Kommentaar

Statistikaamet: soovitame jälgida muutusi, mitte vaielda selle üle, milline on „õige“ keskmine palk (39)

Kaja Sõstra, Statistikaameti metoodika ja analüüsi osakonna juhataja, matemaatilise statistika doktor, 16. aprill 2014 17:44
Keskmise brutokuupalga ja brutoväljamakse muutus eelmise aastaga võrreldes, 2001–2012 (%).Foto: Statistikaamet
Keskmise palga tõlgendamisel ilmub avalikkuses aina soovitusi, kuidas seda arvutada nii, et see tuleks võimalikult madal. Vaidluses, milline on „õige" palk, unustatakse ära, et konkreetsest palganumbrist olulisem on jälgida trende — milline on palkade kasvutempo, kuidas muutub palgasaajate arv.

Ivar Soone on oma artiklis võrrelnud keskmist palka ja erinevaid sissetulekuid, kuid jätnud tähelepanuta asjaolu, et Maksu- ja Tolliametil (MTA) ning Statistikaametil (SA) on keskmise ja ka mediaanpalga arvutamiseks erinev metoodika.

MTA erineva koormusega töötajate väljamakseid võrreldavaks teha ei saa, sest tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil on ainult väljamaksesumma, aga puudub info töökoormuse või töötundide kohta.

MTA arvutab keskmist brutoväljamakset järgmiselt: kõigile aasta jooksul töötanud isikutele tehtud väljamaksete summa jagatakse väljamakseid saanud isikute arvu ja 12-ga. Kuu mediaanväljamakse leidmiseks jagatakse aasta väljamaksete mediaan 12-ga.

Arvesse ei võeta isikute erinevat töökoormust, töötamist mitme tööandja juures ega ka töötamist ainult osa aastast. 2012. aastal oli MTA andmetel väljamaksete saajatest ainult 71% saanud väljamakseid vähemalt 10 kuud, st töötanud kogu aasta.

Viiendik oli saanud väljamakseid ainult 1-6 kuud. Kui jätta kõrvale väljamakse saajad, kes on töötanud ainult osa aastast, siis oli keskmine brutoväljamakse 2012. aastal 867 eurot, mis on SA keskmise brutokuupalga näitajast vaid 2% madalam.

Näide: õpilane tegi kaks nädalat suvisel koolivaheajal tööd ja teenis 240 eurot
SA võtab teenitud palga arvesse ainult selles kuus, kui tööd tehti vastavalt töötatud ajale: brutokuupalk: 240/0,5=480 eurot.

MTA võtab teenitud palga arvesse aasta väljamaksena olenemata töötatud ajast: kuu brutoväljamakse 240/12=20 eurot.

Ei saa väita, et tulemus 20 eurot on õige ja 480 eurot vale või vastupidi. Oluline on, mis eesmärgil statistikat kasutada. Kui tööandja või töötaja tahab teada, milline on konkreetsel ametikohal ja tegevusalal makstav palk, siis selle kohta annab parema pildi SA keskmise palga statistika, mis näitab täistööaja eest saadavat palka.

Kui soovitakse teada väljamakse saajate arvu ja väljamaksete kogusummat ning selle jaotust, siis on õigem andmeallikas MTA.

Konkreetsest palganumbrist olulisem on jälgida trende — milline on palkade kasvutempo, kuidas muutub palgasaajate arv. Trendi jälgimiseks on samuti vajalik ajas võrreldav statistika. Hoolimata metoodika erinevustest on keskmise brutokuupalga ja keskmise väljamakse kasvud võrreldes eelmise perioodiga sarnased.

Keskmist palka avaldab SA iga kvartal. Andmeid töötasu kohta, mis on aluseks võrreldava mediaantöötasu arvutamiseks, iga nelja aasta järel. Põhjuseks on see, et töötasu struktuuri-uuring, millega töötasu andmeid kogutakse, on ettevõtetele ja asutustele täitmiseks väga koormav, sest selles küsitakse iga töötaja kohta üle 20 näitaja, sh kuu- ja aastapalk, töötunnid, ületunnitöö.

Sellepärast otsustas SA 2009. aastal, et teeme seda uuringut samas rütmis teiste Euroopa riikidega iga 4 aasta järel. Järgmine uuring toimub 2015. aasta alguses, kus kogutakse andmeid 2014. aasta kohta.

SA ja MTA teevad tihedat koostööd, et lisada tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonile ning sel aastal alustavasse töötamise registrisse vajalik info (amet, töötamise asukoht, töötunnid, lisatasud), mis võimaldaks MTA andmete alusel teha võrreldavat palgastatistikat.

Alates 2016. aastast loodame käivitada MTA tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni juurde statistikaaruande, mille alusel saame avaldada palju detailsemat võrreldavat palgastatistikat oluliselt kiiremini kui praegu. 

Samal teemal

15.04.2014
Ivar Soone | Väikesed valed, suured valed ja statistika: kes saab Eestis keskmist palka?