Eesti uudised

Vaesusega võitlev noor ema: ainus sissetulek on invaliidsuspension (139)

Karoliina Vasli, 21. aprill 2014, 07:00
VAESUS POLE HÄBIASI: Peost võtsid osa ka Chris ja tema poeg Christo. Chrisi sõnutsi on sellised üritused tänuväärsed ja saadavad üldise sõnumi, et vaesus pole midagi, mida peab üksi põdema. Foto: Arno Saar
Tallinna vähekindlustatud peredele korraldati eile meeleolukas pidu, kus jagati ka toidupakke. Noor ema Chris ütleb, et tema saab iganädalast toiduabi ja selles pole midagi häbiväärset. "Paljud ei julgegi küsida midagi, aga tuleb sellest üle olla ja abi paluda."

Eile hommikul oli Salme kultuurikeskus rahvast pungil. Peategelased on sajad lapsed, kes ühes oma vanematega tulnud "Lihavõttejänku" peole. Mudilased on saalis rahutud, aga seda vaid hetkeni, kui lavale tuleb Tanja Mihhailova. Krapsakas lauljatar esitab tuntud lugusid ja kutsub lapsi kaasa laulma. Viimaseid ei pea palumagi, nad teevad seda meelsasti. Tanja suhtleb lavalt lastega vene ja eesti keeles. Umbes kaks kolmandikku kohaletulnutest on vene taustaga. Kõiki aga ühendab sotsiaalne taust: need perekonnad on vaesed. Tanja on sellega tuttav, sest ta on Toidupanga patroon. ETV "Jõulutunnelis" tunnistas ta, et lapsepõlves tal rahalisi raskusi polnud, küll aga ülikooliajal, kui ta lausa mitu kuud sõi kõige odavamat kapsasalatit ja leiba ning jõi kraanivett.

Antud ürituse korraldajateks on vaesuse vastu võitlemise võrgustik EAPN, Oleviste Hoolekanne, Peeteli kirik ja Põhja-Tallinna sotsiaalhoolekande osakond. Osa võtma oli kutsutud 620 inimest. Ürituse eestvedaja Riina Solman ütleb, et suurem osa neist tuli ka kohale.

Kuus alla 300 euro

Samal teemal

"Selle ürituse mõte seisnebki selles, et tõmmata vaesusele tähelepanu terve aasta, mitte vaid jõulude ajal," sõnab Solman. Poliitik Mart Nutt toonitab, et kõige olulisem on kaasamine. "Ma ei usu, et keegi tuleb siia vaid seepärast, et saab süüa. Nad tahavad olla osa ühiskonnast."

Peole on tulnud ka Chris ja tema seitsmeaastane poeg Christo-Rene. "Pühapäevane päev, hea põhjus kodust välja tulla ja üritusel osaleda. Ega ausalt öeldes ka toidupakist ära ei ütle. Ma ei häbene öelda, et käin iga nädal abipakki võtmas. Koplis on sotsiaalabi hästi kättesaadav," räägib noor naine.

Mõlemad naeratavad, aga nende argielu on tegelikult hoopis teistes toonides. Selgub, et Chris murdis mõne aasta eest selgroo ja on nüüd invaliidsuspensionil. Ta tunnistab, et saab kuus alla 300 euro. "Eks see elu pensionipäevast pensionipäevani ole. Peamine, et sotsiaalkorteri üür saab makstud, sügisel läheb laps esimesse klassi, ka sellega on teatud kulud. Eks raha on alati puudu. Õnneks peagi lastetoetus suureneb, see on väga positiivne. Ükskõik, kui palju tõuseb, peamine, et midagigi. Abiks ikka." Chris julgustab ka teisi perekondi vajadusel abi küsima ja selle ka vastu võtma: "Paljud ei julgegi küsida midagi, aga tuleb sellest üle olla ja abi paluda."

Vaesus kandub edasi

Põhja-Tallinna linnaosa sotsiaalhoolekandeosakonna juhataja Mart-Peeter Erss ütleb, et vaesuse tagamaad on väga erinevad. "Näiteks vanemate tervis pole korras, puudetoetused ja pensionid on väga väikesed. Samuti on neid, kes küll töötavad, aga nende erialal on palgatase väga madal. Muidugi on ka neid, kel näiteks sõltuvushäired." Erss nendib, et kõige kurvem on see, et vaesus kandub tihtipeale põlvkonda mööda edasi. "Näiteks jääb lapsel haridustee pooleli vanemate materiaalse poole tõttu."

Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand lausub, et oluline on muuta suhtumist, nagu oleks vaene inimene ise kõigis oma hädades süüdi. "Minu meelest pole õigust neid inimesi mitte märgata. Lähed hommikul tööle, käid vahepeal kuskil söömas, õhtul koju tagasi. Ei satugi vaesust nägema, see on vaid tühipaljas statistiline fakt." Ta märgib, et ka Euroopa Liidu tasandil tegeldakse sellega, et inimestel oleks suurem turvavõrgustik ja murede korral neid aidataks. "Suudab paremini ka Eesti. Pidevalt uhkeldatakse, et meil on maailma kõige korrasolevam rahandus. Seda suurem on ehk häbitunne, et probleemi ei taheta märgata."

Iga kuues laps elab suhtelises vaesuses

Statistikaameti andmetel elas 2011. aastal suhtelises vaesuses iga kuues Eesti laps ja absoluutses vaesuses iga üheteistkümnes. Suhtelises vaesuses elas 2011. aastal 41 700 last ehk 17% kõikidest alla 18aastastest lastest, vahendab statistikaameti ajaveeb. Võrreldes 2007. aastaga, laste suhtelise vaesuse määras olulist muutust ei olnud, kuid kõrvutades varasema aastaga (2010) on määr paar protsenti vähenenud. 2009. aastal aset leidnud suhtelise vaesuse määra vahepealne langus näitab majanduskriisist tingitud sissetulekute tasemete ühtlustumist nende vähenemise tõttu. Absoluutses ehk äärmuslikus vaesuses elas 2011. aastal 23 000 last ehk ligi 9,5% kõikidest alla 18aastastest.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee