Eesti uudised

Uuringutulemus paneb lapsevanemad ahhetama: "Ühe lapse peale 280 eurot kuus on ulme!" (133)

Katrin Helend-Aaviku, 16. aprill 2014 07:00
KALLIS LÕBU: lapse suureks kasvatamine ei kuulu teps mitte odavate ülesannete kilda.Foto: ALDO LUUD
Tartu ülikooli rakendusuuringute keskus on välja arvutanud, et jõukamatel peredel kulub ühe lapse ülalpidamiseks keskmiselt 280 eurot kuus. Nii mõnelgi lapsevanemal vajub seda kuuldes suu imestusest lahti, sest paljudel ei õnnestu oma nirust palgast isegi hea tahtmise juures lapse jaoks nii ulmelist summat välja pigistada.

"See on ulmeline! Mu palk on veidi üle neljasaja euro ja kui ühe lapse peale kulutaksin 280 eurot kuus, siis läheks mul laste peale kuus kokku 560 eurot.

Isegi kui peaksin ise elama vaid õhust ja armastusest, siis pank ja üürikorteri omanik ju õhku maksevahendina ei aktsepteeri," räägib väikelinnas elav kahe lapsega üksikema Jaana, kel kulub ühe lapse peale kuus umbes 70 eurot.

Uuringu tulemus võibki osale vanematest ulmeline tunduda, kuna uuring korraldati 11 297 leibkonna seas, kelle kuusissetulek ühe pereliikme kohta on üle 306,80 euro.

Niisiis oli tegu jõukamate peredega ja 280 on summa, mis tagab lapse normaalse elukvaliteedi.

Uuringu järgi kulub laste ülalpidamiseks kõige rohkem raha transpordile, veidi väiksemad on vaba aja ja toidukulud.

Iga uue lapsega kahanevad ka kulud

Vanuseliselt on uuringu järgi kõige kulukam ülal pidada 18–19aastast teismelist, kellele kulub 448 eurot kuus, järgnevad beebid – 412 eurot kuus.

Kõige vähem, 194 eurot, kulub 7-10aastasele lapsele.

Uuringust võib välja lugeda, et iga järgneva lapsega lähevad kulud väiksemaks. Kuigi tegu on siiski keskmiste näitajatega (2010-2012 aasta kohta), mida ei saa üks-ühele kõigi inimeste elu ja sissetulekutega kõrvutada, vangutavad väiksema sissetulekuga lapsevanemad uuringu tulemuste peale pead.

Jaana ütleb, et igapäevast transpordikulu tal laste peale ei lähe, sest kool ja huviringid on lähedal. Uusi riideid ostab ta harva.

"Eelistan riideid "made in kaltsukas". Odavamate riietega pole ka väga kahju, kui tuleb mõni tõrksam plekk peale või auk sisse," ütleb kahe lapse ema.

Maal oma majas elav kolme lapse ema Katre ütleb, et väikestele põnnidele läks kuus raha üsna vähe, aga teismelistega on kulutused juba palju suuremad – ekskursioonid, taskuraha.

Selles eas krimpsutatakse secondhand-riiete peale juba nina. Kuigi Katre pere sissetulek on suurem kui Jaanal, peab ka tema 280 eurot kuus ühe lapse peale veidi utoopiliseks summaks.

"Mõistan, et uuringusse on võetud rikkamad pered ja tegemist on ikkagi ühe keskmise arvuga, aga see näitab nüüd ilmekalt, kui suur lõhe on tekkinud varakamate ja vaesemate perede laste võimaluste vahele. Elamisväärset elu väärivad aga ju kõik," räägib Katre.

Nutikus ja leidlikkus aitab toime tulla

MTÜ Üksikvanema Heaks juhatuse liige Kristel Jürna märgib, et kuna uuringusse olid kaasatud suurema sissetulekuga pered, jääb suur osa üksikvanematest sellest uuringust üldse välja, kuna nende sissetulek perekonna liikme kohta on tunduvalt väiksem.

"Väga suurel osal üksikvanema lastest jääb ka eraldi elavalt vanemalt elatis saamata, mis seab nad kahe vanemaga lastest tunduvalt kehvemasse olukorda," ütleb Jürna ja kinnitab, et kindlasti ei saa ka n-ö keskmine üksikvanem lapsele kuidagi 280 eurot kulutada.

Lasterikaste perede liidu presidendi Aage Õunapi sõnul oli uuringu valimis olnud 11 297 perest nelja- ja enamalapselisi peresid vaid kahekümne ringis.

Ta tunnistab, et lasterikkal perel on keeruline toime tulla, kuid ajapikku on omandatud üksjagu nutikust ja leidlikkust.

"Ja tegelikult suurem osa nendest peredest ei nurise," sõnab Õunap.

"Arvestades uuringu tulemust, et ühe lapse kohta kulub kuus 280 eurot, tundub see üldiselt üsna realistlik, aga samas kättesaamatu paljudele suurtele peredele.

Seetõttu ongi oluline, et riiklikult tagatakse ka edaspidi vajalikud meetmed, mis toetavad lasterikaste perede toimetulekut.

Selleks on huvihariduse toetus, tagastamatu kodutoetus lasterikastele peredele, peretoetuste süsteem ning tervishoiu ja lastehoiuga seonduvate teenuste kättesaadavus."

Õunap lisab, et oluline on ka vabaühenduste toetamine nii riigi kui ka omavalitsuste tasandil, mis annab peredele võimaluse soodsamatel tingimustel käia kultuuriüritustel, koolitustel, lävida teiste suurperedega ja avardada suhtlusringi.

 

Kuueliikmelise pere reaalsed kulud

Näide elust - kuueliikmeline pere, kus on kaks töölkäivat vanemat, kaks lasteaialast ja kaks koolilast.

Pere netosissetulek on 1408 eurot, mis sisaldab kahe inimese töötasu ja peretoetusi. Uuringu sihtgruppi pere ei kuulu, kuna sissetulek ühe pereliikme kohta jääb veidi alla 235 euro.

Nagu näha, pole selles nimekirjas kulutused riietele, jalanõudele, vaba aja veetmisele. Eelarve on väga pingeline ja täisväärtusliku toidulaua katmine nõuab pereemalt omamoodi nutikust.

Vajalikud riided hangitakse taaskasutusest või näpistatakse teiste kulutuste arvelt, näiteks suveperioodil on kulud eluasemele väiksemad ja siis saab ka raha kõrvale panna.

 

240 eurot autoliising, pere oli sunnitud ostma teise auto, kuna muidu ei saaks mõlemad vanemad tööl käia.

100 eurot autokütus.

150 eurot kodulaen.

65 eurot majapidamistarbed (pesupulber, WC-paberid, šampoonid jne).

242 eurot majandus (elekter, vesi, telefonid).

40 eurot juuksur.

85 eurot üks laps käib kahes trennis, hambaklambrid (haigekassa ei kompenseeri), läätsed, taskuraha.

50 eurot teise lapse huviring, taskuraha.

80 eurot kolmanda lapse lasteaia kohamaks ning lauluring.

56 eurot neljanda lapse lasteaia kohamaks (KOVi soodustus) ning lauluring.

300 eurot toidukorv. Sellele lisandub suvel kasvatatud juurikad, moosid ja marjad sügavkülmas, konservkurgid, jm ELi toiduabi. Ühe inimese kohta päevas on arvestatud 1,65 eurot.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee