Eesti uudised

Ole valvas – firmade kõiki nõudeid ei tasu pimesi täita (9)

Teet Teder, 21. aprill 2014, 07:00
TÕESTAS: Janar Siniväli tõestas, et alati ei pea ettevõtete nõudmisega leppima, sest vaatamata juristide armeele ei pruugi õigus neile jääda. Foto: Arno Saar
Kui olete seotud tähtajalise lepinguga ja tahate sellest loobuda, tuleb enamasti kiri, kus nõutakse soolast trahvi, sest olete lepingut rikkunud. Ja tavaliselt maksabki klient kõik kinni. Ei peaks, vähemalt mitte pimesi.

Janar Siniväli ja sajad teised Elisa kliendid said mullu detsembri alguses teate, et selle aasta algusest hakkab ettevõte küsima e-arve eest 0,6 eurot kuus. Seepeale otsustas Siniväli ise ja kutsus ka teisi kliente Elisast loobuma. "Meie sõnum Elisale oli lihtne – unustagu see lollus e-arve tasu kohta ära ja lähme sõpradena edasi," ütles Siniväli. Talle hakkas silma, et paljudel klientidel olid tähtajalised lepingud, mida nad leppetrahvi peljates lõpetada ei söandanud. Samas leidis Siniväli, toetudes ka tarbijakaitseameti seisukohale, et kui teenusepakkuja hinnapoliitikat muudab, võib klient teenusest ilma karistust kartmata loobuda.

2. jaanuaril astus Siniväli Tallinnas Sõpruse puiestee ärimajja Elisa esindusse, kus nõuti lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest 50 eurot käsitlustasu ja lisati, et trahvita ei saa, mis sest, et nemad lepingu tingimusi muutsid. Veebruaris saadetud käsitlustasu arve asjus saatis Siniväli avalduse, et see sealt eemaldataks, kuid Elisa vastus oli eitav. Ta tasus arve, aga esitas selle tagasisaamiseks avalduse tarbijakaitseametile. Elisa teatas, et lepingu trahvivabaks lõpetamiseks oleks ta pidanud lepingu lõpetama ühe kuu jooksul pärast seda, kui nad e-arve tasust avalikkust teavitasid ehk siis hiljemalt 1. jaanuaril. Siniväli tegi seda 2. jaanuaril, mistõttu Elisa tüüptingimuste järgi oli ta justkui uue hinnakirjaga nõus.

Juristide soovituste peale piilus Siniväli tsiviilseadustikku. "Nimelt oli seal kirjas, et kui tahteavalduse tähtaeg langeb riigipühale, loetakse tähtajaks sellele järgnev päev. Sellele seadusesättele tuginedes sain kinnitust, et 2. jaanuaril oli veel täiesti õige aeg oma leping lõpetada."

Aprilli algul said Siniväli ja Elisa esindaja kutse tarbijakaebuste komisjoni istungile ning vaid pool päeva pärast selle saamist teatas Elisa, et nad on otsustanud talle 50eurose käsitlustasu tagastada.

Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski selgitas Tarbija24-le, miks nad otsustasid vahetult enne tarbijakaebuste komisjoni istungit Siniväljale raha tagasi maksta: "Lähtudes tema pikaajalisest kliendikogemusest ning sellest, et Elisa-poolne kommunikatsioon seoses e-arve tasuliseks muutmisega võis kliendile ebaselgeks jääda, tuli Elisa kliendile vastu ja loobus käsitlustasu küsimisest."

Määratakse valesti arvestatud võlanõudeid

Tarbijakaitseameti teatel ei kasuta tarbijad tihti oma õigusi kiirlaenufirmade osas.

Nimelt erakordselt kõrgete intressidega kiirlaenufirmade seas on ameti sõnul ettevõtjaid, kes ei täida laenulepingute nõudeid.

"Esineb olukordi, kus tarbijad tasuvad ebakorrektselt arvestatud võlanõudeid. Näiteks arvestatakse tarbija makseviivitusse sattumisel tarbija tasutud summad esmajärjekorras selliste nõuete täitmiseks, mis tegelikkuses tuleks tarbijal tasuda viimases järgus," selgitab Kadri Paul ameti avalike suhete osakonnast, et kuigi laenu maksmisega hätta sattumise korral tuleb enne tagasi nõuda laenu põhisumma, küsitakse viivist ja intresse. "Soovitame tarbijatel alati küsida oma laenuandjalt arvestust, kuidas võlgnevus (ja selle erinevad osad) on kujunenud," õpetab Paul.

Ka soovitab amet, et igat võlgnevusel tekkinud viivist ei maksaks ummisjalu tasuma tormata.

Ebamõistlikult suure viivise korral on tarbijal õigus nõuda selle vähendamist võlaõigusseaduse paragrahvi alusel, mis ütleb, et kohus võib viivist vähendada, arvestades muu hulgas võlgniku majanduslikku seisundit.

Sõlmitakse heade tavadega vastuolus laenulepinguid

Veel tasub tarbijal tähele panna seadusepunkti "Heade tavade või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine.". Aga mis on hea tavaga vastuolus?

Maakeeli näiteks see, kui laenufirma annab laenutaotlejale raha, aga selle eest küsitakse tagasi liiga palju intresse. Põhjalikult arutles selle üle riigikohus tänavu märtsis, kui kohtulauale jõudis SMS laenu võtnud Aleksandri toimik, kellega sõlmiti leping krediidikulukuse määraga 567,71% aastas. See ületas keskmist tarbimislaenude kulukuse määra 22 korda. Ja see oli riigikohtu hinnangul heade tavadega vastuolus.

Kuigi Aleksander sai riigikohtust abi, juhtis kolleegium tähelepanu sellele, et tulenevalt kiirlaenusaajate tüüpilisest madalast õigusteadlikkusest ei pruugi suur osa inimestest, kes on sõlminud heade tavadega vastuolus olevad lepingud, tegelikkuses kaitset saada.

Selle asemel tuleks seadusesse kirjutada intressipiirang ja kontrollida kiirlaenuandjate tegevust.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee