Maailm

Mure läänes kasvab. Kas Putin kavatseb tõesti vallutada Kiievi? (58)

Aadu Hiietamm, 16. aprill 2014 07:00
VENEMEELSED: Venemeelsed maskides ja Georgi linte kandvad protestijad seisavad Donetskis hõivatud kohaliku valitsushoone kaitsel. Nende põhiloosung on «Ei fašismile!». Foto: Reuters / Scanpix
Lääneriikides kasvab mure Ukrainas toimuva pärast. Juhtivad poliitikud ja eksperdid peavad juba võimalikuks, et Venemaa ründab Ukrainat suurte jõududega ning üritab ühtlasi vallutada pealinna Kiievi.

Olukord Ida-Ukrainas on äärmiselt plahvatusohtlik. Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov süüdistas eile parlamendis esinedes taas Venemaad separatistide toetamises eesmärgiga õhutada rahutusi riigi ida- ja lõunaosas.

Venemeelsed relvastatud isikud olid eilseks hõivanud vähemalt üheksas Ida-Ukraina linnas haldus- ja julgeolekuhooneid. Donetski oblastivalitsuse hoone ning julgeolekuteenistuse (SBU) Luganski hoone on venemeelsete käes alates 6. aprillist.

"Venemaal olid ja on jõhkrad kavatsused. Nad ei taha süüdata üksnes Donetski oblastit, vaid kogu lõuna- ja idaosa – Harkivist Odessani."

Ukraina võimudel on hulgaliselt ümberlükkamatuid tõendeid, et Ida-Ukrainas toimuvaid rahutusi koordineeritakse Venemaalt. Venemaa juhid eesotsas president Vladimir Putini ja välisminister Sergei Lavroviga eitavad seda.

Nii helistas Putin esmaspäeva õhtul USA presidendile Barack Obamale ja teatas, et kõik süüdistused Moskva sekkumisest Ida-Ukrainas on alusetud.

Kui Obama ärgitas Putinit kasutama oma mõjuvõimu, et veenda venemeelseid rühmitusi Ida-Ukrainas hõivatud hoonetest lahkuma, siis Putin kutsus just Obamat tegema kõike endast olenevat jõu kasutamise ja veresauna ärahoidmiseks.

Putini pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Vene president on saanud Ukraina idapoolsetest piirkondadest palju abipalveid, mis on adresseeritud isiklikult talle ning milles kutsutakse mingis vormis sekkuma.

Saksamaa asekantsler Sigmar Gabriel hoiatas Berliinis Esimese maailmasõja mälestusüritusel, et Venemaa on sõjaks valmis ja võib saata oma tankid üle Euroopa piiride.

Kolm stsenaariumi

Esiteks. Putin soovib Ida-Ukrainas korrata Krimmi stsenaariumi ja liita Ida-Ukraina Venemaaga. Moskvas kaalutakse praegu ilmselt selle stsenaariumi kõiki plusse ja miinuseid. Kõhklusi tekitab Moskvas ilmselt tõsiasi, et Venemaa rüppe ihkajad on Ida-Ukrainas tegelikult vähemuses.

Teiseks. Venemaa ründab Ukrainat suurte jõududega ning jagab riigi kaheks. Võimalik, et vallutada üritatakse ka pealinna Kiievit. Tasub meenutada, et pärast Vene-Gruusia sõda 2008. aasta augustis lõi lääs küll pisut lärmi, kuid leppis üsna varsti kujunenud olukorraga. Tõenäoliselt loodab Putin, et lääneriigid käituvad sarnaselt ka Vene vägede sissetungi korral Ida- ja Lõuna-Ukrainasse.

Kolmandaks. Venemaa jätkab pingete õhutamist Ida-Ukrainas, kuid ise otseselt vägedega ei sekku. Venemaa soovib hoida Ukraina uued võimud surve all, et saavutada Ukraina muutmine föderaalriigiks ning välistada tulevikus Ukraina liitumine NATOga. Pingete edasine kasv võib viia kodusõja puhkemiseni.

Rootsi tuntud majandusteadlase, Petersoni instituudi teaduri Anders Aslundi arvates võib Vene president Vladimir Putin seatud eesmärkidest loobuda vaid juhul, kui põrkub hirmsate tagajärgedega.

Tänase seisuga ei ole USA ja Euroopa Liit suutnud olukorda kontrollida ning Putin tunneb end karistamatuna.

"Austusest iseenda vastu peab lääs kohe tugevdama Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone pea sama tasemeni, mis kehtestati Iraani suhtes. Tõenäoliselt ei piisa ka sellest sõja peatamiseks Euroopas, kuid lääs peab lõpuks muutuma tõsiseltvõetavamaks," leiab Anders Aslund.

Venemaa on üritanud viimastel päevadel pidevalt oma sõjalist võimsust demonstreerida. Nii hoitakse Ukraina piiril kuni 65 000 sõjaväelast ja suurt kogust sõjatehnikat.

Venemaa näitab sõjalist võimsust

Esmaspäeval imiteeris Vene hävituslennuk Su-24 Mustal merel mitu korda USA sõjalaeva Donald Cook ründamist.

Samal päeval katsetas Venemaa ühtlasi uut kontinentidevahelist raketti RS-24 Jars, mis võib kanda mitut tuumalõhkepead.

Rakett saadeti teele Põhja-Venemaalt Plessetski kosmodroomilt ning see tabas sihtmärki 9000 kilomeetri kaugusel Kamtšatka poolsaarel.

 

 

Kriisikohtumine Genfis läheneb

Esimene tõsisem katse arutada Ukraina kriisi tehakse homme Genfis, kuhu oodatakse neljapoolsele kohtumisele USA välisministrit John Kerryt, Vene välisministrit Sergei Lavrovi, Euroopa Liidu välispoliitikajuhti Catherine Ashtonit ja Ukraina välisministri kohusetäitjat Andri Deštšõtsat.

Suuri lootusi sellele kohtumisele ei tasu panna, sest Venemaa senised seisukohad erinevad kardinaalselt ülejäänud kolme osapoole seisukohtadest.

Vene välisminister Sergei Lavrov hoiatas eile Ukraina võime, et jõu kasutamine rahutuste mahasurumiseks riigi idaosas on lubamatu.

Samuti teatas ta, et Venemaa ei nõustu ÜRO rahujõudude saatmisega Ida-Ukrainasse. Niisuguse ideega tuli telefonivestluses ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooniga välja Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšõnov.

ÜRO rahujõudude saatmise peab heaks kiitma ÜRO Julgeolekunõukogu, kus Venemaal on teatavasti vetoõigus.

Samal teemal

29.03.2014
Harkivi linnapea sai raskelt haavata
24.03.2014
Kerry: külma sõja ajal oli lihtsam
17.03.2014
Putin süüdistas taas Ukraina võime
16.03.2014
ÜRO: Ukraina rahutuste algpõhjus oli korruptsioon