures enim."

Solman pole iial ühtegi luud murdnud. Vähemasti oli tal mobiiltelefon kaasas, paljudel ei pruugi õnnetuse korral seda võimalust olla. Kui ta oli betoonaial mõnda aega istunud, helistas ta ikkagi igaks juhuks pojale, kes oli paarisaja meetri kaugusel asuvas kodus. "Poeg sai kohale jõudes aru, et mulle tuleb kiirabi kutsuda, sest mul hakkas juba pilt eest minema. Kiirabi oli tõesti tasemel: juba häirekeskusest vastati väga professionaalelt ning brigaad oli kohal umbes viie minutiga."

Meedikud: ära nägemist ütle

Tragi naine tahtis, et brigaad ta lihtsalt koju viiks, kuid meedikud said aru, et küsimus on enamas kui iseparanevas nikastuses.

Tee viis erakorralisse meditsiini osakonda. Solman viipas kiirabibrigaadile nägemist, kuid kuulis vastuseks sõbralikult: "Ära nägemist küll ütle, ütle head aega!" Solmanile pandi kips, mis peab olema umbes kaks nädalat, seejärel pannakse talle spetsiaalne saabas, mis võib olla kuni kaks kuud. Solman tänab õnne, et hullemini ei läinud ja paneb inimestele südamele, et hoolivamad oldaks. "Kas tõesti on ühiskonnas nii palju muresid, et ei jaksa teiste peale mõelda?"

Tsiklimees peatas liikluse

Mõni aeg tagasi Nõmmel Vabaduse puiesteel tsikliga sõites märkas Aivar Kabrits, et keset sõiduteed sibavad silma järgi kaks umbes poolteise-kaheaastast jõngermanni. "Lutid suus ja näod kriimus. Täiskasvanuid ei kusagil," kirjeldas ta. Aivar lükkas ohutuled sisse ning tõmbas oma motika teele nii laiaks kui sai. Ka kõrvalreal sõitnud autojuht pani toimuvat tähele ja peatas auto. Lapsed aeti teelt minema. Selgus, et nende maja oli kohe kõrval, kuid värav lahti. Hiljem kirjutas laste ema biker.ee foorumis, et kahjuks oli abikaasa autoga hoovist välja sõitnud ja unustanud talle öelda, et väravad jäid lahti.

43 KOMMENTAARI

r
riinale... 24. aprill 2014, 18:48
mingi imelik paha eesti pahade inimeste paha uudis on treitud koos plakatiga karkudega prouast.
kandideerib kuskile
l
Lgp. Toivo 24. aprill 2014, 13:11
Ongi kaup kauba vastu. Inimühiskonnas on ju solidaarne vastutus. Vanemad-lapsed, lapsed- vanemad, Aastasadu on meil kõnekäänd: "Iga vald toidab oma sandid". Nii töötab meil ka haigekassa,
töötuskindlustus ja nii mõnedki fondid.
Loe kõiki (43)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee