Kommentaar

Kommentaar | Miks Vene vägi tammub Ukraina piiril? (46)

Hardo Aasmäe, majandusgeograaf, 14. aprill 2014, 18:13
Foto: MATI HIIS
Ukraina-Vene piiril käib omamoodi "kummaline sõda". Venemaa on koondanud ründeväed piirile. Ukrainlased on oma läänealadelt ära toonud osa soomusvägesid ja valmistuvad kaitseks.

Lääne luureagentuurid kinnitavad järjepanu, et Vene väed ei ole Ukraina piirilt kuhugi kadunud. Venelased omakorda väidavad, et neil käivad kevadised õppused ja mingit ründekava neil pole.

Mis on Venemaal sõjaks puudu?

Sõjavägi ei saa minna otse kasarmust lahingusse, eelnevalt on vaja läbi viia õppusi. Seda venelased teevadki. Samas on tõsiasi, et palju üle kuu aja ei kannata sõjavägi rünnakuootel olla. Ta kas läheb edasi lahingusse või tagasi kasarmusse. Seepärast vahetab Venemaa Ukraina piiril vägesid. Need, kes on ootamisest tüdinud ja väsinud, lähevad kasarmusse tagasi. Asemele tulevad uued. Algul õppusteks ja sellele järgnevaks lahinguootuseks. Seepärast ütleb luureteave, et Venemaal on Ukraina piiril alaliselt lahinguvalmis sissetungiks vajalik vägi.

Tekib küsimus, mida need väed ootavad?

Ilmselgelt ei ole Venemaal praegu valminud lõplikku plaani sõjalise sissetungi alustamiseks. Mõistagi vajaks Venemaa venekeelse elanikkonna ulatuslikku rahulolematust Ida- ja Lõuna-Ukrainas. Paraku pole see pärast Krimmi annekteerimist eriti õnnestunud. Pigem vastupidi. Pangem tähele, et segadust on arvestatavas ulatuses õnnestunud tekitada vaid Luganskis ja Donetskis. Harkivis on asi sumbunud, Dnipropetrovskis, Hersonis, Mõkolaivis, Zaporižžjas ja Odessas pole asi õieti tuld võtnudki. Üha rohkem saab kõigile selgeks, et Luganskis ja Donetskis pole tegemist rahva meelepahaga, vaid Venemaa salateenistuste relvastatud õõnestusoperatsiooniga. Venemaa jaoks vindub asi nagu tuli toores puus.

Ilmselt lõi kogu Venemaa pikaajalise mängu segamini Ukraina eelmise presidendi Viktor Janukovõtši põgenemine. Kava kohaselt pidi Janukovõtš endiselt võimule jääma ja võitma kas või võltsimistega järgmised presidendivalimised. Seejärel võtnuks Ukraina Ülemraada vastu seaduse referendumitest, mille alusel "täiesti seaduslikult" ühineb Krimm Venemaaga ning Ida- ja Lõuna-Ukrainast saab "föderaliseeritud", Ukraina keskvalitsusega lõdvalt seotud Venemaa mõjualune piirkond või Abhaasia-Transnistria sarnane puhverriik.

Kõik pidi teoks saama 2015. aastal, kuid see nurjus Janukovõtši ahnuse ja araverelisuse tõttu. Saanud kätte Venemaa kolme miljardi dollarilise abisüsti, varastas ta selle osaliselt ära ja põgenes. Pärast seda ei taha Putin Janukovõtšit enam näha ja hoiab teda Moskva lähedal sisuliselt koduarestis. Nüüd hakkas Venemaa ülepeakaela Krimmis algeliselt improviseerima, millest on praeguseks tõusnud rohkem tüli kui tulu.

Miks Ida- ja Lõuna-Ukraina?

Keegi ei usu, et Venemaa tegelik huvi oleks venekeelse elanikkonna saatus maailmas. Mure Krimmi, Ida- ja Lõuna-Ukraina venekeelsete elanike õiguste pärast on vaid ettekääne tüli norimiseks. Venemaa peamine huvi on Ida-Ukraina sõjatööstus, millest Venemaa on suures sõltuvuses. Kui see ära langeb, ei saa Venemaa täita paljusid oma rahvusvahelisi relvamüügilepinguid ega nüüdisajastada relvajõude. Koostöö katkemine toob Ukrainale arvestuslikku kahju 600 mln USA dollarit aastas. Venemaa kaotab samas kaks miljardit dollarit ja osa rahvusvahelisest relvaturust.

Just Ukraina hooldas ja hoidis kuni Krimmi kriisini lahinguvalmiduses Venemaa strateegilist raketiväge (P-36M2 Vojevoda). Ukraina toodab rakettmootoreid Venemaa kosmosetööstusele. Ilma nendeta pole võimalik täita kodu- ja rahvusvahelisi tellimusi satelliitide väljalaskmiseks Kasahstani ja Venemaa kosmodroomidelt. Praktiliselt kõik Venemaa lahingkopterite ja -laevade mootorid ning nende tagavaraosad toodetakse Ukrainas. Venemaa lahingurakettide elektroonilised sihikud toodetakse Ukrainas, mis omakorda on varustatud lääne tarkvaraga. Tervikuna ostab Venemaa Ukrainalt 15 miljardi dollari eest sõjavarustust aastas. Kõike seda pole lühikese ajaga võimalik asendada ja osta maailmaturult sanktsioonide tõttu.

Agressiooni oht on ülisuur

Seepärast vajatakse üht välksõda. Vene vägi läheks kaitsma venekeelsete elanike õigusi. Nende kaitse all moodustatakse lühikeseks ajaks Ida-Ukraina marionettvalitsus. See kuulutab vajalikud tehased Ida-Ukrainas natsionaliseerituks ja annab need Venemaale sõjakulude katteks üle. Venemaa viib nad kiiruga välja, nagu 1941. aastal sakslaste eest. Seejärel võib viimases hädas isegi laastatud ning rüüstatud Ida- ja Lõuna-Ukraina ning Krimmigi Ukrainale tagasi anda. Juba räägitakse Venemaal sellest, et tulevases "föderaliseeritud" Ukrainas võiks Krimm olla nii Ukraina kui ka Venemaa oma. Jõukal Euroopal ja Ameerikal saab aga lasta teist korda desarmeeritud ja laostatud Ukraina ülesehitamine kinni maksta.

Praegu pole Venemaa rünnakuks valmis. Koostatakse täpset plaani ja teostatakse tarvilikku eelluuret. Vaja on kavandada, millised seadmed ja tehased tuleb lahti võtta ning Venemaale teisaldada, kust kätte saada vajalik dokumentatsioon, milliseid asjatundlikke inimesi tuleb kallutada koostööle ja koos perekondadega Venemaale ära viia. Seal peavad valmis olema uued kohad seadmetele, dokumentatsioonile ja inimestele. Venemaa ei ole veel vastava plaaniga valmis saanud ja selle pärast tammuvad nende väed Ukraina piiril.

Vene agressiooni oht on ülisuur, sest see lähtub sõjalis-tööstusliku kompleksi vajadustest. Kõigil meil on põhjust mõelda agressori ohjeldamisele ning see peab olema üheks põhiteemaks eelolevatel Euroopa Parlamendi valimistel.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee