Eesti uudised

Strandberg: elektriautode asemel olnuks kasulikum osta päikesepaneele (26)

Õhtuleht.ee, 14. aprill 2014, 12:16
Marek StrandbergFoto: Mati Hiis
Tänane väliskaubandusminister Anne Sulling lõi elektriautode kvaliteeti kontrollimata süsteemi, mis pakub keskkonnahoidu ülisuure raha eest ja propaganda huvides, kirjutab Pealinn. Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlase Marek Strandbergi sõnul olnuks elektriautodest kasulikum osta näiteks päikesepaneele.

Ettevõtja Tiit Lambin, kes esimese eraisikuna soetas endale 2011. aastal riigi toel elektriauto, on kogu projektis rängalt pettunud. «Esimese aasta järel selgus, et külma ilmaga ei sõitnud auto ühe laadimisega rohkem kui 40-50 kilomeetrit,» selgitas Lambin. «Seda on ju poole vähem, kui lubatud. Ent auto ei sõida oluliselt pikemat maad ka palava ilmaga, kui sisse lülitada konditsioneer.»

Samal teemal

Samas oli Sauel elav ettevõtja arvestanud, et auto suudab ühe akulaadimisega sõita vähemalt 100 kilomeetrit. Automüüja testid näitavad aga kangekaelselt, et auto olevat korras. Samas on sõiduki tehnilistes tingimustes kirjas, et maksimaalne läbitav kilometraaž ühe akulaadimisega on kuni 150 kilomeetrit, ent see kehtivat vaid ideaaltingimustes.

Lambin on tahtnud sõidukit automüüjale tagasi müüa, kuid firma hindab auto jääkväärtust kordades madalamalt kui Lambin. Samas Eestist välja omal käel Lambin autot müüa ei tohi, kuna see on ostetud riigi toetusega.

Lambin on pöördunud ka tarbijakaitseametisse, siis aga selguski tema sõnul, et elektriauto on Eestis veel nii uus nähtus, et eksperte sellel alal õieti polegi.

Tarbijakaitse soovitas mehel tellida oma raha eest autole eksperthinnang. «Ma pean justkui võitlust tuuleveskitega,» lausus Lambin, kes proovib jätkata võitlust tarbijakaitseameti juures tegutsevas tarbijakaebuste komisjonis.

Tallinna Tehnikaülikooli materjaliteadlase Marek Strandbergi sõnul jäeti elektriautod enne kasutamist täiesti testimata. «Probleemid on toote ehk autode kvaliteedis ja ilmastikuoludes,» selgitas Strandberg.

Strandberg oli üks neist, kes nõudis ilmtingimata elektrisõidukite testimisprogrammi ehk enne autode ostmist selgitada välja autode tegelik läbisõiduvõime meie kliimas. Kui selle nõudmisega oleks arvestatud, oleksid praegused elektriautode soetajad kindlasti saanud parema kauba ning autod vastaksid ehk rohkem tarbija ootustele.

Strandberg pidas riigi elektriautode programmi mitme kandi pealt läbikukkunuks, kuigi algne idee oli hea. «Tegelikult on kvaliteedikontrollita loodud süsteem, planeerimiseta loodud süsteem, propaganda huvides loodud süsteem on tekitanud olukorra, kus meilt maailma minev signaal ütleb: nii kallilt oleme me püüdnud süsihappegaasi emissiooni vähendada ja kahjuks see ei õnnestu,» lausus Strandberg.

Vaid elektriautodele keskendatud kasvuhoonegaasi vähendamise programm on selgelt läbi kukkunud ses mõttes, et elektriauto vähendab süsihappegaasi ühte tonni umbes 300 euro eest, mis on liiga kallis. «See on liiga kõrge hind, 300 eurot kulub ühe tonni süsihappegaasi vähendamiseks, kui näiteks päikesepaneelid katusel teevad sama umbes 20-30 eurot tonni eest,» tõi Strandberg näite kümnekordsest hinnavahest.

2010.-2011. aastal müüs tänane väliskaubandusminister Anne Sulling jaapanlastele 10 miljoni saastekvooti, mille eest teeniti 360 miljonit eurot – saadud raha eest tehti vahetustehing jaapanlaste Mitsubishi Corporationiga, saades vastu 500 elektriautot ja kogu Eestit katva akulaadijate võrgustiku. Samuti käivitati eraisikutele mõeldud toetusskeem elektriautode soetamiseks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee