Psühholoogia blogi

Psühholoogia blogi: millise sõnumi saadad oma kehaga? (1)

Tiina Kilkson, psühholoog, 20. aprill 2014, 11:54
 AP / Scanpix
Inimesed suhtlevad nii verbaalselt kui ka mitteverbaalselt, kasutades kehakeelt. Umbes 60-90% teise inimese tajumisest langeb kehakeelele, kehakeelt kasutavad vähem või rohkem kõik, kuid mõistavad vaid vähesed.

Suur oskus on teadlikult oma keha valitseda ja teada, mis mulje teistele jätame. Oskuslikult võib varjata oma tegelikke tundeid, ebakindlust, ärevust ja teisi tundeid, mida ei soovita avalikustada. Kehakeel pakub mitmeid võimalusi.

Näiteks visuaalne kehakeel on kõik see, mida me näeme suhtlmisel, nagu näiteks kineesia, mis on pea, käte, jalgade liigutused. Miimikal on oluline roll, silmade ilme ja näo väljendustega saab paljugi ära öelda.

Ka kehaasendiga saame ennast väljendada, näiteks sage kehaasendi muutmine näitab ebakindlust või ebamugavust, aga ka igavust. Põhjusi võib olla ka teisi. Vegetatiivsed kehareaktsioonid ehk hingamine annab samuti meie tundeid edasi.

Kiire higamine võib olla tingitud jooksmisest või ka ärevusest. Nahareaktsiooid nagu punastamine annab vestluspartnerile aimu ebamugavusest, piinlikusest. Kahvatamine aga hirmust.

Suhtlemise abivahendid on meie riietus, soeng, meik, ehted, prillid ja kõik muu, mis kannab sõnumit, kuidas me endasse ja teistesse suhtume.

Hoolitsetud välimusega inimesega tahetakse rohkem suhelda ja teda peetakse meeldivamaks, kui lohaka välimusega inimest.

Üks komponent kehakeele juures on kõne valjusel, tämbril, tempol ja rütmil, aga ka pausidel. Loomulikult saab akustilist poolt harjutada paremaks ja muuta seda, mis ei meeldi. Märku annavad ka muud helid: naer, nutt, ohkamine,  sõrmede nipsuamine jne.

Armsamaga suheldes on olulised takeesia ehk puudutused nagu embamine, silitamine ja suudlemine aga ka otsene füüsiline tegevus nagu seda on tants.

Minu vanaema pidas näiteks väga oluliseks olfaktoorset kehakeelt ehk teisiti öeldes inimese individuaalset loomulikku lõhna. Tehislõhnadega saab muidugi palju mängida, erinevate parfüümide, deodorantide jne.

Prokseemika ehk psühholoogiline ruumi kasutamine pakub järgmisi võimalusi:

Kroneemika ehk aja oskuslik kasutamine ja aja planeerimine on Eestis hinnatud oskus.

Sõnadega ehk verbaalselt valetatakse rohkem, kui kehakeelega. Kehakeeles on raskem oma tegelikke tundeid varjata ja see vastab rohkem sellele, milline on meie emotsionaalne seisund.

Miteverbaalne suhtlemine võib olla teadvustatud ja teadvustamata. Kehakeel on kultuuriti väga erinev, näitks pea raputamine tähendab Eestis eitamist, Bulgaarias aga jaatamis.

Mõned teadvustatud ja kokku lepitud signaalid: kellale osutamine, kui aeg on läbi või  tõstetud sõrm sõnasoovi märgiks või üles tõstetud rusikas viha märgiks.

Mõned näited teadvustamata signaalidest: pea kallutamine huvi osutajana, õlgade tõstmine pinges olles.

Kõige parem on taibata teise inimese kehakeelt, kui võtta sama asend, mis vestlejal on ja mõelda, millal ise sama poosi võtaksite. Sama poosi võttes on hea efekt peegeldada ka vestluspartnerit ja pisut oma kehakeelt muuta, et mitte täpselt kopeerida vestluspartnerit, see annab partnerile aimu, et kuulate tähelepanelikult teda.

Usun, et nüüd oskate paremini jälgida enda ja teiste kehakeelt.

Samal teemal

11. mai 2014, 10:17
Psühholoogia blogi: gestaltteraapias saab nutta, naerda ja tundeid välja elada
8. mai 2014, 12:18
Psühholoogia blogi: karjääri alustamine vabatahtlikuna
6. mai 2014, 10:24
Psühholoogia blogi: andesta, kuid mitte vägivalla puhul
1. mai 2014, 12:48
Psühholoogia blogi: vajadused abielus 1. osa

1 KOMMENTAAR

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee