Maailm

Kaczynski: Putini sõda Ukrainas algas 10. aprillil (9)

Aadu Hiietamm, 15. aprill 2014, 07:00
USUVAD MÕRVA: Eelmisel neljapäeval, Smolenski lennukatastroofi 4. aastapäeval tulid Varssavis tänavatele opositsiooni poolehoidjad, kes kandsid loosungit: "Poola president mõrvati Venemaal 10. aprillil 2010". Foto: AP
Viimased sündmused Ukrainas annavad uut indu neile, kes usuvad, et 10. aprillil 2010 Venemaal Smolenski lähedal Poola presidendilennukiga TU-154M toimunud katastroof oli tegelikult atentaat. Selles lennuõnnetuses hukkusid tollane Poola presidendipaar ja suur osa riigi eliidist – kokku 96 inimest.

Läinud neljapäeval mälestati Poolas nelja aasta taguse Smolenski lennukatastroofi ohvreid. See kurb tähtpäev jäi maailmas Ukraina sündmuste tõttu suurema tähelepanuta.

Samal teemal

Poola presidendipaar ja neid saatev delegatsioon oli 10. aprillil 2010 teel Katõni, et mälestada seal 1940. aastal Stalini korraldusel tapetud tuhandeid Poola ohvitsere. Sõit oli Poola tollase riigipea Lech Kaczynski isiklik algatus. Vene pool Poola delegatsiooni seal ei oodanud, kuigi otseselt ei teinud ka takistusi.

Ametliku versiooni järgi purunes Poola presidendi lennuk TU-154M ebaõnnestunud maandumisel. Surma said kõik lennukis olnud 96 inimest, nende seas Poola president Lech Kaczynski koos abikaasaga ja veel hulk riigi tipptegelasi.

Vene uurimisraporti järgi riskis Poola presidendilennuki piloot Arkadiusz Protasiuk põhjendamatult, kui otsustas lennuki sobimatutes ilmaoludes Smolenski lähedal Severnõi lennuväljal maandada. Vene uurijate arvates otsustas piloot riskida, sest ei tahtnud president Lech Kaczynskit pahandada.

Poola uurimiskomisjon on varem öelnud, et Smolenski lennukatastroofi peapõhjused olid piloodi juhtimisvead ja presidendilennuki TU-154M kehv tehnoseisund. Lõpliku uurimisraporti on Poola uurimiskomisjon lubanud alles tuleval aastal.

Itaalia nädalaajakiri L’Esp­resso kirjutas kaks aastat tagasi viitega avalikuks tulnud USA eraluureagentuuri Stratfori salajastele elektronkirjadele, et Smolenski lennukatastroofi taga võib otseselt olla Vladimir Putin, kes sel ajal oli Venemaa peaminister.

Opositsioon usub pommiplahvatust

Samal seisukohal on ka hukkunud presidendi kaksikvend Jaroslaw Kaczynski. Ta kinnitas taas, et Lech Kaczynski ja tema kaaskond tapeti. Konservatiivset opositsiooniparteid Seadus ja Õiglus (PiS) juhtiv Jaroslaw Kaczynski usub, et lennuki pardal toimus plahvatus, kuigi ametlik uurimiskomisjon on seda seni eitanud. Poola sõjaväeprokuratuuri esindaja Ireneusz Szelag rõhutas alles eelmisel teisipäeval, et plahvatus on täielikult välistatud.

Poola parlamendi sõltumatu uurimiskomisjoni liikme, füüsik Kazimierz Nowaczyki sõnul toetab aga plahvatuseversiooni lennukitükkide erakordselt suur arv – 60 000. Samuti lülitus lennuki pardal kaks-kolm sekundit enne katastroofi välja elekter. Kahtlusi süvendab teadmine, et lennuk moderniseeriti neli kuud enne katastroofi Venemaal.

Partei Seadus ja Õiglus tegi Smolenski lennukatastroofi neljanda aastapäeva puhul avalduse, milles rõhutab: "Kui Lech Kaczynski ei oleks surnud, siis ei seisaks maailm praegu ka (Ukraina) sõja künnisel." Teisisõnu: Lech Kaczynski oleks suutnud pidurdada Vladimir Putini imperialistlikku poliitikat, mille vilju näeb maailm praegu Krimmis ja Ida-Ukrainas.

Seetõttu usuvad PiS ja tema juht Jaroslaw Kaczynski, et nelja aasta tagune Smolenski lennukatastroof ei olnud õnnetus, vaid atentaat. "Putini sõda algas 10. aprillil (2010)," seisab PiSi avalduses.

Putini vari Smolenski kohal

"Lech Kaczynski suundus delegatsiooni eesotsas Katõni, et osaleda Stalini käsul Teises maailmasõjas hävitatud 20 000 poolaka mälestustseremoonial. Kuid lennuk ei jõudnud sihtkohta, vaid purunes maandumiskatsel. Sellel päeval oli lennuväljal tihe udu, kuid piloot otsustas ikkagi lennuki maandada. Mõni aga näeb muudki udust – jutt on kahe riigi suhetest. Mitte kellelegi ei olnud saladus, et Lech Kaczynski ja Vladimir Putini suhted olid halvad. Venelased ei andnud maandumisluba teades, et Poola president sunnib pilooti maanduma ega luba lennuki maandumist teises kohas," kirjutas 12 päeva pärast 10. aprillil 2010 toimunud katastroofi viitega Sergei Tretjakovile Stratfori juht.

"Ta (Sergei Tretjakov) oletab, et tegu oli teadliku tegevusega. Venelastel on olemas analoogsed plaanid teiste välismaa liidrite kõrvaldamiseks, kui Putin ja FSB (Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus) seda soovivad," seisab Stratfori juhi elektronkirjas.

Sergei Tretjakov, kellele Stratfori juht viitas, suri Floridas 53aastaselt saladuslikel asjaoludel vähem kui kaks kuud hiljem – 13. juunil 2010. aastal. 1995.–2000. aastani töötas ta Vene diplomaadina New Yorgis, kuid tegelikult juhtis ta seal Vene Välisluureteenistuse (SVR) polkovnikuna luuretegevust ja läks siis ootamatult USA poolele üle.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee